Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-25-04 Otsuse kuupäev Tartu, 4. märts 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Kohtuasi OÜ Bravonus hagi AS If Eesti Kindlustus vastu 95 714 krooni 9 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. oktoobri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/907/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Bravonus kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 9. veebruar 2004. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. oktoobri 2003. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.20. märtsil 2002. a esitas OÜ Bravonus Tallinna Linnakohtule hagi AS If Eesti Kindustus vastu, paludes kostjalt välja mõista 95 714 krooni 9 senti.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30. märtsil 2001. a varakindlustuslepingu, millega kindlustati Tallinnas Raua 23 asuv hoone (kindlustusväärtusega 30 000 krooni) ja selles asuvad seadmed (kindlustusväärtusega 110 000 krooni). Seadmete varguse korral nähti ette hageja omavastutus 3000 krooni. Ööl vastu 14. novembrit 2001. a varastati hoones asuvast internetipunktist 6 arvutit ja üks laserprinter. Vargusega tekitati hagejale kahju 98 714 krooni 9 senti. Vargusest teatati kohe politseisse ja kostjale. Tallinna Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakond alustas sündmuse kohta kriminaalmenetlust, mille peatas kurjategija kindlakstegemiseni. 19. veebruaril 2002. a keeldus kostja hagejale kahju hüvitamast, leides, et hageja ei täitnud juriidiliste isikute vara kindlustamise ohutusnõuete TOHE 20001 punktis 5. 2 sätestatut. Hageja leiab, et kostjal ei ole alust kahju hüvitamisest keelduda. Hagejale ei esitatud poliisi allakirjutamisel TOHE 20001 ohutusnõudeid, need saadeti talle alles pärast kostja keelduvat otsust faksi teel. Kostjal puudub ka osundatud punktist tulenevalt alus kahju hüvitamisest keeldumiseks, sest hageja ei ole seda punkti rikkunud. Valvesignalisatsioon töötas ja Caesari Turvateenistuse AS võttis objekti valve alla. Vargad võivad siseneda valve all olevatesse ruumidesse ja valveandurid kinni kleepida. Hagisummaks on hageja kahju, millest on maha arvatud omavastutus.
3.Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja väitis, et kindlustusvõtja esindaja on poliisil oma allkirjaga kinnitanud, et on tutvunud lepingu lahutamatuks osaks olevate kindlustustingimustega ja kohustub neid täitma. TOHE 20001 punkti 5.2 kohaselt peab kindlustusvõtja tagama signalisatsiooniseadmete korrasoleku, s. o rakendumise ohu esinemisel ja häiresignaali edastamise turvaettevõttele. Punkti 5.1 kohaselt peab valvesignalisatsioonisüsteem olema paigaldatud selliselt, et oleks tagatud häire edastamine isiku õigusvastasel sisenemisel kindlustuskohta ja kindlustatud vara hõivamisel. Varas ei sisenenud kindlustuskohta uksest. Eeldataval varguse ajal ei edastanud kindlustusvõtja valvesüsteem turvafirmale kindlustuskohast ühtegi häiret, sest kaks andurit oli kleeplintidega ja üks mahlakarbiga kinni kaetud. Seega ei taganud hageja valvesignalisatsiooni toimimist vastavalt lepingu nõuetele. Kindlustuslepingute sõlmimise üldtingimuste ÜU punktide 4.1, 4.2 ja 5.4.1 kohaselt on kostja
hüvitamiskohustus sellest tulenevalt välistatud. Juriidiliste isikute vara kindlustamise üldtingimuste THE 20001 punkti 6.1.1 kohaselt on kindlustusjuhtumist tingitud kahjusumma suuruseks kindlustusobjektiga samaväärse sama liiki eseme ostuhind. Kindlustusseaduse (KS) § 16 kohaselt ei või kindlustushüvitis ületada kindlustatud vara taastamise maksumust. Hageja kindlustatud seadmetega samaväärsete seadmete taassoetamise maksumus (ostuhind) on 35 118 krooni 95 senti. THE 20001 punkti 6.2.5 kohaselt tuleb hüvitisest lisaks omavastutusele kinni pidada ka kindlustusperioodi lõpuni tasumata kindlustusmakse, seega 304 krooni. Vastavalt lepingule oleks kindlustushüvitise arvestuslik suurus 31 814 krooni 95 senti.
