Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-117-04 Otsuse kuupäev Tartu, 8. november 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja P. Jerofejev, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa Kohtuasi AS If Eesti Kindlustus hagi Eesti Liikluskindlustuse Fondi vastu kohustuse puudumise tunnustamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. juuni 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-423/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ergo Kindlustuse AS ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi kassatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev 11. oktoober 2004. a Istungil osalenud isikud Ergo Kindlustuse AS esindaja vandeadvokaat P. Varul, Eesti Liikluskindlustuse Fondi esindaja J. Aava ja AS If Eesti Kindlustus esindaja vandeadvokaat P. Jesse. Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. juuni 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebused rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.10. septembril 2002. a esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 12. novembril 2001. a Tallinnas Ehitajate tee 5 juures liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku L. Tammekivi juhitud sõiduki Volkswagen LT 50 poolt pukseeritav sõiduauto Lexus SC 400 (omanik P. Lepik) ning sõiduauto Mazda Mio. Sõiduki Volkswagen juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud Ergo Kindlustuse AS-is. Sõiduauto Lexus juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud AS-is If Eesti Kindlustus. Kuna kindlustusandjatel tekkis vaidlus nõude käsitleja üle, edastas hageja liiklusõnnetuse materjalid liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 43 lg 4 alusel kostjale. Kostja hüvitas kannatanule sõiduki Mazda Mio taastusremondi kulud 9 646 krooni. Eesti Liikluskindlustuse Fond leidis, et liiklusõnnetuse kohustatud isikuks on hageja ja esitas kindlustuse vahekohtule kaebuse, paludes AS-lt If Eesti Kindlustus tema kasuks välja mõista nõude hüvitamise ja käsitlemise kulud 10 703 krooni. Kindlustuse vahekohtu 28. augusti 2002. a otsusega mõisteti AS-lt IF Eesti Kindlustus Eesti Liikluskindlustuse Fondi kasuks välja 10 703 krooni.
2.Hageja palus kindlustuse vahekohtu otsuse tühistada ja tunnustada tema õigust kohustust mitte täita. Ta ei nõustunud kindlustuse vahekohtu otsuse seisukohaga, et sõiduki Volkswagen juht L. Tammekivi juhtis nii puksiirautot kui ka pukseeritavat sõiduautot Lexus ning pidi tagama, et pukseeritav sõiduauto ei tekitaks liiklusohtu ega liikluskahju. Hageja leidis, et L. Tammekivi ei saanud juhtida pukseeritavat sõiduautot, sest see oli puksiirautoga ühendatud viisil, mis ei võimaldanud iseseisvat liikumist (sõiduauto tagaosa tõstetud puksiirile, esirattad kontaktis teega). Samuti pidas hageja ebaõigeks seisukohta, et pukseeritavat autot ei saa käsitada veosena, sest sõiduauto Lexus osales liikluses suurema ohu allikana. Hageja leidis, et liikluskahju põhjustas puksiirauto juht ning asjaolu, et puksiirautole oli veosena paigutatud teine sõiduk, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. Pukseeritavat sõiduautot ei saa pidada haagiseks. Isegi juhul, kui sõiduautot Lexus käsitada puksiirauto haagisena, peab liikluskahju hüvitama puksiirauto suhtes kindlustuslepingu sõlminud kindlustusandja, sest LKS § 36 järgi loetakse haagisega tekitatud kahju haagist vedanud sõiduki valdaja tekitatuks. Liikluskahju põhjustati puksiirauto liikumise tagajärjel
ning selle peab hüvitama Ergo Kindlustuse AS. Vastupidine seisukoht oleks vastuolus liikluskindlustuse põhimõttega ja kaasneksid negatiivsed tagajärjed isikule, kes ei ole liikluskahju põhjustaja ning liikluskahju põhjustanud puksiirauto juht vabaneks vastutusest enda tekitatud kahju eest.
