Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-129-04 Otsuse kuupäev Tartu, 30. november 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja V. Kõve, liikmed P. Jerofejev ja T. Tampuu Kohtuasi Tulundusühistu JEWE hagi Iisaku valla vastu ostumüügilepingust tuleneva kohustuse täitmise nõudes ja Iisaku valla vastuhagi Tulundusühistu JEWE vastu viiviste nõudes. Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. mai 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-72/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tulundusühistu JEWE kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 1. november 2004. a Istungil osalenud isikud Iisaku valla esindaja vandeadvokaat K. Kooga Resolutsioon Jätta Viru Ringkonnakohtu 4. mai 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tulundusühistu JEWE esitas 11. augustil 2000. a Ida-Viru Maakohtule hagiavalduse Iisaku valla vastu, milles palus kohustada kostjat elektrifitseerima baarihoonet, mis asub Ida-Virumaal Iisaku vallas Kauksi külas.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 22. juulil 1999. a baarihoone ostumüügilepingu. Hoonega tutvudes nägi hageja esindaja, et hoone elektrikilbis puudusid arvesti ja lülitid. Ostja nõudel võeti lepingusse punkt 7.1.3, milles müüja kohustus tagama, et lepingu sõlmimise päevaks on hoone elektrisüsteem korras. Pärast arvesti ja lülitite paigaldamist selgus, et elektrisüsteemi ei saa kasutada, kuna puudub vool. Hoone elektrisüsteemi töökorda seadmiseks tuleks ostjal teha lisakulutusi 80 000 krooni ulatuses.
3.Iisaku vald vaidles hagile vastu motiivil, et hagejale oli lepingu sõlmimise ajal elektrisüsteemi seisund teada, kuna ta oli sellega kohapeal tutvunud. Ostu-müügilepingu p-s 8.1.2 kinnitas hageja, et on hoolikalt tutvunud müüdava ehitisega, on teadlik selle seisukorrast ja toetub oma uuringutele. Müüja esindaja informeeris ostjat võimalikest elektrienergiaga varustamise probleemidest.
4.
Ida-Viru Maakohtu 6. aprilli 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tõendamata, et müüdud ehitises asuvad elektriseadmed ei ole korras. Ostja oli teadlik elektrisüsteemi olukorrast. Voolu puudumine elektriseadmetes ei tähenda, et hoonesisene elektrisüsteem ei ole korras. Müügilepingus pole müüja võtnud endale hoone elektriga varustamise kohustust. Hageja vaidlus kolmanda isikuga võrguühenduse saamiseks ei anna alust hagi rahuldamiseks.
5.Viru Ringkonnakohus jättis 8. novembri 2001. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Otsuse põhjenduste järgi on hoone elektrisüsteem korras ja probleem on vaid hoone varustamises elektrienergiaga. Müügilepingu p 7.1.3 järgi võttis müüja Iisaku vald endale kohustuse tagada lepinguobjektiks oleva ehitise elektrisüsteemi korrasolek lepingu sõlmimise päevaks. Lepingust ei tulene müüja kohustust hoonet elektrienergiaga varustada. Hageja väited talle valeinfo edastamise osas lepingu sõlmimisel on paljasõnalised.
6.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15. märtsi 2002. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-33-02 (RT III 2002,
10, 106) tühistati ringkonnakohtu otsus ning asi saadeti samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Pooltel on vaidlus selle üle, kuidas tõlgendada ostu-müügilepingu p 7.1.3, mille kohaselt tagab müüja müüdavas ehitises lepingu sõlmimise päeval korras elektrisüsteemi. Apellatsioonikohtu otsusest ei selgu, milliseid tehingu tõlgendamisviise kasutades jõudis kohus järeldusele, et lepingu p. 7.1.3 kohustas müüjat tagama vaid hoonesiseste elektriseadmete korrasoleku. Tehingu tõlgendamisel tuleb kohtul juhinduda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 64 ning arvestada, et TsÜS § 108 lg 1 kohaselt tuleb tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel toimida heas usus. Viimati nimetatud sättest tuleneb ka keeld tõlgendada tehingut viisil, mis oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Tehingu teinud isikute tahte väljaselgitamine saab toimuda tehinguga seotud asjaolude abil. Kohtud pole tuvastanud sedagi, millistel asjaoludel sellise lepingu sõlmimiseni jõuti.
