Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-04-1487

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud Harju Maakohtu 10.11.2004 määrusega algatati osaühingu xxx (likvideerimisel; edaspidi OÜ xxx) avalduse alusel OÜ xxx (likvideerimisel) pankrotimenetlus. OÜ xxx (likvideerimisel) pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 01.12.2004 otsusega ning nimetati pankrotihalduriks Ene Ahas. Pankrotihaldur Ene Ahas on esitanud kohtule taotluse lõpetada OÜ xxx (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu. Ühtlasi on haldur esitanud kohtule aruande ja avaldused dokumentide hoidja määramiseks, halduri tasu määramiseks, halduri poolt ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste kinnitamiseks ning halduri kohustustest vabastamiseks. Aruandes on pankrotihaldur esitanud andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. Halduri tegevuse tulemusel on pankrotivara koosseisu laekunud 61 563.27 krooni, sh tulevaste perioodide kulu tagastamisest 21 542.40 krooni, tagasivõitmise – kompromissi järgselt 40 000 krooni, pangaintress 20.87 krooni. Pankrotivara väärtuseks kujunes 69 722.64 krooni, sh raha algjääk pankrotiotsuse väljakuulutamise seisuga 8 159.37 krooni. Andmed pankrotiseaduse § 146 nimetatud väljamaksete kohta. OÜ xxx (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. Samuti ei ole makstud elatist võlgnikule ega võlgniku ülalpeetavatele. Massikohustuste kogusumma on 30 277.30 krooni, millest on välja makstud käesoleva auande koostamise ajaks 23 845.30 krooni ning tulevaste maksete (panga teenustasud ja arhiveerimiskulud) katteks deponeeritud 6 432 krooni. Pankrotitoimkond on asunud seisukohale, et massikohustused on selle pankrotimenetluse kestust, keerukust ja töömahukust silmas pidades olnud vajalikud ja põhjendatud. Pankrotimenetluse kulude summaks kujuneb aruande kohaselt koos planeeritud halduri tasuga 39 466.63 krooni, mis koosneb järgmistest kuludest: ajutise halduri kulutused - 2 248.94 krooni; ajutise halduri töötasu maksudega - 12 462 krooni; pankrotihalduri töötasu - 18 462.69 krooni; sotsiaalmaks pankrotihalduri töötasult - 6 093 krooni; riigilõiv - 200 krooni. Pankrotimenetluse kuludest on seni välja makstud pankrotiotsusega võlgnikult välja mõistetud ajutise halduri kulutuste summa, töötasu ning sellega kaasnevad maksud. Pankrotihalduri töötasu ning sellelt arvestatud sotsiaalmaks on esialgu arvestuslikud kulud. Need saab pankrotivarast välja maksta vaid juhul, kui kohus määrab halduri tasu suuruse.