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et L. Tammekivi juhtis nii puksiirautot Volkswagen, kui ka sõiduautot Lexus. Kuna pukseeriti teeliikluses osalevat sõiduautot, milles ei pidanud viibima juht, siis pidi pukseeriva sõiduki juht tagama, et pukseeritav sõiduauto ei tekitaks liiklusohtu ega liikluskahju. Sõiduauto Lexus osales liikluses suurema ohu allikana, seega ei saa pukseeritavat sõiduautot käsitada veosena. L. Tammekivi rikkus liikluseeskirja (LE) § 91 ning ei veendunud nii puksiirautoga Volkswagen kui ka sõiduautoga Lexus sooritatud manöövri ohutuses. L. Tammekivi vastutus tuleb lugeda kindlustatuks vastavalt LKS § 5 lg-le 2 ja sõiduauto Lexus suhtes sõlmitud liikluskindlustuse lepingule. Hageja leiab ekslikult, et haagisega tekitatud kahju hüvitab puksiirauto kindlustusandja. Haagist vedanud sõiduki valdaja poolt haagisega tekitatud kahju hüvitatakse LKS § 9 lg 3 järgi haagise suhtes sõlmitud liikluskindlustuse lepingu alusel.
4.Kolmas isik hageja poolel P. Lepik toetas hageja hagiavalduses toodud väiteid ning leidis, et sõiduauto Lexus ei ole käsitatav puksiirauto haagisena või poolhaagisena, vaid selle koormana. Liikluskahju tekkis puksiirauto juhi tegevuse tulemusena, kelle tsiviilvastutuse oli liikluskahju tekkimise hetkel kindlustanud Ergo Kindlustuse AS. Seejuures ei oma õiguslikku tähendust asjaolu, kas puksiirauto vedas koormat või mitte, kuivõrd ka veosele ja veosega tekitatud kahju eest vastutab suurema ohu valdajana puksiirauto juht.
5.Kolmas isik kostja poolel Ergo Kindlustuse AS leidis, et hagi on alusetu. Liiklusõnnetuse kohta on olemas jõustunud vahekohtu otsus. 8. märtsi 2002. a otsuses P. Lepiku kaebuses Ergo Kindlustuse AS vastu leidis kindlustuse vahekohus, et kindlustusandja ei pea P. Lepikule kahju hüvitama. P. Lepik ei esitanud samas asjas nõuet kohtule, mistõttu tuleb tema väited jätta tähelepanuta. Puksiirautot ja pukseeritavat sõiduautot saab vaadelda autorongina, milles sõiduauto Lexus osales haagisena. Sõiduauto oleks puksiirauto koorem juhul, kui ta oleks olnud nelja rattaga puksiirauto peal. Kui vedukauto juht valdab nii vedukautot kui ka haagist, siis LKS § 5 lg 2, § 7 lg 1, § 9 lg 3 ja § 36 alusel hüvitab kahju haagise kindlustusandja.
6.Kolmas isik kostja poolel L. Tammekivi pidas seisukohta, et ta juhtis üheaegselt kahte erinevat sõidukit, vastuolus olevaks sõidukijuhi mõistega. Liikluskahju tekkis puksiirauto liikumise tagajärjel ning asjaolu, et puksiirautole oli paigaldatud veosena teine sõiduk, ei oma asjas olulist tähtsust. Liiklusõnnetuse põhjuseks oligi objektiivne võimatus pukseeritavat autot juhtida, sest selle vigastused olid ettenägematud ning puksiirauto liikumisel hakkas kontrollimatult liikuma ka sõiduauto Lexus ja põrkas kokku sõiduautoga Mazda Mio. Ebaõige on seisukoht, et ta oli sõiduauto Lexus valdaja.
7.Tallinna Linnakohus jättis 14. novembri 2003. a otsusega hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt valdas L. Tammekivi LKS § 5 lg 2 tähenduses nii puksiirautot kui ka pukseeritavat sõiduautot Lexus. Asjaõigusseaduse § 32 järgi on valdus tegelik võim asja üle. L. Tammekivi sai valduse sõiduautole Lexus kokkuleppe alusel selle omanikuga. Kas üle anti ka auto
süütevõtmed ja dokumendid ning kas sõlmiti volikiri auto kasutamiseks, ei ole valduse üle otsustamisel käesoleval juhul oluline. Seega tuleb L. Tammekivi vastutus lugeda kindlustatuks vastavalt LKS § 5 lg-le 2 ja sõiduauto Lexus suhtes sõlmitud liikluskindlustuse lepingule. Kuna pukseeriti teeliikluses osalevat sõiduautot, milles ei pidanud viibima juht, siis pidi pukseeriva sõiduki juht tagama, et pukseeritav sõiduauto ei tekitaks liiklusohtu ega liikluskahju. Sõiduauto Lexus osales liikluses suurema ohu allikana ja seda ei saa pidada veoseks.
