Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kanda ning

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtusse kohtuotsuse teatavaks tegemise päevast 15.05.2006.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue kostja vastu Tallinna Linnakohtule 15.08.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti 08.12.1999.a. hageja kui rendileandja ning OÜ S kui rentniku vahel rendileping nr. 2/166, millega anti kostjale rendile Tallinnas, XXXasuva XXXkorrusel asuv boks nr. 37B. Lepingu p.3.1.kohaselt oli kostja kohustatud tasuma renti. Tulenevalt lepingu p.-dest 3.1. ja 6.2. (renditasu suurendamise kord) oli alates 2002.a. maist kostja kohustatud tasuma hagejale renti koos käibemaksuga kokku 12 495 krooni kuus. Lepingu p. 3.3. kohaselt oli kostja kohustatud kandma rendisumma hageja arveldusarvele jooksva rendikuu eest 5 kalendripäeva jooksul peale hageja poolt arve väljastamist. Lepingu p. 3.4. kohaselt oli kostja kohustatud rendisumma või muude maksete viivitamise korral tasuma hagejale viivist, mis vastavalt poolte-vahelisele 12.12.2000.a. sõlmitud kokkuleppele rendilepingu nr. 2/166 08.12.1999.a. muutmisest oli kokku lepitud määras 0,5 % tasumisega viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. Lepingut pikendati korduvalt ja viimati 13.12.2004.a. kokkuleppega kuni 01.12.2005.a. Kostja poolt rikuti rendise kohase maksmise kohustust korduvalt ning hageja oli sunnitud nii suulises kui kirjalikus vormis tegema kostjale meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks koos hoiatusega lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest. Kostja on kogu aeg olnud hagejale rendise eest võlgu. 2004.a detsembrikuuks moodustas kostja võlgnevus tasumata rendisena kokku 84 085.20 krooni. Vastu tulles kostja 10.12.2004.a. saadetud vabandavale kirjale rendimaksetega viivitamise pärast, sõlmiti üürniku-poolne võla tasumise graafik ja taotleti lepingu pikendamist. Poolte vahel sõlmiti 13.12.2004.a kokkulepe, millega lepiti kokku kostja poolt võlgnevuse tasumise graafiku ja edasiste rendimaksete tasumise graafikus perioodi jaauar – märts 2005.a. eest ja samuti tingimuses, mille kohaselt võlgnevuse tasumise graafiku mittetäitmisel jäeti hagejale õigus lepingu ühepoolseks ülesütlemiseks etteteatamistähtajata ja asja üleandmiseks inkassofirmale lepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise sissenõudmiseks suuruses 0,5 % iga viivitatud päeva eest alates lepingu alusel tasumisele kuuluvast kohustuslikust maksmise päevast. Kokkulepe sõlmiti kogusummas 90 585 krooni, millest 53 085 krooni oli kostja võlgnevus eelnevalt tasumata rendimaksete eest ja 37 500 krooni tulevased rendimaksed perioodi eest jaanuar – märts 2005.a. Kostja ka seda kokkulepet kohaselt ei täitnud ning tasus kokkuleppele järgnevalt ajavahemikul 21.12.2004.a. – 20.04.2005.a. kokkuleppest tuleneva eelneva võlgnevuse summas 53 085.20 krooni katteks vaid 34 550 krooni. 2005.a. eest esitatud jooksvaid arveid kostja hagejale üldse ei tasunud. Kuna kostja ka seda kokkulepet ei täitnud, ütles hageja kostjale 22.04.2005.a. kirjalikult lepingu ennetähtaegselt üles ja palus kostjal renditavad ruumid vabastada hiljemalt 24.04.2005.a. kella 17.00. Ülesütlemise aja seisuga moodustas kostja võlgnevus hagejale 54 063.94 krooni vastavalt hagis loetletud arvetele. Viivise võlg oli vastavalt arvele nr. 478 hageja arvestuse kohaselt kokku 162 800 krooni ning koguvõlgnevus 216 864.54 krooni. Samas kasutas hageja VÕS §-des 305 – 307 sätestatud üürileandja pandiõigust renditavates ruumides asunud kostja kauba suhtes. Kostja ei ole vaielnud vastu lepingu ülesütlemisele ega ka põhivõlale. Kostja vaidleb vastu viiviste suurusele ja asjaolule, et tema arvates on hageja kinni pidanud kostja kaupa suuremas ulatuses kui seda on hageja nõue, esitamata seejuures mingeidki tõendeid. Kostja on nõus viiviste arvestusega suuruses maksimaalselt 50 % ulatuses, seega summas 27 031.97 krooni. Hageja on omapoolse hea tahte märgina esitanud kostja vastu käesolevas hagis viivisenõude vaid põhivõla ulatuses ning hageja kogu nõue kostja vastu põhivõla ning viivistena moodustab kokku 108 127.88 krooni. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes VÕS §-dest 113, 271, 272 lg. 1 ja 305 – 307 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks 108 127.88 krooni ning tunnustada hageja kui üürileandja lepingust tulenevat pandiõigust ja õigust panditud esemete müügiks ning välja mõista kostjalt hageja kasuks riigilõiv summas 7 000 krooni ning õigusabikulud. Kostja kirjalikud vastuväited hagile. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile tunnistab hagi osaliselt rendivõla ulatuses summas 54 063.94

