lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-4-1-05

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 20.04.2005

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-4-1-05
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
20.04.2005
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
849
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number 3-2-4-1-05 Otsuse kuupäev Tartu, 20. aprill 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja M. Rask, liikmed P. Jerofejev, H. Jõks, I. Koolmeister ja H. Salmann Kohtuasi Pädeva kohtu määramine notaritoiminguga tekitatud kahju hüvitamise asjas. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 28. veebruari 2005. a määrus tsiviilasjas nr 2/228-6611/04 Asja läbivaatamise kuupäev 19. aprill 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Määrata notariaaltoiminguga tekitatud kahju hüvitamisest tulenev vaidlus halduskohtu pädevusse.
2.Saata Elle Liis Hammermanni hagiavalduse alusel Tallinna Linnakohtus algatatud tsiviilasi nr 2/228-6611/04 menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Elle Liis Hammermann esitas Tallinna Linnakohtule 22. juulil 2004. a notar Lia Martensi vastu hagi, millega palus kostjalt enda kasuks välja mõista notariaaltoiminguga tekitatud kahju 1 200 000 krooni. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tagastati hagejale Tallinna Linnavalitsuse 10. novembri 1994. a korralduse nr 2629-k alusel Tallinnas Kreutzwaldi 11/Tina 23�7 asuv korter. Notar Lia Martensi tõestatud 4. juuli 2000. a lepinguga võõrandati korter omaniku teadmata ja volituseta Tiit Ahtele, kes müüs selle omakorda edasi. Tallinna Linnakohus tunnustas 12. septembri 2002. a otsusega 4. juuli 2000. a lepingu tühisust, kuid jättis vara Tuno Kongase ebaseaduslikust valdusest väljamõistmise nõude rahuldamata korteri heauskse omandamise tõttu. Tallinna Ringkonnakohtu 13. veebruari 2003. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Korteriomandist ilma jäämisega notari raske ettevaatamatuse tõttu on hagejale tekkinud varaline kahju.
2.Tallinna Halduskohtu 14. juuli 2004. a määruse kohaselt esitas Elle Liis Hammermann halduskohtule kaebuse avalik-õiguslikus suhtes notari ebaseaduslikult tõestatud tehingu tagajärjel tekitatud kahju hüvitamiseks. Halduskohus tagastas kaebuse määrusega, kuna notariaadiseaduse (NotS) § 11 lg 3 ja § 14 lg 4 kohaselt vastutab notar oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest isiklikult ning riik ei vastuta notari tekitatud kahju eest. Notari vastutus on oma olemuselt tsiviilvastutus, mistõttu tuleb kaebaja kahjunõue vaadata läbi pädevas üldkohtus. Halduskohus oleks pädev hindama, kas notari tõestamistoiming oli õiguspärane, kuid notari toimingut kaebuse esitaja vaidlustanud ei ole.
3.Tallinna Linnakohtu 28. veebruari 2005. a määrusega on menetlus notari ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise asjas lõpetatud ka üldkohtus. Linnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei saa üldkohus vaidlust läbi vaadata. Kostja esindaja on esitanud taotluse asja läbi vaatamata jätmiseks, sest tulenevalt riigivastutuse seadusest (RvastS) tuleb vaidlus lahendada halduskohtus. Vastavalt NotS § 2 lg-le 1 on notar avalik-õigusliku ameti kandja ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 p 1 ja § 6 lg 3 p 2 kohaselt saab avalik-

õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist nõuda halduskohtus. Sama põhimõte tuleneb ka riigivastutuse seadusest. Samuti tuleneb RvastS § 17 lg-st 3, et halduskohtu pädevuses on ka selliste taotluste ja kaebuste läbivaatamine, mis on esitatud pärast riigivastutuse seaduse jõustumist, kuid milles nõutakse enne 1. jaanuari 2002. a tekitatud kahju hüvitamist. Tallinna Halduskohtu 14. juuli 2004. a määrust hageja vaidlustanud ei ole.

4.Tallinna Linnakohtu 28. veebruari 2004. a määruse peale esitas hageja erikaebuse, millega palus linnakohtu määruse tühistada ja saata asja samale kohtule menetlemiseks. Hageja leidis, et kuna tal ei olnud alust kahelda, et halduskohtu määrus on seaduspärane, ei ole ta määrust edasi kaevanud ja pöördus hagiga üldkohtusse. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et vaidlus tuleb lahendada üldkohtus.
5.Kostja vaidles erikaebusele vastu.
6.Tallinna Ringkonnakohus saatis vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 149 lg-le 6 vaidluse pädeva kohtu määramiseks Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule lahendamiseks.

RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT

7.Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu leiab, et vaidlus notariaaltoiminguga tekitatud kahju hüvitamise üle tuleb läbi vaadata halduskohtus.
8.Riigikohtu erikogu on 4. märtsi 2002. a määruses nr 3-3-4-1-02 (RT III 2002, 9, 85) ja 10. aprilli 2002. a määruses nr 3-3-4-2-02 (RT III 2002, 13, 138) asunud seisukohale, et 1. jaanuaril 2002. a jõustunud RvastS § 17 lg-st 1 ja § 1 lg-st 1 tuleneb, et avaliku võimu teostamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Seega on käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalik selgitada, kas notari poolt ametitoimingute tegemine on käsitatav avalike ülesannete täitmisena ja kas ka enne 1. jaanuari 2002. a väidetavalt notari poolt tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamiseks on pädev halduskohus.
9.Notar on notariaadiseaduse § 2 lg 1 kohaselt avalik-õigusliku ameti kandja. Kooskõlas HKMS § 3 lg 1 p-ga 1 kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt puudub sellise vaidluse lahendamiseks teistsugune menetluskord. HKMS § 6 lg 3 p 2 kohaselt saab halduskohtus nõuda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Sama põhimõte tuleneb ka riigivastutuse seadusest. Riigivastutuse seaduse § 2 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda ka avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet täitvalt isikult. Seega peab notari ametikohustuse täitmise või täitmata jätmise, samuti notari poolt ametiülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise küsimuse lahendama halduskohus. Samale seisukohale on Riigikohus asunud ka 7. jaanuari 2004. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-149-03 (RT III 2004, 4, 43).
10.Kuigi enne riigivastutuse seaduse jõustumist 1. jaanuaril 2002. a lahendas notariaaltoiminguga tekitatud kahju hüvitamise vaidlusi üldkohus, tuleb ka enne 1. jaanuari 2002. a tekitatud kahju hüvitamise nõue, mis on esitatud pärast riigivastutuse seaduse jõustumist, läbi vaadata halduskohtus. Samale seisukohale asus erikogu ka eespool nimetatud määrustes nr 3-3-4-1-02 ja nr 3-3-4-2-02.
11.Ka juhul, kui notari ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõue esitatakse lisaks kindlustusandja vastu, tuleb asi läbi vaadata halduskohtul. M. Rask, P. Jerofejev, H. Jõks, I. Koolmeister, H. Salmann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.