Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-66-04 Otsuse kuupäev Tartu, 21. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja T. Tampuu Kohtuasi OÜ Pandivere Tõulinnukasvatus (pankrotis) hagi Eesti Energia AS ja AS Pandivere Linnukasvatus (pankrotis) vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja 139 517 krooni 86 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/950/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Pandivere Tõulinnukasvatus (pankrotis) kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 26. aprill 2004. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
18.detsembri 2003. a otsus ja saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kasutas OÜ Pandivere Tõulinnukasvatus AS-ga Pandivere Linnukasvatus 15. juulil 2000. a sõlmitud rendilepingu alusel kanalahooneid Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal. Kanalahooneid varustas elektrienergiaga Eesti Energia AS AS-ga Pandivere Linnukasvatus sõlmitud elektrienergia ostu-müügilepingu alusel. 15. juuli 2000. a seisuga võlgnes AS Pandivere Linnukasvatus Eesti Energia AS-le tarbitud elektrienergia eest 464 801 krooni 40 senti.
13.oktoobril 2000. a teatas Eesti Energia AS AS-le Pandivere Linnukasvatus, et kui viimane ei tasu võlgnevust, lülitatakse elektrienergia kanalahoonetest välja.
19.
oktoobril 2000. a esitas AS Pandivere Linnukasvatus Eesti Energia AS-le taotluse elektrienergia ostu-müügilepingu lõpetamiseks alates 19. oktoobrist 2000. a ja uue lepingu sõlmimiseks OÜ-ga Pandivere Tõulinnukasvatus. Samal päeval sõlmisid Eesti Energia AS, OÜ Pandivere Tõulinnukasvatus ja AS Pandivere Linnukasvatus nõudeõiguse loovutamise lepingu, millega Eesti Energia AS loovutas 632 179 krooni 73 senti suuruse nõude AS Pandivere Linnukasvatus vastu OÜle Pandivere Tõulinnukasvatus. Selle lepingu p 3.1 järgi kohustus OÜ Pandivere Tõulinnukasvatus loovutatud nõudeõiguse eest tasuma Eesti Energia AS-le 632 179 krooni 73 senti. Samal päeval sõlmis Eesti Energia AS OÜ-ga Pandivere Tõulinnukasvatus elektrienergia ostumüügilepingu. 14. novembri 2000. a kohtuotsusega kuulutati välja AS Pandivere Linnukasvatus pankrot. 10. detsembri 2001. a kohtuotsusega kuulutati välja OÜ Pandivere Tõulinnukasvatus pankrot.
2.OÜ Pandivere Tõulinnukasvatus (pankrotis) (edaspidi osaühing) palus tunnistada kehtetuks tema, Eesti Energia AS ja AS Pandivere Linnukasvatus (pankrotis) (edaspidi aktsiaselts) vahel 19. oktoobril 2000. a sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu ning mõista Eesti Energia AS-lt välja 139 517 krooni 86 senti, s.o summa, mille ta tasus nimetatud lepingu alusel Eesti Energia AS-le. Osaühing väitis hagiavalduses, et sõlmides nõudeõiguse loovutamise lepingu, võttis ta sisuliselt üle aktsiaseltsi võla Eesti Energia AS ees viimase sunnil. Eesti Energia AS ähvardas aktsiaseltsi võlgnevuse tõttu
katkestada kanalate elektriga varustamise. Selle tagajärjel oleks hukkunud osaühingu 70 000 lindu ning osaühingule oleks tekkinud 1 500 000 krooni suurune kahju. Pooled olid lepingu sõlmimisel teadlikud, et omandatud nõude rahuldamiseks puuduvad aktsiaseltsil vahendid. Hagejal ei ole võimalik aktsiaseltsi pankrotivarast saada hüvitist loovutatud nõude katteks. Hageja ei ole aktsiaseltsi pankrotis süüdi ega ole sellega seotud, elektri väljalülitamine oli reaalne ähvardus, mis oleks hävitanud hageja vara. Seetõttu tuleb leping tunnistada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 73 alusel kehtetuks.