krooni. Kostja peab vajalikuks märkida, et üüri ruumide kasutamise eest jättis kostja hagejale maksmata põhjusel, et 13.11.2004.a. toimus XXXTallinnas, XXX, kus kostja ruume hagejalt rendib, plahvatus, mille tagajärjel sai rikutud kostja kaupu kogusummas 162 107 krooni. Kostja on seisukohal, et hageja vastutab kostjale plahvatuse läbi tekkinud kahju eest. Kostja vaidleb vastu hageja esitatud viivise nõudele summas 54 063.94 krooni. Hageja 29.04.2005.a. koostatud arve nr. 478 kohaselt moodustab viivis määras 0,5 % päevas kogusummas 162 800.60 krooni. Kostja on seisukohal, et arves puudub viivise arvestus ning summa õigsuse kontrollimiseks puudub kostjal seetõttu võimalus. Sellest tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja pole oma viivise nõuet kostja vastu õiguslikult tõendanud. Kostja on seisukohal, et hageja võis kinni pidada kostja omandisse kuuluvaid kaupu võlanõude ulatuses, hageja peab aga kinni kaupu summas 395 000 krooni. Oma kirjalikus vastuses kinnitab kostja, et soovib hageja vastu esitada vastuhagi kahju hüvitamise nõudes. Kohtuistungil jäi kostja kohtule juba varemavaldatud seisukohtade juurde. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-i 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg. 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele ning sama seaduse § 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. TsK § 192 sätte kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormi mittejärgimne toob kaasa kokkuleppe kehtetuse leppetrahvi (trahvi, viivise kohta). Kostja tunnistab hageja nõuet põhivõla osas, seega puudub pooltel vaidlus selle nõude üle. Viiviste kohaldamises rendise tasumisega viivitamisel on pooled kokku leppinud kirjalikus vormis. Hageja seadusliku esindaja seletuse kohaselt kohtuistungil oli neil kostja juhatuse liikme B ga tõesti 13.12.2004.a. suuline kokkulepe, et kui kostja maksab hagejale ära rendivõla põhivõlana kokkulepitud ajaks, siis hageja tema vastu viiviste nõuet ei esita. Kuna aga kostja pole hagejale siiani ka oma põhivõlga tasunud, siis kostja järelikult ülalmainitud kokkulepet ei täitnud ning hageja soovib tulenevalt poolte-vahelisest kirjalikust kokkuleppest kostjalt ka viiviseid põhivõla ulatuses, millist hageja taotlust hindab kohus kui põhjendatut, sest hageja andis kostjale 2004.a. detsembris võimaluse tasuda rendisevõlg, kohaldamata seejuures viiviseid. Kostja talle antud võimalust ei kasutanud, seega on poolte-vaheline kokkulepe viiviste kohaldamiseks maksete tasumisega viivitamise korral, seadusjõus ja kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele. Kostja vastuväited viivisevõlgnevuse arvestuse kontrollitavuse võimatuse kohta ei ole asjakohased, kuna hageja on hagimaterjalidele lisana esitanud viivisarve nr. 478 (vt. tlk. 16 - 23) summas 162 800.60 krooni koos kontrollitavas vormis viivise arvestusega perioodil 02.04.2002. – 01.03.2005.a. Hageja soovib kostjalt viiviste väljamõistmist põhivõla ulatuses, millist nõuet hindab kohus kui mõistlikku ja õigustatut, kuna kostja on hoidunud hagejale renditasu makmisest üle kolme aasta, esitades mittemaksmiseks erinevaid ettekäändeid ja õigustusi. Kui kostjal olnuks hagejale varalisi nõudeid samast rendilepingust tulenevalt, on tal olnud kohtu arvates küllaldaselt aega ja võimalusi vastavate nõuete esitamiseks hageja vastu hagi korras ka samas menetluses. Seega kuna kostja pole hageja vastu esitanud käesolevas menetluses vastuhagi, tuleb kostja vastuväited hageja võimalikus kahju tekitamises kostjale jätta tähelepanuta kui ainetud, kuna käesoleva vaidluse esemeks on kostja poolt poolte-vahelisest rendilepingust tuleneva kohustuse mittekohane täitmine ning sellega seonduvad õiguslikud tagajärjed viiviste kohaldamise vormis kostja suhtes. Oma kirjalikus vastuses hagile kostja kohtu arvates põhimõtteliselt aktsepteerib asjaolu, et hageja võis kinni pidada kostja omandis olevaid kaupu võlanõude ulatuses, kuid hageja peab kostja väidete kohaselt kinni kostja kaupu summas 395 000 krooni. Kostja pole samas asjas esitanud hageja poolt kinnipeetavate kaupde nimekirja ega tõendanud kohtule ka nende maksumust ülalmärgitud ulatuses. Seega on kostja sellekohane väide taas tõendmata ja ainetu. Hageja poolt asjas esitatud panditud esemete nimekirja kohaselt (vt. tlk. 56) nähtub asjaolu, et hageja poolt on kinni peetud kostja kaupu maksumuses 49 556 krooni, milliste väärtus ei ületa kostja põhivõla summat. Seega on õigustatud käesolevas vaidluses ka hageja nõue tunnustada tema lepingust tulenevat

üürileandja pandiõigust ja õigust panditud esemete müügiks, kuna VÕS § 307 lg. 1 kohaselt võib üürileandja asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Üürileandja võib oma pandiõiguse teostamiseks kasutada omaabi. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on esitanud kohtule põhjendatud hagi ning see kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kostja kanda tuleb jätta hageja kantud kohtukulud riigilõivuna summas 10 500 krooni ning välja mõista antud summa kostjalt hageja kasuks aluseks võttes senikehtinud TsMS § 60 lg. 1 sätteid. Õigusabikulude väljamõistmist hageja kostjalt ei taotle.. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 15.05.2006.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.