lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-149-03

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 07.01.2004

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-149-03
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
07.01.2004
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1162
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 333Vastuväite esitamine kohtu tegevuse kohtaTsMS § 1 lg 2Õigusemõistmine tsiviilasjadesRLS § 12 lg 5TsMS § 217Esindamine kohtusTsMS § 224Mitme lepingulise esindaja esindusõigusTsMS § 3Õigus pöörduda kohtusseTsMS § 334 lg 1Kirjalike dokumentide esitamineTsMS § 363Hagiavalduse sisu

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (5)

lahend.ee
2-23-10916/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja29.01.20263-2-1-133-06Riigikohus17.01.20072-05-13782/2Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja07.04.20063-2-4-1-05Riigikohus20.04.20053-2-1-74-04Riigikohus16.06.2004

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number 3-2-1-149-03 Otsuse kuupäev Tartu, 12. jaanuar 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja T. Tampuu, liikmed V. Kõve ja J. Luik Kohtuasi OÜ JAGUDI METS hagi notar Kaia Krügeri vastu 500 000 krooni väljamõistmiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. septembri 2003. a määrus tsiviilasjas nr 2-2/938/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ JAGUDI METS erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 8. detsember 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. septembri 2003. a määrus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada OÜ JAGUDI METS erikaebus.
3.Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Mody, Hääl & Partnerid 3. oktoobril 2003. a OÜ JAGUDI METS erikaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OÜ JAGUDI METS esitas 25. oktoobril 2002. a Pärnu Maakohtule hagi, milles palus notar Kaia Krügerilt välja mõista talle tekitatud kahju hüvitamiseks 500 000 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt põhines nõue sellel, et notar maksis aluseta välja hageja poolt notari deposiiti deponeeritud summast 500 000 krooni, mille notar oleks pidanud 18. juunil 2002. a sõlmitud müügilepingu teise poole lepingu rikkumise tõttu hagejale tagasi kandma. Sellega rikkus notar süüliselt notariaadiseaduse § 33.
3.
Kostja hagi ei tunnistanud.
4.Pärnu Maakohus rahuldas 16. aprilli 2003. a otsusega hagi ja mõistis notar Kaia Krügerilt välja 500 000 krooni tekitatud kahju hüvitamiseks. Samuti mõistis maakohus kostjalt välja riigilõivu 26 000 krooni ja tasu õigusabi eest 25 000 krooni. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium lõpetas 23. septembri 2003. a määrusega asjas menetluse TsMS § 217 p 1 alusel, sest kohus ei ole pädev vaatama asja läbi tsiviilkohtumenetluse korras.
6.Ringkonnakohus leidis, et hagi esitamise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p 2 redaktsiooni järgi võib kaebaja taotleda avalik-õiguslikes suhetes tekitatud kahju hüvitamist. Notar on avaliku halduse kandja ja tema ametikohustuse täitmise või täitmata jätmise küsimuse peab lahendama halduskohus. Halduskohtu pädevuses on avaliku võimu teostamisel või muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise otsustamine.
1.jaanuaril 2002. a jõustus riigivastutuse seadus, mis ei seosta halduskohtu pädevust kahju hüvitamise otsustamisel sellega, et kahju on tekitatud halduskohtus vaidlustatava akti või toiminguga. Riigivastutuse seaduse § 1 lg-st 1 ja § 17 lg-st 1 tuleneb, et halduskohtu pädevuses on igasuguse avaliku võimu teostamisel või muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise otsustamine. Ringkonnakohus leidis, et TsMS § 334 lg 1 p 4 alusel tuleb kohtuotsus tühistada