3.Kostjad ei tunnistanud hagi. Kostja Eesti Energia AS leidis, et nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimise põhjuseks ei olnud Eesti Energia AS käitumine. Hageja suhtes ei saa sunniks lugeda seda, et Eesti Energia AS esitas aktsiaseltsile elektri väljalülitamise hoiatuse. Tegemist oli aktsiaseltsi suhtes õiguspärase teoga, mille eesmärgiks oli Eesti Energia AS majandusliku kahju saamise peatamine. Ettepanek senikehtinud elektrienergia ostu-müügilepingu lõpetamiseks ja uue sõlmimiseks tuli aktsiaseltsilt. Kuna ettepaneku tegi aktsiaseltsi juhatuse liige J. Sild, kes oli ka osaühingu juhatuse liige, siis võis lugeda seda ka hageja poolt esitatud ettepanekuks või vähemalt temaga kooskõlastatuks. Hageja pidi olema teadlik aktsiaseltsi võlgnevusest, elektrienergia ostumüügilepinguga kaasnevatest kohustustest ja asjaolust, et Eesti Energia AS kasutab elektrivõrguga liitumise korra (edaspidi kord) § 11 lg-s 4 sätestatud õigust, juhul kui ei tasuta võrguga ühendatud elektripaigaldise kasutamisest tekkinud võlgnevust või ei esitata täiendavat tagatist võlgnevuse kustutamiseks. Võlaga seotud elektripaigaldise edasise elektriga varustamise tingimustest ja selle elektrienergiaga varustamiseks võimaliku uue lepingu sõlmimise seotusest võlgnevusega pidi hageja olema teadlik juba lepingu sõlmimiseks ettepaneku esitamisel. Vastavalt Energiaturu Inspektsiooni poolt kooskõlastatud Eesti Energia AS liitumistingimustele ja -tariifidele oleks hageja kui uus tarbija pidanud jaotusvõrguga liitumisel maksma 1 062 000 krooni. Võttes üle aktsiaseltsi õigused ja kohustused summas 632 179 krooni 73 senti, hoidis hageja kokku 429 820 krooni 27 senti. Aktsiaselts leidis, et hagi rahuldamiseks puudub alus. Vaidlustatud leping on sõlmitud vabatahtlikult. Aktsiaseltsi pankrotimenetluse algatamine ei tähenda sundi ega ähvardust.
4.Tallinna Linnakohtu 31. märtsi 2003. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tekkis hagejal 19. oktoobri 2000. a nõudeõiguse loovutamise lepingust kohustus tasuda Eesti Energia AS-le aktsiaseltsi võlg. Samas tekkis hagejal õigus nõuda aktsiaseltsilt sama võla tasumist endale. Seega jäi hageja õiguste ja kohustuste maht lepingus tasakaalu. Hagejal ja Eesti Energia AS-l ei olnud lepingulisi suhteid kuni nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimiseni. Eesti Energia AS varustas elektrienergiaga aktsiaseltsi, kelle võlgnevus oli 19. oktoobri 2000. a seisuga 632 179 krooni 73 senti. Eesti Energia AS tegi hoiatuse elektri väljalülitamiseks lepingu poolele, s.o aktsiaseltsile. Hoiatus elektri väljalülitamiseks oli Eesti Energia AS sanktsioon oma lepingupartneri suhtes, kes lepingut ei täitnud. Seda hoiatust ei saa hinnata ega samastada TsÜS § 73 lg 1 järgi ähvardusena hävitada kolmanda isiku vara ja kallutada seeläbi hagejat Eesti Energia AS-ga nõudeõiguse loovutamise lepingut sõlmima. Aktsiaselts ei esitanud hoiatusele vastuväiteid. Tunnistaja J. Silla, kes oli nii aktsiaseltsi kui osaühingu juhatuse liige, ütlustega on tõendatud Eesti
Energia AS väited selle kohta, et hagejal oli samade tootmishoonete elektriga varustamise jätkamiseks võimalus sõlmida nõudeõiguse loovutamise leping ja üle võtta aktsiaseltsi võlg või sõlmida uus leping koos liitumistasu maksmisega. Olukord, milles hageja sõlmis Eesti Energia AS-ga ja aktsiaseltsiga nõudeõiguse loovutamise lepingu, oli tingitud aktsiaseltsi käitumisest. Hoolimata sellest, et hageja täitis rentnikuna elektrienergia eest maksmise kohustuse aktsiaseltsi ees, ei täitnud aktsiaselts oma kohustusi Eesti Energia AS ees ja põhjustas selle, et hageja pidi majanduslikust vajadusest võtma aktsiaseltsi elektrienergia võla enda kanda. Hageja otsustas omandada Eesti Energia AS-lt nõude aktsiaseltsi vastu, kohustudes selle eest maksma võla. Eesti Energia AS sõlmis hagejaga elektrienergia ostu-müügilepingu ilma, et hageja oleks maksnud liitumistasu. Hageja säästis liitumistasu, mille suuruse üle pooled ei vaielnud, ja ülevõetud võla vahe. Tehingu kehtetuks tunnistamiseks puudub alus.