4.Tallinna Linnakohtu 23. aprilli 2003. a otsusega rahuldati hagi osaliselt. Otsuse põhjenduste kohaselt on kindlustuspoliisiga tõendatud, et ohutusnõuded TOHE 20001 olid lepingu lahutamatuks lisaks (p. 3) ning et hageja esindaja on andnud allkirja selle kohta, et ta on lepingu lahutamatuks osaks olevate kindlustustingimustega tutvunud ning kohustub neid täitma. Ohutustingimuste punkti 5. 2 kohaselt tuleb signalisatsiooniseadmete olemasolul tagada nende korrasolek (rakendumine ohu esinemisel ja häiresignaali edastamine turvaettevõttele) ning sisselülitamine kindlustuskohast lahkumisel. Vaidlust ei ole selle üle, et varguse toimumise ajal oli objekt valve alla antud, kuid andurid olid kinni kaetud. Caesari Turvateenistuse AS kirjaga on tõendatud, et hageja signalisatsioonisüsteem oli kahjujuhtumile eelnenud ajal töökorras, sest turvaettevõtte keskvalvepuldile saabusid pidevalt valveobjekti valvesse andmise ning valvest mahavõtmise signaalid, samuti süsteemi tööseisukorra testid ja häiresignaalid. Tõendatud ei ole, et signalisatsioon ei hakanud tööle hagejast tingitud asjaoludel ning et hageja ei oleks täitnud TOHE 20001 punkti 5. 2 nõudeid. Usaldusväärseks ei saa pidada OÜ Ramrest arvamust, et vaidlusalusesse ruumi oli võimalik siseneda nii, et signalisatsioon tööle ei hakanud, sest tõendist ei nähtu, millist metoodikat asjatundja kasutas, kuidas ta tulemuseni jõudis ning et asjatundja oleks selles küsimuses pädev. Samuti ei saa usaldusväärseks pidada H. Perli arvamust, et üldjuhul on infrapunaandurite rivist väljaviimine ja nende töö takistamine võimalik üksnes väljalülitatud signalisatsioonisüsteemi korral. Asjatundja H. Perli ei olnud teadlik ruumi täpsetest mõõtmetest, plaanist, mööblist, asjade ja andurite täpsest paiknemisest, tema arvamus on tuletatud ega tõenda konkreetse juhtumi tekkimise mehhanismi. Üldtingimuste ÜU punkti 4.1 kohaselt on kindlustusvõtja põhikohustuseks kindlustusmaksete tasumine ja kõrvalkohustuseks lepingus ettenähtud muude kohustuste (informeerimine, ohutusnõuete täitmine ja kahjujuhtumi toimumise järel kohane tegutsemine) täitmine. Punkti 4.2 kohaselt lasub kõrvalkohustuste täitmine ka kindlustusvõtja töötajatel. Punkti 5.4.1 kohaselt võib kindlustusandja hüvitist vähendada, kahju hüvitamisest keelduda või väljamakstud hüvitise tagasi nõuda, kui kindlustusvõtja ei ole täitnud kasvõi ühte lepingulistest kohustustest ja kui täitmata jätmisel oli mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kahju põhjuse või selle suuruse kindlakstegemisele. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks ohutusnõuded jätnud täitmata. Seega on kostja keeldunud alusetult hagejale kahju hüvitamast. Samas on kostja põhjendatult keeldunud hageja taotletud hüvitise täies ulatuses väljamaksmisest. Kindlustustingimuste THE 20001 punkti 6.1.1 kohaselt on kindlustusjuhtumist tingitud kahjusumma suuruseks kindlustusobjekti taastamise (remondi)
maksumus või taassoetamismaksumus. Punkti 6.2.5 kohaselt on kindlustusandjal õigus kinni pidada väljamaksmisele kuuluvast kindlustushüvitisest kindlustusperioodi lõpuni tasumata kindlustusmakse (304 krooni). Poolte esitatud hinnakirjad ei tõenda kahju suurust. Selle hindamisel tuleb lähtuda asjatundja Priit Raspeli arvamusest, mille kohaselt kahju suurus on hinnanguliselt 69 100 krooni. Asjatundja on oma arvamuses piisava põhjalikkusega analüüsinud poolte esitatud hinnakirju ja oma arvamuse kujunemist. Tekkinud kahjust tuleb maha arvata hageja omavastutus 3000 krooni ja tasumata kindlustusmakse 304 krooni. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14. oktoobri 2003. a otsusega linnakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.