8.Kui tehingu tõlgendamisel selgub, et müügilepingu punktis 7.1.3 kokkulepitu ei tähenda üksnes kohustust tagada hoonesiseste elektriseadmete korrasolek, siis tuleb silmas pidada, et ainuüksi müügilepingu p-st 8.1.2 ei järeldu, et müügilepingut sõlmides ostja teadis või pidi teadma asja mittenõuetekohasest kvaliteedist ega saa müüja suhtes tsiviilkoodeksi (TsK) § 251 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutada.
9.Iseenesest õige, kuid samas kohatu on apellatsioonikohtu märkus, et müüjal ei lasu kohustust varustada hoonet elektrienergiaga. Seda pole hageja nõudnudki. Hageja nõuet võib käsitada TsK § 251 lg 1 p-s 3 sätestatud õiguskaitsevahendi " asja puuduse tasuta kõrvaldamine " kohaldamise nõudena. Vajadusel on apellatsioonikohtul TsMS § 310 lg 3 alusel eelmenetluses võimalik lasta apellandil oma nõuet selgitada.
10.Viru Ringkonnakohtu 4. aprilli 2002. a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu 6. aprilli 2001. a otsus ja asi saadeti esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel peab esimese astme kohus välja selgitama, kas poolte tahe oligi sõlmida puudustega asja ostu-müügileping või mitte, st kas lepingu p-ga 7.1.3 kohustati müüjat tagama kogu elektrisüsteemi (ka elektri tarbimine) või ainult hoonesiseste elektriseadmete korrasolek. Tehingu teinud isikute tahte väljaselgitamiseks peab tuvastama tehinguga seotud asjaolud. Vajadusel tuleb maakohtul TsMS § 164 kohaselt eelmenetluses hageja nõuet täpsustada.
11.18. novembril 2002. a esitas Iisaku vald vastuhagi hagejalt 50 000 krooni suuruse viivise väljamõistmiseks. Hagejal on 22. juuli 1999. a ostu-müügilepingu järgi tasumata 100 000 krooni ning viivis on lepingu p 1.4 järgi 1,4% tasumata summalt päevas.
12.Ida-Viru Maakohtu 11. märtsi 2003. a otsusega jäeti nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja esitanud nõude kohustada kostjat ostu-müügilepingu p-st 7.1.3 tulenevalt elektrifitseerima baarihoone. Hagi eseme muutmise avaldust kohtule esitatud ei ole. Eelistungil täpsustas hageja, et nõuab puuduse kõrvaldamist TsK § 251 lg 1 p 3 järgi. Tsiviilasja õigeks lahendamiseks on vajalik välja selgitada poolte tahe, millise tähenduse andsid lepingupooled mõistele "elektrisüsteem" ning kui poolte tahe erines lepingus kasutatud sõna üldlevinud tähendusest, siis milline oli poolte ühine tahe, millistel asjaoludel lepingu sõlmimiseni jõuti. Mõistet
"elektrisüsteem" ei ole võimalik grammatiliselt tõlgendada. See mõiste on energiaseaduse tähenduses liialt kõikehõlmav.
