Kohtulahend

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu menetluses oli OÜ Ahtri Maja hagi AS Alta Foods (pankrotis) pankrotihaldur Maire Armi vastu nõusoleku saamiseks hagejale kuuluvale kolmele kinnisasjale (registriosad nr 1841602, 9823502 ja 3379901) kostja kasuks sisse kantud kohtulike hüpoteekide kustutamiseks kinnistusraamatust. 29.01.2014 palus hageja kohtul alternatiivselt tuvastada, et kostja keeldumine nõusoleku andmiseks hagis nimetatud hüpoteekide kustutamiseks oli TsÜS § 68 lg 5 ja AÕS § 65 lg 1 rikkumise tõttu õigusvastane. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Riigikohus tühistas 15.01.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-40414 hagi tagamise kohtulike hüpoteekide seadmise kohta ning kostja esitas sellest tulenevalt 21.01.2014 kinnistamisavalduse hüpoteekide kustutamiseks, seega ei ole hagejal vaja saada kostjalt selleks täiendavat nõusolekut ega asendada kostja nõusolekut kohtulahendiga. Asjaolude muutumise tulemusena puudub hagejal õiguskaitsevajadus. Hageja leidis, et tal on õiguskaitsevajadus jätkuvalt olemas ning hagi läbi vaatamata jätmisega ei nõustu. Esimese astme kohtu määrus 28.02.2014 määrusega jättis Harju Maakohus hagi läbi vaatamata ja esitatud alternatiivse nõude menetlusse võtmata. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Hageja palus alternatiivselt tuvastada, et kostja keeldumine nõusoleku andmiseks hagis nimetatud hüpoteekide kustutamiseks oli TsÜS § 68 lg 5 ja AÕS § 65 lg 1 rikkumise tõttu õigusvastane. Kohus leidis, et hageja esitatud alternatiivnõue ei ole oma olemuselt hagi täiendamine TsMS § 376 lg 4 mõttes vaid iseseisva, uue nõude esitamine, mis on käsitletav hagi muutmisena TsMS § 376 lg 1 sätestatu järgi. Täiesti uue nõude esitamisel hageja poolt ei saa kohtu hinnangul antud juhul tegemist olla nn ebaolulise muudatusega. Tähtsust ei oma, et hageja nimetab oma uut nõuet alternatiivnõudeks, sest ka alternatiivnõude esitamine pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kätte toimetamist tuleb lugeda hagi muutmiseks. Ebatäpne on hageja viide Riigikohtu 19.12.2012 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12 – nimetatud lahendis ei ole Riigikohus leidnud, nagu poleks alternatiivse nõude hilisem esitamine hagi aluse või eseme muutmine. Riigikohus märkis, et esitatud alternatiivsete nõuete ümberjärjestamine ei ole hagi muutmine TsMS § 376 lg 1 mõttes ja see on lubatav eeldusel, et nõuded järjestati menetluses ümber õigel ajal TsMS §-de 329-331 mõttes. Käesolevas asjas ei ole tegemist juba hagiavalduses esitatud alternatiivsete nõuete ümberjärjestamisega, vaid hageja nn alternatiivnõue kujutab endast 1 päev enne istungit esitatud uut nõuet ja hagi muutmist. Hagi muutmine TsMS § 376 lg 1 järgi on lubatav üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja avaldas, et ei nõustu hageja poolt esitatud alternatiivse tuvastusnõudega. Ka kohus ei pea vajalikuks anda nõusolekut hageja alternatiivse nõude menetlemiseks. TsMS § 376 lg 2 kohaselt kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti

