lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-4-04

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 23.01.2004

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-4-04
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
23.01.2004
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1238
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 330 lg 5Avalduste esitamise tähtajadTsMS § 4Menetlusõiguste käsutamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-13-45160/16Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.06.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-4-04 Otsuse kuupäev Tartu, 23. jaanuar 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja V. Kõve, liikmed L. Laarmaa ja T. Tampuu Kohtuasi Tiio-Helve Blomdahli hagi Scandic Hotels Eesti AS ja AS Finest Palace vastu rendilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. septembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/918/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tiio-Helve Blomdahli kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 5. jaanuar 2004. a Istungil osalenud isikud Hageja esindaja vandeadvokaat V. Kaasik ja kostjate esindaja vandeadvokaat T. Vaher. Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

23.septembri 2003. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna Linnakomisjoni
29.aprilli 1996. a otsusega nr 7412 tunnistati T.-H. Blomdahl omandireformi õigustatud subjektiks Tallinnas Vabaduse väljak 3 asuva hoone ja krundi suhtes. 29. augusti 2001. a Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 3514-k otsustati tagastada T.-H. Blomdahlile Vabaduse väljak 3 asuvast hoonest 69/100 suurune mõtteline osa. Sama korraldusega kohustati AS Finest Palace kandma 69/100 hoonest oma bilansist välja ja andma selle T.-H. Blomdahlile aktiga üle. Tallinna Linnavalitsuse korraldus on vaidlustatud halduskohtus.
2.Vabaduse väljak 3 asuva hoone on Tallinna Hotellikoondis (AS Finest Palace õiguseellane) andnud
7.juunil 1988. a rendile Finest Hotel Group S.P-le (Scandic Hotels Eesti AS õiguseellane).
3.Hageja palus tunnistada rendilepingu kehtetuks. Hageja leidis, et kostjate vahel sõlmitud rendileping kahjustab tema kui õigusvastaselt võõrandatud vara õigustatud subjekti õigusi, sest hoonest tuleb 69% talle tagastada. Lepingu p 7.4 kohaselt võtab renditud vara uus omanik üle rendileandja õigused ja kohustused. Rendilepingu sõlmimisel rikuti Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1991. a määruse nr 17 p-de 4 ja 10, mille kohaselt tuli riikliku ettevõtte vara rentimine kooskõlastada Riigivaraametiga. Vabariigi Valitsuse 19. oktoobri 1992. a määruse nr 301 p 36 kohaselt on kooskõlastamata rendilepingud kehtetud tsiviilkoodeksi § 51 järgi. Ka ei olnud rendilepingus rentnikuna märgitud ühisettevõtet Finest Hotels Group S.P lepingu sõlmimise ajal olemas. Tema õigusvõime tekkis NSVL Ministrite Nõukogu 13. jaanuari 1987. a määruse nr 49 p 9 kohaselt ühisettevõtte registreerimisest NSVL Rahandusministeeriumis. Ettevõtte registreerimise avaldus esitati aga alles 8. augustil 1988. a.
4.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja leidsid, et rendileping ei riku hageja subjektiivseid õigusi. Sellest tulenevalt ei ole hageja õigustatud vaidlustama kostjatevahelist rendilepingut. Omandireformi aluste seadusest ei tulene, et õigusvastaselt võõrandatud vara tuleb tagastada seda koormava rendilepinguta.
5.Tallinna Linnakohtu 22. aprilli 2003. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid kostjad Vabaduse väljak 3 asuva hoone kasutamiseks rendilepingu 7. juunil 1988. a.

Hageja on tunnistatud selle hoone osas omandireformi õigustatud subjektiks ja Tallinna Linnavalitsuse 29. augusti 2001. a korraldusega otsustati hagejale tagastada hoone 69/100 mõttelises osas. Nimetatud korraldus on vaidlustatud halduskohtus. Hoone omanik on hooneregistri järgi AS Finest Palace. Hageja ei ole veel Vabaduse väljak 3 asuva hoone mõttelise osa omanik, sest asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 lg 2 ja "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" p 48 kohaselt läheb omandiõigus registreerimisele kuuluvale varale üle selle vara vastavas korras registreerimise päevast. Kuigi hageja võib tulevikus saada rendilepingu esemeks oleva vara omanikuks ja rendileandjaks, ei ole ta veel rendilepingu pool ja see leping ei tekita, muuda ega lõpeta tema tsiviilõigusi ega -kohustusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 1 kohaselt puudub hagejal õigus oma tulevaste, veel tekkimata õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6.Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2003. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Apellatsioonikohus nõustus linnakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid TsMS § 330 lg 5 kohaselt oma otsuses.
7.Ringkonnakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja on Tallinnas Vabaduse väljak 3 asuva hoone ja krundi osas omandireformi õigustatud subjekt ja linnavalitsuse korraldusega on otsustatud temale õigusvastaselt võõrandatud vara mõttelises osas tagastada ning vara tagastamise korralduse täitmine on selle vaidlustamise tõttu peatatud. Linnakohus leidis õigesti, et kuna hageja on vaid omandireformi õigustatud subjekt, mitte hoone omanik, ei ole ta veel rendilepingu pool ning rendileping ei riku tema õigusi.
8.Põhjendatud ei ole hageja viide Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahenditele tsiviilasjades nr 3-2-1-2096 ja nr 3-2-1-85-01. Nimetatud lahenditest ei nähtu, et omandireformi õigustatud subjekt võiks vaidlustada kohtus ka õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes sõlmitud kasutuslepinguid, mille pooleks ta ise ei ole. Viidatud lahendites on Riigikohus asunud seisukohale, et isik on õigustatud nõudma nende tehingute tühisuse tunnustamist, mis on tehtud õigusvastaselt võõrandatud varaga, mille suhtes ta on tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks, sest õigustatud subjektile ei tagastatud õigusvastaselt võõrandatud vara põhjusel, et vara on teise füüsilise isiku omandis. Kuna hagi jäi rahuldamata põhjendusel, et vaidlustatud tehing ei riku hageja õigusi, siis ei andnud ringkonnakohus hinnangut kaebuses toodud sisulistele väidetele.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