13.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole võimalik üheselt tuvastada lepingupoolte ühist tegelikku tahet lepingu p 7.1.3 tõlgendamisel. Hageja seadusliku esindaja J. Novikovi ja tunnistaja R. Raapi ütlused on omavahel vastuolus. Esimene mõistis lepingu vaidlusalust punkti nii, et kostja garanteeris elektri olemasolu majas (liitumisvalmidus) ning elektri sisselülitamiseks oleks hageja pidanud AS-ga Eesti Energia liitumislepingu sõlmima. Tunnistaja R. Raap mõistis lepingu vaidlusalust punkti nii, et müüja garanteeris, et majas on korras elektrisüsteem (juhtmestik, kilp, lülitid) ning elektrienergiaga varustamine toimub OÜ Kauksi Rand alajaamast läbi toitekaabli. Tunnistaja L. Novikova seletas, et tema ja juhatuse liige J. Novikov ei olnud lepinguobjektiga põhjalikult tutvunud. Müüja andis lepingu p-s 7.1.3 garantii selle kohta, et ostja saab alajaama kaudu elektrit tarbida. Tunnistaja L. Novikova ütles notarile, et ostjat huvitab elektriga varustamine ning seejärel lisati nimetatud punkt lepingusse. Ostja on lepingu p-s 8.1.2 kinnitanud, et sõlmib lepingu, toetudes oma uuringutele, talle on enne lepingu sõlmimist olnud kättesaadav informatsioon lepinguobjekti kohta, ta on hoolikalt tutvunud lepinguobjektiks oleva ehitisega ja on teadlik selle olukorrast. Hageja esindaja istungil antud seletusest nähtub, et ta oli teadlik sellest, et hoones ei ole elektrit. 22. juulil 1999. a sõlmitud ostu-müügileping ei sätesta tingimusi hageja elektrienergiaga varustamise osas ega kostja kohustust lepinguobjekti elektrifitseerimiseks (võrku ühendamiseks) ning sellega seotud kulutuste, sh projektide koostamise kulude, kandmiseks. Tõendamist ei leidnud, et müügiobjektiks olevas ehitises asuvad elektriseadmed (-süsteem) ei ole korras. Asjaolu, et elektriseadmetes puudub vool, ei tähenda iseenesest, et nimetatud sisepaigaldis (hoonesisene elektrisüsteem) ei ole töökorras. Samuti ei leidnud tõendamist, et lepingu sõlmimisel garanteeris kostja hagejale müüdavate ehitiste elektriga varustamise. Seega ei saa hageja, olles teadlik lepinguobjekti, sh ehitiste sisepaigaldise (elektrisüsteemi), seisukorrast, nõuda kostjalt lepingus sätestamata kohustuse täitmist.
14.Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks teinud AS-le Eesti Energia ettepaneku liitumislepingu sõlmimiseks ja viimane oleks sellest keeldunud. Asjaolu, et hagejal on probleemid võrguühenduse saamisel kolmandate isikutega (OÜ Kauksi Rand, AS Eesti Energia), ei anna iseenesest alust hagi rahuldamiseks.
15.Tsiviilasjas kogutud tõendite hindamisel asus maakohus seisukohale, et tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel ei ole pooled eksinud 1. juulini 2002. a kehtinud TsÜS § 108 lg-s 1 sätestatud põhimõtte vastu.
16.Vastuhagis esitatud nõue ei ole selge ja on konkretiseerimata. Kohtule ei ole esitatud arvestust, kuidas viivis on arvestatud, milliseid maksegraafikust tulenevaid maksetähtaegu on hageja ületanud. Kohtul ei ole võimalik kontrollida viivituse aega, nõude suurust ja põhjendatust, mistõttu vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
17.Viru Ringkonnakohtu 4. mai 2004. a otsusega tühistati maakohtu otsus vastuhagi rahuldamata
jätmise osas ning uue otsusega rahuldati vastuhagi ning Tulundusühistult JEWE mõisteti Iisaku valla kasuks välja 50 000 krooni. Ülejäänud osas jäeti maakohtu otsus muutmata.
18.Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohtu otsus Tulundusühistu JEWE hagi rahuldamata jätmise osas piisavalt põhjendatud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Energiaseaduse § 4 lg 3 sõnastuses on viide ehitiste puhul sisepaigaldisele, mille all mõistetakse hoonesse paigaldatud ja omavahel ühendatud seadmete kogumit. Niisugust kogumit saab hinnata kui süsteemi. Lepingu p-s 7.1.3 räägitakse elektrisüsteemist.