8.Pukseeritavat sõiduautot saab käsitada puksiirauto haagisena. Liikluseeskirja § 2 lg 8 järgi on haagis mootorsõiduki haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk. Sõiduauto Lexus kohandati haagiseks sellega, et see tõsteti puksiirauto peale nii, et pukseeritav auto osales teeliikluses haakes (ühendatult) puksiirautoga. Vastavalt LKS §-le 36 loetakse haagisega tekitatud kahju haagist vedanud sõiduki valdaja tekitatuks, kui haagis oli haakes vedanud sõidukiga. Kuna haagist vedanud sõiduki valdajaks oli L. Tammekivi, siis oli ta ka haagise valdajaks. L. Tammekivi ei saanud sõiduautot Lexus küll faktiliselt iseseisvalt juhtida, kuid see ei välista, et teda ei saaks pidada liikluskindlustuse seaduse mõtte kohaselt sõiduki juhiks ja valdajaks. Liikluskindlustuse seaduse § 4 lg 1 järgi tuleb liikluskindlustuse leping sõlmida ka haagise suhtes ja vastavalt LKS § 7 lg-le 1 on haagise suhtes liikluskindlustuse lepingu sõlminud kindlustusandja kohustatud hüvitama tekitatud liikluskahju. Seega peab LKS § 36 alusel kahju hüvitama hageja.
9.Vastavalt LKS § 58 lg-le 3 peab pool, kes ei nõustu vahekohtu otsusega, esitama samas asjas kohtule nõude teise poole vastu. Seega ei ole võimalik esitada vahekohtu otsuse peale kaebust ega vahekohtu otsust hagimenetluses tühistada.
10.Hageja esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tunnustada hageja õigust keelduda kindlustuse vahekohtu otsusest tulenevast kindlustushüvitise maksmise kohustusest kostjale. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
11.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30. juuni 2004. a otsusega linnakohtu otsuse ja tunnustas hageja õigust keelduda kindlustuse vahekohtu otsusest tulenevast kindlustushüvitise maksmise kohustusest kostjale.
12.Ringkonnakohus nõustus linnakohtuga selles, et pukseerides sõiduautot Lexus viisil, kus pukseeritavas autos ei pidanud viibima juht, kohustus L. Tammekivi tagama, et pukseeritav sõiduauto ei tekitaks liiklusohtu ega liikluskahju. Linnakohus järeldas ekslikult, et pukseeritav auto osales liikluses suurema ohu allikana seetõttu, et pukseeritava sõiduauto esirattad asusid kontaktis teega. Pukseeritav auto ei saanud liikluses osaleda ega põhjustada liikluskahju. Liikluskahju põhjuseks oli see, et puksiirauto juht rikkus liikluseeskirja.
13.Tulenevalt LE § 2 lg-st 8 saab haagiseks olla eriotstarbeline seade ning puksiirautole paigutatud sõiduauto pole sellena käsitatav. Kahju hüvitamise üldpõhimõtete ja seadusega pole kooskõlas linnakohtu järeldus, et kuivõrd haagis peab olema kindlustatud, siis peab kahju hüvitama haagise suhtes liikluskindlustuse lepingu sõlminud kindlustusandja. Haagisega tekitatud kahju hüvitatakse kehtiva LKS § 36 järgi haagist kahju tekitamise ajal vedanud sõiduki suhtes sõlmitud
liikluskindlustuse lepingu alusel. Kui haagis ei olnud kahju tekitamise hetkel haakes, hüvitatakse kahju haagise suhtes sõlmitud liikluskindlustuse lepingu alusel. Seega on seadusandja täpsustanud, millisel juhul hüvitab kahju haagise suhtes liikluskindlustuse lepingu sõlminud kindlustusandja. Linnakohus leidis, et tegemist oli haakes oleva sõidukiga. Järelikult ka juhul, kui käsitada pukseeritavat sõiduautot haagisena, puuduks alus lugeda hagejat liikluskahju hüvitamiseks kohustatud isikuks.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
14.Kostja ja kolmas isik kostja poolel Ergo Kindlustuse AS esitasid kassatsioonkaebused, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta jõusse linnakohtu otsus. Kassatsioonkaebuste põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus vääralt LE § 2 lg-t 8, kui leidis, et sõiduautot Lexus saab lugeda puksiirauto koormaks. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu linnakohtu järeldusega, et sõiduautot Lexus tuleb käsitada haagiseks kohandatud sõidukina. Samuti lähtus ringkonnakohus eksikult LKS § 36 kehtivast redaktsioonist ning tõlgendas seda vastuolus kindlustusturul väljakujunenud õiguspraktikaga. Kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud LKS § 36 sõnastuse kohaselt loetakse haagisega tekitatud kahju haagist vedanud sõiduki valdaja tekitatuks, kui haagis oli haakes vedanud sõidukiga. Kuna LKS § 4 lg 1 järgi tuleb liikluskindlustuse leping sõlmida ka haagise suhtes, on vastavalt LKS § 7 lg-le 1 tekitatud liikluskahju kohustatud hüvitama haagise suhtes liikluskindlustuse lepingu sõlminud kindlustusandja.