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles leidis, et initsiatiiv sõlmida nõudeõiguse loovutamise leping tuli Eesti Energia AS-lt. Ta tegi hagejale, kes soovis sõlmida elektrienergia ostumüügilepingut, kaks ettepanekut: 1) liituda ise otselepinguga ja tasuda liitumistasu 1 062 000 krooni või 2) sõlmida otseleping tingimusel, et ta võtab üle AS Pandivere Linnukasvatus kohustused. Esimene ettepanek tehti selleks, et hageja omandaks ebasoodsatel tingimustel nõude. Seega kasutas kostja elektri väljalülitamise ähvardust surveabinõuna. Eesti Energia AS-l puudus vajadus enne hagejaga lepingu sõlmimist kanalatest elekter välja lülitada. Liitumistasu nõudmine, kui hageja soovis jätkata elektri tarbimist samal objektil samadel tingimustel, oli põhjendamatu, heade kommetega vastuolus ja ebaproportsionaalne. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohtu 18. detsembri 2003. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus ei korranud TsMS § 330 lg-le 5 tuginedes oma otsuses esimese astme kohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb vaidluses lahendada õiguslik probleem, kas kostja kasutas nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimisel hageja suhtes sundi, s.o ähvardas hävitada hageja vara, mis oleks TsÜS § 73 lg 3 järgi aluseks tehingu tühiseks tunnistamisele. Linnakohus leidis põhjendatult, et 19. oktoobri 2000. a nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimiseks puudus Eesti Energia AS poolne sund. Eesti Energia AS hoiatust lepingupartnerile lõpetada viimase elektrienergiaga varustamine, ei saa käsitada ähvardusena üldises mõttes, seega ka ähvardusena hävitada hageja vara. Energiaseaduse (EnergiaS) § 16 lg 4 alusel kehtestatud korra § 11 lg 4 järgi on võrguettevõtjal õigus katkestada võrguühendus kuni võrguga ühendatud elektripaigaldise kasutamisest tekkinud võlgnevuse ja sellega kaasnenud katkestamise ja tagasiühendamise kulude tasumiseni, teatades sellest ette vähemalt 7 päeva. Pooled ei vaidle selle üle, et aktsiaselts jättis elektrienergia tarbimise eest tasumata. Eesti Energia AS poole pöördus elektrienergia tarnelepingu lõpetamiseks 19. oktoobril 2000. a aktsiaseltsi juhatuse liige J. Sild, kes oli samal ajal ka osaühingu juhatuse liige ja palus uue lepingu sõlmida osaühinguga. See, kas Eesti Energia AS teadis, et kanalates on hageja kanad või ta oleks avaldanud initsiatiivi
vaidlustatud lepingu sõlmimiseks, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Nimetatud asjaoludest ei järelduks sunni kasutamine tehingu tegemiseks. Vaidlustatud lepingu järgi jäi hageja õiguste ja kohustuste maht tasakaalu. Nõudeõiguse loovutamise lepingu järgi sai hageja nõude aktsiaseltsi vastu. Nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimisega hoidis (säästis) hageja kokku 429 820 krooni 27 senti. Kuna leping on kehtiv, siis ei tule asjas kohaldada TsK § 477 lg 6. Nimetatud sätet pidanuks kohaldama üksnes juhul, kui Eesti Energia AS oleks vara säästnud hageja arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Käesoleval juhul sellega tegemist ei ole.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada.
8.Energiaseaduse § 16 lg 3 järgi kehtestas energiavõrgu liitumise korra Vabariigi Valitsus. Korra § 11 lg 4, mis reguleeris võrguühenduse katkestamist, väljus selle volitusnormi raamest ning on seega formaalselt põhiseadusevastane. Seega ei oleks ringkonnakohus tohtinud seda sätet kohaldada.
9.Ringkonnakohus tõlgendas vääralt materiaalõiguse normi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 73 ei tulene, et ähvardus vara hävitada peaks olema õigusvastane.
10.Ringkonnakohus ei vastanud hageja apellatsioonkaebuse väitele, et Eesti Energia AS käitumisest ilmneb, et tema eesmärgiks oli kallutada hagejat tasuma teise isiku võlga. Eesti Energia AS saatis elektri väljalülitamise hoiatuse küll aktsiaseltsile, kuid keeldus monopoolse ettevõttena sõlmimast elektrienergia ostu-müügilepingut hoonetes 70 000 kana kasvatava osaühinguga, seades tingimuseks nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimise. Ka ringkonnakohus tuvastas, et Eesti Energia AS ja osaühingu vahel sõlmitud elektrienergia müügilepingu lahutamatuks osaks oli nõude loovutamise leping.