6.Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on õige linnakohtu otsuse järeldus, et AS Sampo Eesti Varakindlustus juriidiliste isikute vara kindlustamise ohutusnõuded TOHE 20001 on pooltevahelise kindlustuslepingu osa: kindlustuspoliisis on nendele kui lepingudokumentidele sõnaselgelt osundatud. Seega kehtis pooltevahelises suhtes ka nende ohutusnõuete punkt 5.2, mille kohaselt signalisatsiooniseadmete olemasolul tuleb tagada nende korrasolek (s.o rakendumine ohu esinemisel ja häiresignaali edastamine turvaettevõttele) ja sisselülitamine kindlustuskohast lahkumisel. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja oli signalisatsiooniseadmed sisse lülitanud, kuid need ei edastanud pärast varaste ruumi sisenemist turvafirmale häiresignaali, sest 3 liikumisandurit oli isoleeritud. Sellest nähtub, et hageja rikkus ohutusnõuete punkti 5.2. Nimetatud punkti järgi on signalisatsiooniseadmed korras, kui nad ohu esinemisel rakenduvad ning edastavad häiresignaali turvaettevõttele. Hageja turvaseadmed ei rakendunud ega edastanud turvaettevõttele häiresignaali, seega ei olnud need ohutusnõuete punkti 5.2 mõttes korras. Ohutusnõuete punkti 5.2 rikkumine annab kindlustusandjale õiguse kindlustuslepingute sõlmimise üldtingimuste ÜU 991 punkti 5. 4. 1 alusel keelduda hüvitise maksmisest (signalisatsioonisüsteemi rakendumata jäämisel oli mõju kahju tekkimisele). Asjaolule, et hagejal ei pidanudki vastavalt kindlustuslepingule signalisatsiooniseadmeid olema, ei ole hagi aluses sõnaselgelt tuginetud, seda on märgitud vaid muuseas tõendi väljanõudmise taotluses (tl 52). Ringkonnakohus leidis, et see väide on vastuolus hageja enda poolt esimese astme kohtu menetluses esitatud teiste väidetega: hageja seaduslik esindaja kinnitas vande all antud seletuses, et kindlustusagent käis kohapeal, vaatas ruumi üle ja veendus selles, et on paigaldatud signalisatsioon (tl 113, 115), lepinguline esindaja aga kinnitas, et kindlustusagent jäi signalisatsioonisüsteemiga rahule ega esitanud sellega seoses mingeid nõudmisi (tl 117). Seega arvestati kindlustuslepingu sõlmimisel asjaoluga, et hagejal on signalisatsiooniseadmed olemas. Sellestki tulenevalt kuulub ohutusnõuete punkt 5.2 kohaldamisele. Apellatsioonikohtu istungil möönis kostja esindaja, et kindlustusandja oleks kaalunud hagejale kindlustushüvitise väljamaksmist, kui hageja ei oleks olnud ohutusnõuete punkti 5.2 rikkumises süüdi. Samas leidis kostja, et kuna andurite kinnikatmine sai toimuda üksnes ajal, mil signalisatsioonisüsteem oli välja lülitatud, siis oleks hageja saanud visuaalse vaatlusega signalisatsioonisüsteemi rakendumata jätmist vältida ning tema süü puudumisest ei saa rääkida.