2-04-1487

Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. OÜ xxx (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole jaotise alusel väljamakseid tehtud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pandiga koormatud vara OÜ xxx (pankrotis) pankrotivara koosseisus ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Pankrotimenetluse käigus ilmnes, et võlgniku poolt esitatud andmed olemasoleva pankrotivara koosseisu kohta osutusid ebatäpseks. Haldur on tuvastanud nii AS xxx poolt esitatud vastuse, võlgniku endiste seaduslike esindajate vastuste ning võlgniku dokumentatsiooni alusel, et kütusetsisterni näol on tegemist võlgnikule omal ajal kuulunud ehitiste (sigalakompleksi) päraldisega, mistõttu läks kütusetsisterni omandiõigus koos ehitiste võõrandamisega üle AS-ile xxx. Võlgnik jättis kütusetsisterni ekslikult bilanssi üles varana. Arvestades ka tsiviilseadustiku üldosa § 57 sätteid tuleb lugeda, et kütusetsistern ei kuulu võlgniku pankrotivara hulka ning halduril puudub alus kolmandale isikule omandiõiguse alusel kuuluva vara võõrandamiseks pankrotimenetluse käigus. Pankrotivara koosseisus olnud keevitusseadmete olemasolu ei õnnestunud reaalselt tuvastada. Haldur selgitas välja AS xxx kui võlgniku endiste seaduslike esindajate vastuste põhjal halduri järelepärimistele, et keevitusseadmeid ei antud võlgniku poolt aktiga ega muu dokumendiga üle ei AS-ilexxx xxx ega OÜ-le xxx AS xxx ja OÜ xxx eitavad keevitusseadmete valduse üleminekut neile. Võlgniku seaduslik esindaja xxx avaldab, et keevitusseadmed jäid AS-ile xxx võõrandatud ehitistesse, kuna OÜ xxx poolt viimase ja võlgniku vahelise töövõtulepingu lõpetamine toimus tema jaoks ootamatult kiirelt ning ta ei jõudnud mõelda sellele, et võlgnikule omandiõiguse alusel kuuluvad keevitusseadmed tuleks ehitistest lahkumisel kaasa võtta. Hilisemalt olevat xxx enda väidete kohaselt nõudnud keevitusseadmeid tagasi, kuid OÜ xxx x esindaja olevat ignoreerinud tema palveid. OÜ xxx väidab, et ei tea keevitusseadmetest midagi. Kuna kõnesolevate keevitusseadmete näol on tegemist väheväärtusliku varaga, mille amortisatsiooniaeg on lühike ning puuduvad tõendid ühe või teise osapoole ütluste tõesuse hindamiseks, siis kujunevad keevitusseadmete väljanõudmisega kaasnevad kulud suuremaks võrreldes võimalik tuluga nende hilisemast võõrandamisest pankrotimenetluse käigus. Muud põhi-ja käibevara peale eelnimetatute võlgnikul ei olnud. Võlgnikul ei ole saada vara teistelt isikutelt. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Pankrotihaldur on OÜ xxx (pankrotis) pankrotimenetluses teinud järgmisi toiminguid: 1) kolme võlausaldajate üldkoosoleku (võlausaldajate üldkoosolekud ja nõuete kaitsmine) korraldamine; 2) korraldanud võlgniku raamatupidamist, sh esitanud jooksvad maksudeklaratsioonid ja pidanud pankrotivara arvestust; 3) koostanud aruandeid kohtule ja võlausaldajatele; 4) kontrollinud võlgniku majandustegevust kajastavaid dokumente ja analüüsinud võlgniku majandustegevust tervikuna, et välja selgitada võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ning võimalusi vara tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks; 5) nõudnud sisse tulevaste perioodide kulu (ettemaks maa erastamiseks); 6) esitanud Eesti Töötukassale taotluse töötajatele seaduses sätestatud hüvitise saamiseks ning koostanud kõik vajalikud keskmise palga ja puhkusetasu jms arvestused. Kokku rahuldas Eesti Töötukassa töötajate nõudeid summas 63019,65 krooni; 7) korraldanud pankrotivara moodustumise; 8) kutsunud kokku ja korraldanud pankrotitoimkonna koosolekuid;

2-04-1487 9) koostanud jaotusettepaneku, komplekteerinud selle lisadega ja esitanud kohtule kinnitamiseks ja pankrotitoimkonnale; 10) tuvastanud tagasivõitmise võimalused, esitanud kohtusse hagid OÜ xxx ja xxx vastu, mis lõppesid vastava kompromisslepingu sõlmimisega, mille kohaselt tasus kohustatud isik võlgnikule kokku 40 000 krooni. Esindanud võlgnikku kohtus; 11) korraldanud võlgniku dokumentatsiooni arhiveerimise ja üleandmise arhiivi; 12) koostanud käesoleva aruande, komplekteerinud selle lisadega ja esitanud kohtule kinnitamiseks ja pankrotitoimkonnale. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. OÜ xxx (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole võlausaldajatele jaotise alusel väljamakseid tehtud, mistõttu tunnustatud nõuded on tervikuna rahuldamata. Jrk nr

