lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-164-04

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 24.01.2005

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-164-04
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
24.01.2005
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1293
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 304 lg 1, 2Kordusekspertiis ja täiendav ekspertiisTsMS § 7 lg 6Õigusemõistmine võrdõiguslikkuse aluselPõhiseaduse § 14TsMS § 212Iseseisva nõudega kolmas isikTsMS § 302Eksperdi kohustused ja õigusedTsMS § 334 lg 1Kirjalike dokumentide esitamineTsMS § 363Hagiavalduse sisuTsMS § 67Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-2-1-48-05Riigikohus09.05.2005

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number 3-2-1-164-04 Määruse kuupäev Tartu, 24. jaanuar 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Luik, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi AS Minu Vara hagi Õilme Puhmi vastu 28 965 krooni 5 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. oktoobri 2004. a määrus tsiviilasjas nr 2-2/1463/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Õilme Puhmi erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 10. jaanuar 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
4.oktoobri2004. a ja Tallinna Linnakohtu 27. augusti 2004. a määrus ja saata erikaebus 20. juuli 2004. a määruse peale vastavate toimingute tegemiseks Tallinna Linnakohtule.
2.Erikaebus rahuldada.
3.Tagastada Õ. Puhmile erikaebuselt 12. oktoobril 2004. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Linnakohus jättis 20. juuli 2004. a määrusega rahuldamata Õilme Puhmi taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
2.Õ. Puhm esitas 2. augustil 2004. a Tallinna Linnakohtu 20. juuli 2004. a määruse peale käsitsi kirjutatud erikaebuse.
3.
TsÜS § 90Tehingu tühistamise mõiste
Tallinna Linnakohus jättis erikaebuse käiguta selles esineva puuduse tõttu ja kohustas 4. augusti 2004. a kirjaga esitama erikaebus selgesti loetavas masinakirjas formaadis A4. Kohus kohustas puuduse kõrvaldama hiljemalt 19. augustiks 2004. a ja hoiatas, et puuduse tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral tagastab kohus erikaebuse TsMS § 304 lg 2 alusel.
4.27. augusti 2004. a määrusega tagastas Tallinna Linnakohus Õ. Puhmi erikaebuse TsMS § 304 lg 2 alusel, kuna erikaebuse esitaja ei kõrvaldanud erikaebuse puudust talle antud tähtajaks.
5.Tallinna Linnakohtu 27. augusti 2004. a määruse peale esitas erikaebuse Õ. Puhm, paludes linnakohtu määruse tühistada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. oktoobri 2004. a määrusega linnakohtu määruse muutmata. Määruse kohaselt tuleb TsMS § 7 lg 6 järgi erikaebus esitada kohtule selgesti loetavas masinakirjas formaadis A4. Kuna Õ. Puhm esitas erikaebuse käsitsi kirjutatuna, siis ei olnud erikaebus esitatud kooskõlas TsMS § 302 lg-ga 1. Kohus tuvastas õigesti, et Õ. Puhm jättis kohtu nõudmise nõuetekohase erikaebuse esitamiseks kohtu antud tähtajaks täitmata. Nõuetekohase erikaebuse esitamise asemel esitas Õ. Puhm kohtule taotluse, milles palus trükkida tema esitatud erikaebus kohtuametnikel ja kinnitada kohtunikul selle ärakirja õigsust. Kohus jättis õigesti selle taotluse rahuldamata, kuna kaebuse esitajal puudub seaduslik alus nõuda erikaebuse trükkimist kohtu töötajatelt. Asjakohane ei ole kaebuse esitaja tuginemine TsMS §-le 118 erikaebuse ärakirja tõestamisel. Kohus tagastas õigesti erikaebuse TsMS § 304 lg 2 alusel selle esitajale. Kuna ringkonnakohtule esitatud erikaebus on esitatud selgesti loetavas masinakirjas formaadis A4, on

asjakohatu kaebuse esitaja väide, et kirjutusmasina puudumise tõttu ei olnud tal võimalik eelnevalt erikaebust masinakirjas esitada. Asjaolu, et kaevatavas kohtumääruses on linnakohtu 20. juuli 2004. a määrusele erikaebuse esitamise tähtajaks märgitud selle kohtusse saabumise päev, mitte postitamise päev, ei anna alust kaevatava määruse tühistamiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Erikaebuses palub Õ. Puhm ringkonnakohtu määruse tühistada. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et kohus tagastas erikaebuse õigesti TsMS § 304 lg 2 alusel. Vastavalt TsMS § 304 lg-le 1 võib kohus nõuda ainult TsMS § 302 (erikaebuses ekslikult § 304) lgs 1 nimetatud puuduste kõrvaldamist, kuid 30. juuli 2004. a erikaebus ei sisalda TsMS § 302 (erikaebuses ekslikult § 304) lg-s 1 nimetatud puudusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 302 lg 1 ei sätesta erikaebuse masinakirjas esitamise nõuet. Kostjal oli õigus TsMS § 67, § 118 lg 2 ja põhiseaduse §-de 14 ja 24 alusel taotleda kohtult erikaebusest ärakirjade tegemist ja nende tõestamist. Kohus jättis arvestamata üldteada asjaolu, et ka teiste riigiasutuste ametiisikud, järgimata häid kombeid ning arvestamata kirjutusmasinat mitteomavate protsessiosaliste väikese sissetulekuga ja õigusega kohtulahendite peale edasi kaevata, ei soovi nende erikaebusi masinakirjas trükkida. Nende asjaolude arvestamata jätmine on vastuolus põhiseaduse §-ga 12 ja TsÜS § 90 lg-ga 1. Ametiisikud tekitavad trükkimisest keeldumisega protsessiosalistele moraalset kahju, mis on vastuolus põhiseaduse §-ga 18. Põhiseaduse § 14 järgi on õiguste tagamine kohtuvõimu ja kohalike omavalitsuste kohustus. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 212 p 5. Määruses on märkimata seadus, millest ringkonnakohus juhindus, kui kasutas TsMS § 334 lg 1 p-s 1 sätestatud õigust.
8.Vastust erikaebusele esitatud ei ole.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Samuti tuleb tühistada Tallinna Linnakohtu 27. augusti 2004. a määrus ja saata erikaebus 20. juuli 2004. a määruse peale vastavate toimingute tegemiseks Tallinna Linnakohtule.
10.Kolleegium analüüsib esmalt küsimust, kas esimese astme kohus võib TsMS § 304 lg 2 kohaselt TsMS § 302 lg-le 1 viidates tagastada erikaebuse põhjendusel, et see ei ole vormistatud masinakirjas formaadis A4. Erikaebuses väidetakse, et kohtul sellist õigust ei ole.
11.Apellatsioonkaebuse käiguta jätmise alused on sätestatud TsMS § 304 lg-s 1. Selle lõike kohaselt jätab esimese astme kohus apellatsioonkaebuse käiguta ja annab apellandile puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, kui apellatsioonkaebus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 302 lg 1 p-dele 1- 4, 6 ja 8 ning lõikele 2, samuti § 303 nõuetele või riigilõiv on tasumata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 302 lg-s 1 ega selle paragrahvi teistes lõigetes ei ole sätestatud apellatsioonkaebuse käiguta jätmise alusena kaebuse masinakirjas esitamise nõuet. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 302 lg 1 järgi tuleb