15.Vastuses kassatsioonkaebustele vaidles hageja neile vastu ja leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik.
16.Riigikohtu istungil jäid kostja esindaja ja kolmanda isiku kostja poolel esindaja kassatsioonkaebustes esitatud väidete ning hageja esindaja vastuses esitatud vastuväidete juurde.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
17.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus on lõppjärelduses õige ning kassatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks.
18.Liikluskindlustuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Asjas on tuvastatud ja pooled ei vaidle selle üle, et liikluskahju tekkis põhjusel, et L. Tammekivi ei veendunud sõidukiga Volkswagen manöövrit sooritades selle ohutuses, mille tõttu sõiduki poolt pukseeritav sõiduauto Lexus põrkas kokku sõiduautoga Mazda Mio. Pooled vaidlevad selle üle, kas liikluskahju hüvitamise kohustus on puksiirauto või pukseeritava sõiduauto suhtes liikluskindlustuse lepingu sõlminud kindlustusandjal.
19.Kolleegium ei nõustu kassaatorite väitega, et ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta ei pea õigeks käsitada sõiduautot Lexus LE § 2 lg-st 8 tulenevalt haagiseks kohandatud sõidukina. Ringkonnakohus leidis, et sõiduauto oli pukseeritav auto, mis ei saanud liikluses iseseisvalt osaleda ja puksiirautole paigutatud sõiduauto pole LE § 2 lg 8 mõttes eriotstarbelise seadmena käsitatav.
20.Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduauto Lexus oli pukseeritav auto. Mootorsõiduki pukseerimine on sätestatud liikluseeskirja 22. peatükis. Mootorsõiduki pukseerimist reguleerivatest liikluseeskirja §-dest 212"218 tuleneb, et mootorsõiduki pukseerimine võib toimuda ühenduses puksiirautoga jäiga
ühenduslüliga või painduva ühenduslüliga, samuti ka osaliselt toetatuna puksiirautole. Liikluseeskirja §-des 212"218 nimetatakse pukseeritavat mootorsõidukit autorongiks ning liiklusseaduse lisa 1 ja LE § 2 lg 4 järgi mõistetakse autorongi all autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsiooni. Eeltoodust saab järeldada, et liiklusseaduse lisa 1 ja LE § 2 lg 8 mõttes tuleb pukseeritavat sõiduautot pidada haagiseks.
21.Liikluskindlustuse seaduse § 26 lg 1 järgi on liikluskindlustuse kindlustusjuhtum (liikluskahju) kindlustamisele kuuluva sõidukiga selles paragrahvis sätestatud tingimustel kahju tekitamine. Liikluskindlustuse seaduse § 26 lg 2 kohaselt on liikluskahju üheks tingimuseks sõiduki valdaja tsiviilvastutuse tekkimine seoses kahju põhjustamisega. Kuna sõiduauto Lexus oli haagiseks kohandatud sõiduk, siis tuli kohaldada liiklusõnnetuse aja sõnastuses kehtinud LKS § 36. Selle paragrahvi sõnastuse järgi loeti haagisega tekitatud kahju haagist vedanud sõiduki valdaja tekitatuks, kui haagis oli haakes vedanud sõidukiga. Seega on liikluskahju tekitamise eest vastutavaks kindlusandjaks haagist vedanud sõiduki kindlustusandja ja AS If Eesti Kindlustus ei ole kohustatud liikluskahju hüvitama. Ka kehtiva LKS § 36 järgi hüvitatakse haagisega tekitatud kahju haagist kahju tekitamise hetkel vedanud sõiduki suhtes sõlmitud liikluskindlustuse lepingu alusel. Ainult juhul, kui haagis ei olnud kahju tekitamise hetkel haakes, hüvitatakse kahju haagise suhtes sõlmitud liikluskindlustuse lepingu alusel. Liikluskindlustuse seaduse § 36 muudatusel on varem kehtinud sõnastust täpsustav tähendus ning sellega ei muudetud sätte mõtet ja eesmärki. P. Jerofejev, H. Jõks, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.