11.Korra § 7 lg 2 kohaselt tuleb varem liitunud tarbijal maksta liitumistasu, kui dokumentaalselt määramata vooluvõrgu parameetrid ületavad võrgu tehnilisi võimalusi. Ehkki kord ei määratle tarbija mõistet, tuleb selle all mõista uue voolutarbija - objekti - liitumist vooluvõrku. Teistsugune tõlgendamine tähendaks, et omaniku vahetusel tuleb igal omanikul taas tasuda ülikõrge liitumistasu.
12.Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja Eesti Energia AS, et kaebus ei ole põhjendatud. Nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal 19. oktoobril 2000. a kehtis EnergiaS § 16 redaktsioonis: "§ 16. Energia-, vedelkütuse- või gaasivõrguga liitumine ja sellest eraldumine". Lähtudes korra §-st 11 oli võrguühenduse edasise kasutamise tingimuseks võrguga ühendatud elektripaigaldise kasutamisest tekkinud võlgnevuse tasumine. Hagejal oli valik sõlmida leping ja tarbida elektrienergiat uue liitumise kaudu, võlaga mitteseotud võrguühendusega tarbimiskohas või võlaga seotud võrguühendusega tarbimiskohas.
13.Kostja AS Pandivere Linnukasvatus (pankrotis) palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
15.Ringkonnakohus nõustus linnakohtu järeldusega, et lepingut rikkunud poolele tehtud hoiatust
katkestada elektrienergiaga varustamine ei saa hinnata ähvardusena ega samastada vaidlustatud lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 73 lg 1 järgi ähvardusega hävitada hageja vara. Kohtud leidsid, et kuna taotluse elektrienergia ostu-müügilepingu lõpetamiseks ja uue lepingu sõlmimiseks tegi isik, kes oli nii aktsiaseltsi kui ka osaühingu juhatuse liige ja nõudeõiguse loovutamise lepingu järgi jäi hageja õiguste ja kohustuste maht samaks ning väidetavalt hageja säästis raha, siis on nõudeõiguse loovutamise leping kehtiv. Eesti Energia AS-l oli sõlmitud elektrienergia ostumüügileping aktsiaseltsiga ja viimane rikkus lepingut sellega, et jättis tarbitud elektri eest maksmata, mistõttu Eesti Energia AS-l oli õigus võrguühendus aktsiaseltsiga katkestada.
16.Kohtud lähtusid ekslikult nõudeõiguse loovutamise lepingule hinnangu andmisel aktsiaseltsi ja Eesti Energia AS vahel sõlmitud lepingu rikkumisega seoses tehtud hoiatusest. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et hageja tõstatas vaidluse nõudeõiguse loovutamise lepingu kehtivuse üle selle tõttu, et ta vajas rentnikuna elektrienergiat. Rendileandja - aktsiaselts - soovis elektrienergia ostumüügilepingut lõpetada. Elektrienergia katkestus oleks oletatavalt kaasa toonud hagejale kuulunud 70 000 linnu hukkumise. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejaga elektrienergia ostu-müügilepingu sõlmisel tegi Eesti Energia AS hagejale kaks ettepanekut: 1) hageja liitub elektrivõrguga ja tasub vastavalt liitumispunktide peakaitsme suurusele 1 062 000 krooni suuruse liitumistasu või 2) hageja sõlmib lepingu Eesti Energia AS-ga tingimusel, et hageja võtab üle aktsiaseltsi kohustused. Hageja leidis, et Eesti Energia AS sund seisnes selles, et ta, kasutades ära hageja olukorda, seadis elektrienergia ostu-müügilepingu sõlmimise tingimuseks liitumistasu maksmise või võla ülevõtmise.
17.Kuni 1. juulini 2002. a kehtinud TsÜS § 73 lg 1 järgi oli sund tegelik ähvardus hävitada vara eesmärgiga kallutada isikut tehingut tegema. Ähvardus on halvemuse saabumisest teatamine soovitud tehingu mittetegemise korral. Vaidluse lahendamisel on oluline see, kas hagejal oli rentnikuna õigus nõuda Eesti Energia AS-lt temaga elektrienergia ostu-müügilepingu sõlmimist ja kas selle lepingu sõlmimise eelduseks oli liitumistasu maksmine. Samuti omab asjas tähtsust see, kas Eesti Energia AS õigus katkestada elektrienergia edastamine aktsiaseltsile laienes ka uuele tarbijale.