protsessinormide olulise rikkumise tõttu ja menetlus asjas lõpetada.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Erikaebuses palub OÜ JAGUDI METS ringkonnakohtu määruse tühistada ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
8.Kohus on rikkunud TsMS §-s 3 sätestatud asja õige ja kiirema läbivaatamise põhimõtet. Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu on otsuse nr 3-3-4-2-02 p-s 10 andnud olulise juhise alama astme kohtule: "Kui isik on pöördunud halduskohtusse vaidluses, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, ja halduskohus on kaebuse vastu võtnud ning protsessiosalised ei ole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis ei pea erikogu, lähtudes vajadusest lahendada vaidlus mõistliku aja jooksul, mõistlikuks tühistada kohtuotsus üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus." Sama põhimõte peab kehtima ka juhul, kui isik on pöördunud üldkohtusse. Käesoleval juhul ei suunanud maakohus hagejat halduskohtusse ja ükski protsessiosaline ei leidnud, et tema õigusi on rikutud.
9.Kohus rikkus TsMS § 333, sest ei hageja ega kostja ole apellatsioonkaebustes viidanud asja kuuluvusele halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse piiridest väljuda vaid TsMS §-s 333 sätestatud juhul.
10.Ringkonnakohus jättis määrusega tagastamata riigilõivu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 51 lg 2 p 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui asja menetlus on lõpetatud. Riigilõivu tagastab Maksuamet kohtumääruse alusel (RLS § 12 lg 5).
11.Vastuses erikaebusele leiab notar Kaia Krüger, et erikaebus ei ole põhjendatud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõigusnormi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata tagasi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
13.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et vaidlus notari tekitatud kahju hüvitamise üle tuleb läbi vaadata halduskohtus. Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p 2 järgi võib kaebaja taotleda avalik-õiguslikes suhetes tekitatud kahju hüvitamist. Notar on notariaadiseaduse § 2 lg 1 kohaselt avalik-õigusliku ameti kandja. Riigivastutuse seaduse § 2 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda ka avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult. Seega peab notari ametikohustuse täitmise või täitmata jätmise küsimuse lahendama halduskohus.
14.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et käesolevas asjas tuleb menetlus lõpetada. Kolleegium analüüsib erikaebuse väidet, mille järgi ringkonnakohus rikkus TsMS § 3, mille kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesandeks tsiviilasi õigesti ja võimalikult kiiresti läbi vaadata ja lahendada. Tsiviilasjadena mõistetakse TsMS § 1 lg 2 kohaselt tsiviil- ja tööõigussuhtest tekkinud vaidlusi. Otsuse p-s 13 on kolleegium jõudnud järeldusele, et vaidlus notari tegevusega seotud kahju hüvitamise üle tuleb lahendada halduskohtus, st tegemist ei ole tsiviilasjaga.

Siiski leiab kolleegium, et maakohus võis erandlikel asjaoludel läbi vaadata käesoleva vaidluse, mis ei ole käsitatav tsiviilasjana TsMS § 1 mõttes. Erandlikuks asjaoluks on see, et pooled ei ole esimese astme kohtus vaidlustanud Pärnu Maakohtu pädevust asi läbi vaadata. Seega on hageja muuhulgas nõustunud ka sellega, et temal lasub tsiviilkohtumenetluse reeglite järgi kohustus tõendada kahju tekkimine, notari õigusvastane käitumine ning põhjuslik seos. Kostja on aga nõustunud sellega, et temal on kohustus tõendada süü puudumist (kui seadus ei sätesta teisiti).

15.Järgnevalt analüüsib kolleegium küsimust, kas ringkonnakohtu määrus menetluse lõpetamise kohta on asja kiire ja õige lahendamise huvides. Käesolevas asjas on maakohus vaidluse läbi vaadanud ja teinud kohtuotsuse, millega on asi sisuliselt otsustatud (TsMS § 224). Seega on pooled läbinud reeglina kõige mahukama ja aeganõudvama kohtumenetluse osa, milles muuhulgas uuritakse faktilisi asjaolusid ja hinnatakse poolte esitatud tõendeid. Õiguskorra- ja rahu huve tagaks kõige tõhusamalt see, kui esimese astme kohtu otsusega kohtumenetlus ka piirduks. Kuid isegi siis, kui pooled esitavad apellatsioonkaebuse, nagu käesoleval juhul, ei pea kolleegium mõistlikuks tühistada maakohtu otsust ainult sel põhjusel, et seaduse järgi ei olnud maa- või linnakohus pädev asja läbi vaatama. Nii on Riigikohus leidnud oma lahendis nr 3-3-4-2-02 (RT III 2002, 13, 138) ekslikult halduskohtule esitatud kaebuse korral. Isegi juhul, kui eeldada, et halduskohtumenetluses vaadataks asi läbi kiiremini kui tsiviilkohtumenetluses, võib käesolevas asjas esimese astme sisulise kohtuotsuse olemasolu tõttu eeldada, et tsiviilkohtumenetluses lahendatakse see konkreetne vaidlus kiiremini. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 1 kohustab tagama igaühele õiguse asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Seega ei olnud ringkonnakohtu määrus kooskõlas asja kiire läbivaatamise põhimõttega.
16.Ebaõige on erikaebuse väide, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 333. Menetluse lõpetamise aluseid reguleeriv TsMS § 217 ei seo kohtu õigust menetlus lõpetada poole avaldusega. Seega võib kohus menetluse vastava aluse ilmnemisel lõpetada omal algatusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 333 ei ole erinorm TsMS § 217 suhtes, need normid reguleerivad erinevaid küsimusi.
17.Ringkonnakohus on jätnud ebaõigesti tagastamata tasutud riigilõivu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 51 lg 2 p 4 kohaselt tagastatakse hagilt tasutud riigilõiv juhul, kui asja menetlus on lõpetatud TsMS § 217 p 1 alusel. Ringkonnakohus ei ole riigilõivu tagastamist määruses märkinud. Samas tagastatakse riigilõiv riigilõivuseaduse § 12 lg 5 järgi ainult kohtumääruse alusel. Kuna asjas ei kuulu menetlus lõpetamisele, peab ringkonnakohus riigilõivu osas seisukoha võtma sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. T. Tampuu, V. Kõve, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.