Ringkonnakohus nõustus selles osas kostjaga. Dokumentaalse tõendi " asja tundva isiku H. Perli arvamuse " kohaselt on infrapunaandurite töö takistamine üldjuhul võimalik üksnes väljalülitatud signalisatsioonisüsteemi korral, vaidlusalusel juhtumil oli vähemalt ühte anduritest võimalik kinni katta üksnes väljalülitatud signalisatsioonisüsteemi korral (tl 72). See arvamus langeb kokku objekti valvanud Caesari Turvateenistuse AS poolt antud arvamusega (tl 75). Ringkonnakohus ei nõustunud linnakohtu poolt H. Perli arvamusele antud hinnanguga, nagu ei saaks seda usaldusväärseks pidada: otsusest ei nähtu, kuidas mõjutaks konkreetse sündmuskoha olustik infrapunaandurite töö põhimõtteid, mille kohta H. Perli on arvamust avaldanud. H. Perlil on füüsika-alane kõrgharidus ning ta on 26 aastat töötanud eksperdina. Ringkonnakohus leidis, et esile ei ole toodud asjaolusid, mis annaksid alust kahelda H. Perli füüsika-alases asjatundlikkuses. H. Perli on oma arvamuses märkinud ka konkreetset juhtumit puudutava järelduse aluseks olnud lähteandmed ja kohtuotsuses ei ole leitud, et ta oleks arvamuse andmisel lähtunud valedest eeldustest. Kohus ei ole otsuses märkinud, millise tähtsust omava asjaolu jättis H. Perli arvamust andes arvestamata. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu poolt OÜ Ramrest arvamusele (tl 57) antud hinnanguga. Asjas ei ole taotletud ekspertiisi tegemist hageja signalisatsioonisüsteemi töökindluse väljaselgitamiseks. Ringkonnakohus nõustus kostjaga, et signalisatsioonisüsteemi anduri kinnikatmist ajal, mil see süsteem oli välja lülitatud, igal juhul aga enne objekti valve alla andmist, oleks hageja (tema töötajad) pidanud märkama. Kuna hageja seda ei märganud, siis on tegemist tema hooletusega. Seega ei saa rääkida hageja süü puudumisest signalisatsioonisüsteemi rakendumata jäämisel.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kassatsioonkaebuses palub OÜ Bravonus tühistada ringkonnakohtu otsuse ning saata asi ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
8.Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole kohtud kindlaks teinud, et andurid olid kinni kleebitud enne valve alla üle andmist. Asjas on olemas hageja töötaja seletus, et ta kontrollis andurite seisukorda enne uste lukustamist.
9.Ringkonnakohus ei ole hinnanud OÜ Ramrest eksperimendi tulemust, millele juhiti ringkonnakohtu tähelepanu vastuses apellatsioonkaebusele. Eksperimendi kohaselt oli võimalus siseneda hoonesse ka nii, et andurid häiresignaali ei edastanud.
10.Ringkonnakohus on otsuse tegemisel ebaõigesti võtnud aluseks H. Perli seisukohad. Teadur tehnikateaduste kandidaadi J. K. Svirski uuringutest lähtuvalt on võimalik valve all olevasse ruumi siseneda ja andurid kinni katta. See on näiteks võimalik väikese kiirusega liikudes. Samuti võib seda võimaldada andurite paigutuskohtade iseloom.
11.Hageja on korduvalt tellinud ekspertiisi valvesüsteemi turvalisuse kontrollimiseks ning korduvalt on saadud tulemus, mille kohaselt on võimalik valve all olevasse ruumi siseneda, ilma et signaal tööle hakkaks. Ekspertiisi akt on lisatud kassatsioonkaebusele.
12.Ringkonnakohus ei oleks tohtinud tugineda Caesari Turvateenistuse AS arvamusele, sest just nemad olid kohustatud objektil organiseerima valve ning nende arvamus ei ole seetõttu objektiivne.
13.Vastuses kassatsioonkaebusele leidis AS If Eesti Kindlustus, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik
ja põhjendatud.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.