18.Nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimise ajal kehtinud EnergiaS § 11 lg 1 sõnastuse järgi pidi tarbijate energiaga varustamine olema pidev, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Sama seaduse § 15 lg 1 järgi oli võrguettevõtja kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva võrguga ühendatud tarbijate varustamise elektrienergiaga. Energiavõrguga liitumist ja sellest eraldumist reguleeris EnergiaS § 16. Selle sätte esimese lõike kohaselt pidi võrguettevõtja lubama talle kuuluva või tema omandis või valduses oleva võrguga ühendada kõiki tema tegevuspiirkonnas asuvaid ning energiaseaduse ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavaid tarbijaid. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt oli võrguettevõtjal õigus võtta võrguga liitujatelt põhjendatud liitumistasu. Neljanda lõike kohaselt kehtestas energiavõrguga liitumise korra Vabariigi Valitsus.
19.Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määrusega nr 234 kehtestatud "Elektrivõrguga liitumise korra" § 1 järgi reguleeris määrus elektritarbijate ja energiaettevõtjate elektripaigaldiste võrguettevõtja elektrivõrguga liitumist ning tarbijate ja energiaettevõtjate elektripaigaldiste tarbimistingimuste muutmisel võrguühenduse kasutamist. Korra § 3 lg 1 kohaselt sõlmis
võrguettevõtja elektrivõrguga liitumiseks ja sellega kaasneva võrguühenduse kasutamiseks liituja, tarbija ja energiaettevõtjaga võrguühenduse kasutamise lepingu, mis oli sama paragrahvi 2. lõike järgi elektrienergia ostu-müügilepingu sõlmimise aluseks. Kord eristas liitujat ja tarbijat ning korra järgi oli liitumistasu võrguühenduse kasutamise lepingu tingimus.
20.Osundatud sätetest tulenes, et liitumistasu (korra § 4 p 4) tuli maksta siis, kui sõlmitakse võrguühenduse kasutamise leping ja see leping oli elektrienergia ostu-müügilepingu sõlmimise eelduseks (korra § 3 lg 2). Asjas on tuvastatud, et Eesti Energia AS sõlmis hagejaga elektrienergia ostu-müügilepingu võrguühenduse kasutamise lepingut sõlmimata ja hageja ei maksnud liitumistasu.
21.Kui hageja ei pidanud tarbija asendamisel endises liitumispunktis sama tarbimisvõimsuse juures sõlmima liitumislepingut ega maksma liitumistasu, siis energia ostu-müügilepingu sõlmimiseks liitumistasu maksmise nõue oli seadusevastane. Juhul, kui Eesti Energia AS teadis, et elektrikatketus põhjustab hagejale majanduslikku kahju, oli tegemist hagejale õigusvastase surve avaldamisega, mis võis tingida selle, et hageja võttis üle aktsiaseltsi võla Eesti Energia AS ees. Selline tegevus võis seega endast kujutada sundi TsÜS § 73 tähenduses.
22.Kui Eesti Energia AS-l puudus alus hageja elektrienergiaga varustamiseks hageja väidetud tingimusi seada, siis kuritarvitas ta oma turgu valitsevat seisundit. Vaidlustatud lepingu sõlmimise ajal kehtinud konkurentsiseaduse § 18 lg 1 p 1 kohaselt pidi eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omav ettevõtja lubama teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu võrgustikule või infrastruktuurile teenustega varustamise või nende müügi eesmärgil. Eelnevast tulenevalt võis elektrienergia ostu-müügilepingu sõlmimata jätmine ka muudel tingimustel olla õigusvastane.
23.Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus ei ole vastanud kõikidele apellatsioonkaebuse väidetele. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 330 lg 6, mille järgi ringkonnakohus peab otsuses vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele. Ringkonnakohus ei analüüsinud, kas Eesti Energia AS käitumises suhtes hagejaga esinesid asjaolud, mis võiksid anda aluse TsÜS § 73 kohaldamiseks. Kassaatori väite kohta lepingu sõlmimise ajal kehtinud korra § 11 lg 4 põhiseadusevastasuse kohta märgib kolleegium, et ringkonnakohus tegi viite nimetatud sättele seoses hinnanguga Eesti Energia AS ja aktsiaseltsi vahelisele elektrienergia ostu-müügilepingule. A. Kull, L. Laarmaa, T. Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.