19.Iisaku vald on kohtule esitanud ostu-müügi makselepingu, kust nähtub viiviste suurus, lepingu üldmaksumus ja tasumise lõpptähtpäev. Seega pole põhjendatud, et nõue ei ole selge ning on konkretiseerimata. Hageja ei ole vastuses vastuhagile vaidlustanud nõude aluseks olevaid asjaolusid tasumata lepingusumma, maksmise tähtaja, viivituse pikkuse ja viiviste suuruse kohta. Alust vastuhagi rahuldamata jätmiseks ei anna ka hageja seadusliku esindaja kinnitus, et tasumata on 100 000 krooni ning täitemenetluse peatamise tõttu ei ole alust viivise nõudmiseks. Täitemenetluse seadustik ei näe ette täitemenetluse peatamisel viivise arvestamise peatamist või lõpetamist.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
20.Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normide väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning uue otsusega hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata.
21.Ringkonnakohus ei võtnud otsuse tegemisel arvesse tunnistajate ütlusi. Tõendeid on hinnatud ühepoolselt kostja kasuks, arvesse ei võetud hageja enda ja tema tunnistajate ütlusi. Tunnistajate ütlustest nähtub selgelt, et ostu-müügilepingu sõlmimise ajal tekkinud vaidlus ei olnud ainult hoonesiseste elektriseadmete korrasoleku üle ja see tingis lepingusse p 7.1.3 sisseviimise. Lauseehituse pakkus notar T. Juse. Kohtud ei analüüsinud Riigikohtu juhiste järgi, millistel asjaoludel jõuti sellise lepingu sõlmimiseni. Kostja on sellele küsimusele vastamist igati vältinud.
22.Apellatsioonikohtu otsusest ei nähtu, milliseid tehingu tõlgendamisviise kasutades jõudis kohus järeldusele, et lepingu p 7.1.3 kohustas müüjat tagama vaid hoonesiseste elektriseadmete korrasoleku. Kohtuotsuse järgi on lepingu p 7.1.3 tühja sisuga. Hageja on seisukohal, et selle lepingu punktiga garanteeriti talle baarihoone elektrisüsteemi korrasolek. Energiaseaduse §-de 4, 20 ja 23 järgi on tarbija, s.o Kauksi baar, korras elektrisüsteemi lahutamatu osa.
23.Täitemenetluse seadustik ei näe ette viiviste arvestamist, kui täitemenetlus on peatatud seaduslikul alusel. Võla maksmist ei peatanud hageja, vaid seda tehti Ida-Viru Maakohtu täitevosakonna 30. augusti 2000. a määruse alusel.
24.Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
25.Riigikohtu istungil väitis kostja esindaja, et lepingus mõeldakse vaid ehitise elektrisüsteemi ja lepingu järgi ei pea kostja tagama, et hoonel oleks kehtiv elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping. Kostja esindaja palus hagejalt välja mõista kassatsiooniastmes kantud õigusabikulu 2 950 krooni.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
26.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
27.Ostu-müügilepingu p-s 7.1.3 leppisid pooled kokku, et müüja tagab lepinguobjektiks olevas ehitises lepingu sõlmimise päeval korras elektrisüsteemi. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kuidas seda lepingu punkti tõlgendada. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15. märtsi 2002. a otsusega saadeti asi uueks läbivaatamiseks muuhulgas põhjendusel, et ringkonnakohtu otsusest ei selgu, milliseid tehingu tõlgendamisviise kasutades jõudis kohus järeldusele, et vaidlusalune lepingu punkt kohustas müüjat tagama vaid hoonesiseste elektriseadmete korrasoleku. Viru Ringkonnakohtu 4. aprilli 2002. a otsusega saadeti asi maakohtule uueks läbivaatamiseks, et selgitada välja tehingu teinud isikute tahe tehinguga seotud asjaolude kaudu ning kasutada selleks vajadusel TsMS § 164 kohaselt eelmenetlust.