15.Ringkonnakohus on asja tundva isiku H. Perli ja Caesari Turvateenistuse AS arvamustele tuginedes tuvastanud, et infrapunaandurite töö takistamine on üldjuhul võimalik üksnes väljalülitatud signalisatsioonisüsteemi korral ja lugenud hageja hooletuseks asjaolu, et hageja ei märganud andurite kinnikatmist. Seejuures on ringkonnakohus muuhulgas toetunud juriidiliste isikute vara kindlustamise ohutusnõuete p-le 5.2, mille kohaselt pidi hageja tagama signalisatsiooniseadmete olemasolul nende korrasoleku. Kolleegium nõustub selle seisukohaga ja märgib täiendavalt, et nimetatud ohutusnõuete p 5.1. kohaselt oli murdvarguse vastu kindlustamisel valvesignalisatsiooni paigaldamine kohustuslik. Ringkonnakohus on toetunud ka kindlustuslepingute sõlmimise üldtingimuste p-le 5.4.1, mille kohaselt on kindlustusandjal õigus keelduda hüvitise maksmisest, kui kindlustusandja ei ole täitnud kasvõi ühte oma lepingujärgset kohustust ja kui täitmata jätmine omas mõju kahju tekkimisele. Kuna hageja ei ole hagis esitanud nõudmist alternatiivina kaaluda kindlustushüvitise vähendamise võimalust, siis ei pidanud ringkonnakohus analüüsima üldtingimuste p 5.4.1 osa, mille kohaselt on kindlustusandjal õigus lepingu rikkumise korral kaaluda ka hüvitise vähendamist. Selle kohta peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist. Üldtingimuste p 5.4.1 ei anna kolleegiumi arvates kindlustusandjale õigust ilma põhjendamata keelduda hüvitise väljamaksmisest. Kindlustusandjal on kohustus põhjendada, miks ta ei kaalu nimetatud punktis sätestatud hüvitise vähendamise võimalust ja milliste tingimuste olemasolul oleks seda olnud võimalik teha. Piisavaks ei saa pidada kindlustusandja ringkonnakohtu istungil antud seletust, et kindlustusandja oleks kaalunud hagejale kindlustushüvitise väljamaksmist, kui hageja ei oleks olnud ohutusnõuete punkti 5.2 rikkumises süüdi. 1. juulini 2002. a kehtinud tsiviilkoodeksi tähenduses seisnes süü tahtluses või ettevaatamatuses. Kuna tahtlust, s.o kindlustuspettuse toimepanemist ei ole tuvastatud, oli tegemist hageja ettevaatamatusega, nagu ringkonnakohus on ka tuvastanud. Kindlustusandja eespool mainitud käsitluse korral tekib küsimus, millal saab hüvitist p 5.4.1 tähenduses vähendada, kui süü, s.o tahtluse või ettevaatamatuse korral seda teha ei saa. Kolleegiumi arvates tuleks hüvitise keeldumise või vähendamise otsustamise korral kaaluda muuhulgas ka seda, kuivõrd kindlustusvõtja tegevus või tegevusetus suurendas kindlustusjuhtumi saabumise riski.
16.Vastuseks kassatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Kassaator on esmakordselt alles Riigikohtule esitanud oma töötaja seletuse, viite J. K. Svirski uuringutele ja OÜ FEBA ekspertiisiakti. Tulenevalt TsMS § 353 lg-st 3 ei saa Riigikohus tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid ning jätab seetõttu esitatud tõendid tähelepanuta. Erinevalt kassatsioonkaebuses märgitust on ringkonnakohus analüüsinud OÜ Ramrest eksperimenti. Ringkonnakohus nõustus selles osas esimese astme kohtu seisukohaga. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et ringkonnakohus ei oleks tohtinud tugineda Caesari
Turvateenistuse AS arvamusele, märgib kolleegium, et nimetatud arvamusele on ringkonnakohus tuginenud koostoimes H. Perli arvamusega. Isegi juhul, kui ringkonnakohus oleks tuginenud üksnes Caesari Turvateenistue AS arvamusele, ei oleks see TsMS §-s 95 sätestatu tõttu tähendanud protsessiõigusnormi rikkumist. A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.