Võlausaldaja nimi Eesti Vabariik xxx xxx xxx AS xxx OÜ xxx

KOKKU

Tunnustatud, kuid tasumata nõue 707 694 356.80

3 038 868.75 567 569.54 4 316 332.09

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. OÜ xxx (pankrotis) pankrotimenetluses esitas haldur kaks hagi: hagi AS xxx ja OÜ xxx vastu. Haldur esitas kaks tagasivõitmise nõuet:

2-04-1487 Kuna võlgnikul nappis algusest peale vahendeid, mille arvelt oleks võimalik katta jooksvaid ja edasilükkamatuid ning hädavajalikke pankrotimenetluse kulusid ja täita massikohustusi ning võlausaldajad keeldusid samuti kohtudeposiiti omalt poolt summade tasumisest, mille arvelt oleks osutunud võimalik pankrotimenetlust jätkata, siis kutsus haldur kokku võlausaldajate üldkoosoleku, et küsida võlausaldajate seisukohta AS xxx ja OÜ xxx poolt pakutud kompromissitingimuste kohta. Kõnesolev võlausaldajate üldkoosolek toimus 06.04.2006 ja võlausaldajad otsustasid, et eelkõige tulenevalt otstarbekuse kaalutlusest on mõistlik lõpetada ülalpool mainitud kohtuasjad ja sõlmida kompromiss, mille kohaselt AS xxx tasub kohtudeposiiti tasutud vahendite arvelt OÜ-le xxx 40 000 krooni. Kohtukulud ja ajutise halduri ning halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukuluks kujunes tsiviilasjas nr 2/1-1591/04 võlgniku poolt kantud eksperditasu summas 11 800 krooni, mis tasuti kompromissi kohaselt otse kohtudeposiidist OÜ-le xxx väljamaksmisele kuulunud summa arvelt AS-le xxx. Andmed ajutise halduri ja halduri poolt tehtud vajalike kulude kohta on toodud eespool. Maksejõuetuse tekkimise põhjused. Peamiseks makseraskustesse põhjuseks oli võlgniku suutmatus adekvaatselt reageerida turusituatsiooni muutustele. Vaatamata püüdlustele ja teatud perioodi vältel maksuvõlgnevuste tasumise ajatamisele, ei suutnud võlgnik likvideerida võlgnevusi võlausaldajate ees. Võlgniku juhtorgani liikmed ja osanikud püüdsid viimaste tegevusaastate vältel ettevõtet müüa, kuid tulutult. Võlgniku osanikel endil puudusid vabad vahendid ettevõttesse investeeringute tegemiseks ja laenu andmiseks, et oleks osutunud võimalikuks efektiivselt majandada. Ettevõte oli suhteliselt alakapitaliseeritud. Pankrotimenetluse kestel ei ilmnenud kuriteo tunnustega tegude toime panemist ega ka, et võlgniku juhtorgani liikmed oleksid toime pannud juhtimisvea. Võlgniku juhtorganite liikmete käitumises esines küll juhtimisvea tunnuseid, kuid haldur ei tuvastanud pankrotimenetluses, et esineksid tõendid ja alus esitada juhatuse liikmete vastu nõue juhtimisveaga põhjustatud kahju hüvitamiseks. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. OÜ xxx (pankrotis) dokumentatsioon perioodi kohta 01.01.2004 – 31.12.2004 hoiustatakse Eesti Äriarhiivi OÜ-s, kes omab arhiveerimis- ja säilitamisteenuse osutamiseks vastavaid Rahvusarhiivi poolt väljastatud tegevuslubasid. Ülejäänud dokumentatsioon on OÜ xxx endise juhatuse liikme ja osaniku xxx käes hoiul.

Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseadus (PankrS) § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg-le 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul

2-04-1487 pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihalduri aruande ja tema poolt esitatud tõendite kohaselt kujunes OÜ xxx (pankrotis) pankrotivara väärtuseks 69 722.64 krooni. OÜ xxx (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole tehtud väljamakseid vara välistamise või tagasivõitmisega seoses, võlgnikule ega võlgniku ülalpeetavale ei ole makstud elatist, samuti ei ole võlausaldajatele jaotise alusel väljamakseid tehtud. Pankrotimenetluses on masskohustuste katteks välja makstud 23 845.30 krooni ja deponeeritud on panga teenustasude ja arhiveerimiskulude katteks 6 432 krooni. Pankrotimenetluse kuludeks koos pankrotihalduri tasuga kujunes 39 466.63 krooni. Pankrotihaldur ja võlausaldajad on jõudnud järeldusele, et seoses pankrotivara puudumise, tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste ammendumise tõttu ei ole otstarbekas pankrotimenetlus jätkata ning suurendada pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et OÜ xxx (pankrotis) pankrotivarast on jätkunud masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks raha, kuid võlausaldajatele tunnustatud nõuete alusel väljamaksete tegemiseks raha ei jätku, seetõttu ei ole otstarbekas pankrotimenetlust jätkata ja suurendada pankrotimenetluse kulusid. PankrS § 158 lg 4 alusel tuleb OÜ xxx (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Kooskõlas PankrS § 165 lg-ga 3 tuleb pankrotihaldur vabastada ülesannete täitmisest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvestatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Vastavalt justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ (edaspidi Määrus) § 3 lg-le 1 lähtub kohus pankrotihalduri tasu arvestamisel pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti pankrotihalduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Määruse § 4 lg 2 kohaselt on pankrotihalduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 100 000 krooni 20% pankrotivarast ja § 4 lg 3 kohaselt on pankrotihaldurile kuni 100 000 krooni suuruselt pankrotivaralt makstava tasu ülemmäär 35% pankrotivarast. Määruse § 4 lg 6 p 5 kohaselt kohaldatakse paragrahvis 4 lõikes 3 nimetatud ülemmäära pankrotihaldurile tasu määramisel ka juhtudel, kui kohus peab seda põhjendatuks. Pankrotihaldur Ene Ahase tegevuse tulemusena on laekunud pankrotivarasse 61 563.27 krooni, mis teeb pankrotihaldurile makstava tasu alammääraks 12 312.65 krooni ja ülemmääraks 21 547.14 krooni. Võttes arvesse pankrotihalduri töö tulemusi ja töö mahukust (hagide esitamine kohtusse, võlgniku esindamine kohtus ning kompromissi sõlmimine kohtuvaidluses, mille tulemusel laekus pankrotivarasse 40 000 krooni) ning halduri kutseoskusi, peab kohus põhjendatuks kinnitada pankrotihalduri töötasuks 18 462.69 krooni. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma SMS § 2 lg 1 p 4 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti

2-04-1487 piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 18 462.69 kroonilt maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o. 6 093 krooni. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 23 %. Ajutine pankrotihaldur on palunud kinnitada tema poolt tehtud vajalikud kulutused kokku 45 188.24 krooni. Nimetatud kulutused koosnevad järgmistest kulutustest: transpordikulu, telefonikulu, kontoritarvete, koopiate tegemise, printeri ja faksi kulu, interneti kasutus, töökoha kasutus koos arvutiga, ruumide kasutus (sh dokumentide hoiukulu), postikulud, pangakulud, riigilõiv, infopäringute kulu, eksperdikulud ning ajutise halduri tasu koos maksudega ja ajutise halduri kulu. Kohus leiab, et põhjendatud on kinnitada halduri poolt tehtud kulutused summas 33 639.30 krooni. Kohus ei pea vajalikuks kinnitada teistkordselt ajutise halduri tasu (v.a. ajutise halduri tasult makstav sotisaalmaks summas 3 069 krooni ja töötuskindlustusmaks summas 93 krooni) ning kulutusi, kuna Harju Maakohtu 01.12.2004 määrusega on ajutise halduri tasu ja kulutused juba võlgnikult välja mõistetud. Vastavalt halduri taotlusele tuleb OÜ xxx (pankrotis) dokumendid perioodi kohta 01.01.2004 kuni 31.12.2004 anda hoiule Eesti Äriarhiivi OÜ-le ning ülejäänud dokumentide hoidjaks tuleb määrata OÜ xxx endine juhatuse liige ja osanik xxx

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.