apellatsioonkaebus esitada kirjalikult. Kohtumenetluses esitatud avalduse vormistamise nõuded sätestab TsMS § 7. Vastavalt TsMS § 7 lg-le 6 esitatakse avaldus ja hagiavaldus, apellatsioonkaebus, kassatsioonkaebus ja erikaebus ning kirjalik vastus kohtule selgesti loetavas masinakirjas formaadis A4. Kolleegiumi arvates tuleb TsMS § 302 lg-t 1 tõlgendada koostoimes TsMS § 7 lg-ga 6. Vastasel korral kaotaks lõige 6 oma tähenduse. Seega tuleb apellatsioonkaebuse vormi osas lähtuda ka TsMS § 7 lg-st 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 302 lg 9 kohaselt kohaldatakse erikaebusele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui see ei ole erikaebuse olemusega vastuolus. Seega oli kohtute tuginemine TsMS § 304 lg-le 2 formaalselt õigustatud.

12.Järgmisena tuleb vastata küsimusele, kas tsiviilkohtumenetluses on võimalik teha erandeid TsMS § 7 lg-s 6 sätestatud nõudest. Selleks tuleb analüüsida 6. lõike eesmärki. Selle normi põhiliseks eesmärgiks on teise protsessiosalise kaitse, sest protsessiosalisel ei ole võimalik end kaitsta nõude või kaebuse vastu, mis ei ole talle arusaadav tehnilistel põhjustel. Samuti on TsMS § 7 lg 6 eesmärk kohtusse pöörduja enda õiguste kaitse - kui kohus ei saa isiku taotlusest selle loetamatuse tõttu aru, ei ole võimalik isiku õigusi kaitsta, nt hagi tagada. Eelneva alusel üldistatuna võib sätte eesmärgiks pidada korrektse kohtumenetluse tagamist, milles on tagatud mõlema poole huvide kaitse.
13.Teisalt sätestab põhiseaduse § 15 igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ning põhiseaduse § 24 õiguse kohtuotsuse peale seaduses ettenähtud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Nimetatud sätted ei taga siiski piiramatut kohtusse pöördumise ja/või edasikaebamise õigust. Tsiviilkohtumenetluse korral täpsustavad ja reguleerivad nimetatud põhiõigusi ja nende teostamise täpsemat korda eelkõige tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud reeglid.
14.Siiski saab lugeda TsMS § 7 lg 6 eesmärgi täidetuks ka juhul, kui käsitsi kirjutatud ja kohtule esitatud erikaebus on selgesti loetav, sest TsMS § 304 lg 2 järgi võib kaebuse tagastada siis, kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata ja seetõttu ei ole võimalik kaebust läbi vaadata. Kolleegium on seisukohal, et konkreetsel juhul ei takista erikaebuse nõutava vormi puudumine selle läbivaatamist. Erikaebus on selgesti loetav. Samasuguses ühtlases käsikirjas esitatuna on linnakohus vastu võtnud kostja esitatud vastuse hagiavaldusele ja ka apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduse.
15.Kolleegium leiab, et põhiseaduse §-d 14 ja 24 ning TsMS § 67 ja § 118 ei anna alust nõuda kohtult käsikirjalise avalduse ärakirja tegemist ja selle tõestamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 67 annab protsessiosalisele endale õiguse teha toimikust ärakirju ja saada eraldi dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakirju. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 118 lg 2 eesmärk on tagastada isikule algdokument, kui see on kohtule esitatud koos ärakirja või väljavõttega ning kohus on ärakirja või väljavõtte tõestanud ning toimikusse lisanud. Algdokumenti võib isik oma igapäevaelus või majanduskäibes vajada ka kohtumenetluse jooksul.
16.Kuna erikaebus rahuldatakse, ei pea kolleegium vajalikuks vastata erikaebuse väidetele põhiseaduse §-de 12 ja 18 rikkumise kohta.
17.Ebaõige on erikaebuse väide, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 212 p 5. Ringkonnakohus

on määruses viidanud TsMS §-dele 304 ja 302 ning TsMS § 7 lg-le 6. J. Luik, V.Kõve, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.