9.Kassatsioonkaebuses palub hageja tühistada ringkonnakohtu ja linnakohtu otsused ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Hageja leiab, et omandireformi õigustatud subjekt on õigustatud vaidlustama kõiki seadusevastaseid tehinguid, mis on tehtud varaga, mille suhtes ta on tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks. Kui asuda seisukohale, et omandireformi õigustatud subjektil on õigus vaidlustada üksnes omandireformi objektiks oleva varaga teostatud võõrandamistehinguid, siis ei alluks teised selle varaga tehtud seadusevastased tehingud üldse kohtulikule kontrollile, sest seadusevastase tehingu teinud pool tehingut üldreeglina ei vaidlusta. Riigikohtu praktika ei sisalda

seisukohta, et hagi esemeks võivad olla üksnes õigusvastaselt võõrandatud varaga tehtud võõrandamistehingud. Sellist sätet ei sisalda omandireformi aluste seadus ega ükski teine seadus.

11.Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuse väidete ja vastustajate esindaja vastuses esitatud väidete juurde.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kassatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
13.Vastavalt TsMS § 4 lg-le 1 on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Kohtusse pöördumise aluseks on isiku õiguste rikkumine, mis peab olema toimunud või toimub hagi esitamise ajal. Ringkonnakohus, nõustudes linnakohtu otsuse põhjendustega, leidis õigesti, et vaidlustatud rendileping, mille pooleks hageja ei ole ja mille kostjad sõlmisid 1988. aastal ning mille objektiks on õigusvastaselt võõrandatud vara, ei riku hageja õigusi.
14.Hageja taotleb kostjate vahel 1988. aastal sõlmitud rendilepingu kehtetuks tunnistamist, kuna leping oli selle sõlmimise ajal väidetavalt seadusega vastuolus. Kohtupraktikas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-20-96, RT III 1996, 9, 128 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-8501, RT III 2001, 21, 228) on tunnustatud omandireformi õigustatud subjekti õigust taotleda nende tehingute kehtetuks tunnistamist või tühisuse tuvastamist, mille pooleks ta küll ei ole, kuid mille tõttu on takistatud talle omandireformi käigus vara tagastamine. Eelnevast ei tulene aga, et omandireformi õigustatud subjektil võib olla õigustatud huvi üksnes selle varaga tehtud võõrandamistehingute suhtes. Seaduses võib olla sätestatud õigustatud subjekti kaitsev norm, millest tuleneb tema õigustatud huvi kohtusse pöördumiseks. Kuid sellest ei järeldu, et omandireformi õigustatud subjekt on õigustatud vaidlustama kõiki tehinguid, mis on tehtud varaga, mille suhtes ta on tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks.
15.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et hagejal pole õiguslikku huvi 7. juunil 1988. a sõlmitud rendilepingu kehtetuks tunnistamise nõude esitamiseks. Kohtud on tuvastanud, et rendileping ei riku hageja kui õigustatud subjekti õigusi ega takista talle vara tagastamist. Alates
2.märtsist 1997. a on omandireformi aluste seaduse § 18 lg 1 järgi keelatud omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni vara võõrandada või asjaõigusega koormata, v.a omandireformi aluste seaduses sätestatud alustel. Kuni õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamiseni on vara valdajatel õigus seda rentida või muul viisil valdusse anda üksnes tähtaega määramata, välja arvatud juhud, kui õigustatud subjekt on nõus tähtajalise suhtega. Hageja ei ole rendilepingu vaidlustamisel tuginenud loetletud keeldu rikkuvale asjaolule ega ka asjaolule, et rendilepingu tõttu on takistatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine.
16.Hagejal on õigus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel vara omanikuna seaduses ettenähtud korras ja alustel pöörduda kohtusse selle vara suhtes sõlmitud rendilepingutega seotud nõuetega.

V. Kõve, L. Laarmaa, T. Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.