28.Maakohus jõudis tunnistajate ütlusi hinnates järeldusele, et hageja seaduslik esindaja oli teadlik sellest, et hoones ei olnud tehingu tegemise ajal elektrit. Kohus leidis, et kuivõrd 22. juuli 1999. a ostu-müügileping ei sätestanud tingimust hoone elektrienergiaga varustamise osas ega kostja kohustust lepinguobjekti elektrifitseerida (võrku ühendada) ning sellega seotud kulutusi kanda, siis tuleb lepingus kasutatud sõna "elektrisüsteem" all mõista hoonesisest elektrisüsteemi (sisepaigaldis). Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei leidnud tõendamist, et ehitises asuvad elektriseadmed (süsteem) ei ole korras. Hageja pidas silmas seda, et ta ei pea enam tegema kulutusi elektrivoolu saamiseks. AS-st Eesti Energia aga öeldi hagejale, et ta peab maksma selleks 70 000 krooni. Kohtud leidsid, et lepingu p 7.1.3 tuleb tõlgendada selliselt, et kostja lubas tagada elektrisüsteemi tehnilise korrasoleku. Selle üle, et elektrisüsteem oli tehniliselt korras, pooltel vaidlust ei ole. Kohtud on oma seisukohta vaidlusaluse lepingu p 7.1.3 tõlgendamisel põhjendanud. TsMS § 353 lg 3 järgi ei või Riigikohus tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Riigikohtu otsus põhineb alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaoludel. Kolleegium on oma lahendites tehingu tõlgendamisel enne 1. juulit 2002. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel rõhutanud, et lepingu tõlgendamisel peab kohus kindlaks tegema, milline oli poolte ühine tahe lepingu sõlmimisel, sest TsÜS § 64 lg 1 kohaselt lähtutakse tehingu tõlgendamisel tehingu teinud isikute tegelikust tahtest, kui tehingu sisust ei tulene teisiti. Kui poolte ühine tahe ei ole üheselt tuvastatav, siis tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. märtsi 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-04, RT III 2004, 10, 122). Tsiviilkolleegium on näiteks leidnud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, RT 2004, 28, 311), et eluruumi ostmisel tuleb lugeda endastmõistetavaks, et seda peab olema võimalik kütta ja et kütmisel on ruumide soojapidavuse korral tagatud nendes elamiseks vajalik normaalne temperatuur. Sama kehtib sisuliselt ka elektrivarustuse kohta ruumides. Tavatingimustes elamiseks või äriliseks kasutuseks ostetud ruumides tuleb eeldada ka elektrivarustatuse olemasolu. Käesoleval juhul on aga erinev olukord, sest poolte vahel puudub vaidlus selles, et vaidlusalune hoone ei olnud tehingu tegemise ajal kasutuses ning selle elektrienergiaga varustamine lõpetati juba 1995. aastal. Ka lepingu p-s 8.1.2 kinnitab ostja, et ta
sõlmib lepingu, toetudes oma uuringutele, talle on enne lepingu sõlmimist olnud kättesaadav informatsioon lepinguobjekti kohta, ta on hoolikalt tutvunud lepinguobjektiks oleva ehitisega ja on teadlik selle seisukorrast. Seetõttu ei ole mõistlik eeldada, et lepingus mõeldi mõiste "ehitise elektrisüsteem" all muuhulgas ka hoone varustatust elektrivooluga. Kohtud on piisavalt põhjendanud, miks käesoleva asjas esinevate asjaolude pinnalt on mõistlik arvata, et lepingus kokkulepituga peeti silmas vaid hoonesiseseid elektriseadmeid.
29.Kolleegium märgib, et hageja nõuet kohustada kostjat baarihoonet elektrifitseerima ei ole sellisel kujul võimalik rahuldada, sest Iisaku vald ei saa hageja eest elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingut sõlmida.
30.Seadusest ei tulene hageja kassatsioonkaebuse väide, et täitemenetluse peatamisel täitevosakonna määruse alusel ei arvestata edasi viivist. Täitemenetluse seadustik sätestab §-s 34 alused, millal kohtutäitur peab täitemenetluse peatama või võib täitemenetluse peatada. Seadus ei sätesta erinevust viiviste arvestamisel täitemenetluse peatamisel või kulgemisel.
31.Kuigi kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, puudub alus vastustaja õigusabikulude väljamõistmiseks kassatsiooniastmes. Arvestades hagi ja vastuhagi nõudeid ning asja keerukuse astest, leiab kolleegium, et asjas vajalikud ning põhjendatud ulatuses õigusabikulud on apellatsioonikohus hagejalt juba välja mõistnud. V. Kõve, P. Jerofejev, T. Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.