kiiremini ja säästlikumalt. Kohtu hinnangul ei võimaldaks hagi muutmine käesolevat vaidlust lahendada kiiremini ega säästlikumalt. Hageja esitas nõude AS Alta Foods (pankrotis) pankrotihaldur Maire Armi vastu, et saada nõusolek hagejale kuuluvale kolmele kinnisasjale kostja kasuks sisse kantud kohtulike hüpoteekide kustutamiseks kinnistusraamatust. Pooltel puudus vaidlus selles, et hageja kinnisasjadele seatud kohtulikud hüpoteegid, mille kustutamiseks hageja kostjalt nõusolekut taotles, seati tsiviilasjas nr 2-10-40414 esitatud rahalise nõude kohta tehtava kohtulahendi täitmise tagamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 15.01.2014 otsusega tsiviilasjas nr 32-1-149-13 Harju Maakohtu 03.12.2010 määrusega seatud ja 19.12.2011 määrusega muudetud hagi tagamise kohtulike hüpoteekide seadmise kohta. Kuivõrd viidatud Riigikohtu otsusega jäeti kostja hagi hagejalt 3 525 600 euro väljamõistmiseks rahuldamata, siis muutusid vaidlusalused kohtulikud hüpoteegid sisutuks. Kostja teatas, et tulenevalt Riigikohtu otsusest esitas ta 21.01.2014 kinnistamisavalduse käesolevas asjas vaidluse all olevate kohtulike hüpoteekide kustutamiseks kinnistusraamatust. Vaidlusalused kohtulikud hüpoteegid on kustutatud 11.02.2014. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kehtiva TsMS-i tõlgendamisel on Riigikohus leidnud, et õiguskaitsevajaduse puudumise selgumine või selle ära langemine menetluse käigus võib olla hagi läbi vaatamata jätmise aluseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Sõltumata sellest, millise hetke seisuga tuleb hageja õiguskaitsevajadust hinnata, tuleb hageja nõuete lahendamisel arvestada õigusliku olukorra muutumisega menetluse ajal. Kinnistusraamatu andmete kohaselt vaidlusalused kohtulikud hüpoteegid pankrotihaldur Maire Arm kasuks on kustutatud 21.01.2014 kinnistamisavalduse alusel seisuga 11.02.2014. Kohtulahend, millega tuvastataks kostja kohustus anda nõusolek juba kustutatud hüpoteekide kustutamiseks ja asendataks vastav nõusolek kohtulahendiga, oleks seega toimunud õigusmuudatusi arvestades ebaõige ega oleks ka reaalselt täidetav. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata põhjusel, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud asjaoludele tuginedes enam võimalik ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna eesmärk ehk hüpoteekide kustutamine on juba saavutatud. See, et hageja enda sõnul kaalub kostja vastu ka kahju hüvitamise nõude esitamist, ei saa tekitada hageja nõudele käesolevas menetluses õiguskaitsevajadust. Kohus, hinnates poolte väiteid menetluskulude osas, leidis, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, nagu olnuks hageja poolt hagi esitamine ennatlik, sest seadus ei sätesta piiranguid oma väidetavate õiguste kaitseks hagi esitamiseks ainuüksi seetõttu, et mingi teise poolelioleva menetluse tõttu võib õiguslik olukord muutuda. Kostja ei ole hagi õigeks võtnud ega hageja nõuet sisuliselt tunnistanud. Kohus nõustus kostja seisukohaga selles, et kostja esitas avalduse vaidlusaluste kohtulike hüpoteekide kustutamiseks üksnes tulenevalt Riigikohtu 15.01.2014 otsusest tsiviilasjas nr 2-10-40414, millega Riigikohus tühistas hagi tagamise kohtulike hüpoteekide seadmise kohta. Samamoodi nagu hagejale, ei võinud nimetatud Riigikohtu otsuse sisu enne 15.01.2014 olla teada kostjale ning seega ei saa kohtu hinnangul Riigikohtu otsust lugeda ka kostjast tulenevaks põhjuseks hagi läbi vaatamata jätmisel. Seejuures on kostja esitanud ka menetluse peatamise taotluse, taotledes käesoleva tsiviilasja menetluse peatamist kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-10-40414, mis kinnitab, et kostja on käitunud heauskselt ega ole soovinud tekitada põhjendamatuid menetluskulusid. Kohus asus seisukohale, et vastaspoole kulude väljamõistmine ükskõik kummalt poolelt oleks selle poole jaoks käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.

Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada. Hageja leiab, et seadus ei täpsusta, missuguse aja seisuga peaks kohus hindama, kas hageja õiguste rikkumine on üldse võimalik. Riigikohus on aga korduvalt leidnud, et kohtusse pöördunud isiku õiguskaitsevajadust tuleb hinnata hagi esitamise aja seisuga (RK 3-2-1-83-06; 3-2-1-4-04), mistõttu peaks kohus lähtuma hagi esitamise aegsest olukorrast, s.t kohus peaks kontrollima hageja õiguste väidetava rikkumise esinemist just sel ajal. Poolte vahel puudub vaidlus, et hagi esitamise seisuga hagejal õiguskaitsevajadus esines. Kui kostja on menetluse kestel hageja nõude rahuldanud, saab hageja hagist loobuda või selle tagasi võtta, mis puhul jäävad menetluskulud kostja kanda. Kuna seadus näeb nõude rahuldamise korral ette ühe võimaluse, et hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, on järelikult võimalik ka vastupidine olukord, kus hageja seda ei tee ja menetlus jätkub. See on võimalik eelkõige juhul, kui kostja rahuldab nõude, kuid ei võta hagi õigeks, nagu praeguses asjas juhtuski. Sellisel juhul võib hageja õiguskaitsevajadus jääda püsima kas abstraktse õigluse taastamise huvides või tulenevalt praktilisest soovist tuvastada kostja õigusrikkumine, mis eksisteeris hagi esitamise ajal, et esitada sellega seoses nõudeid. Kostja väitel ei andnud ta hüpoteekide kustutamiseks nõusolekut mitte hagiavalduses esitatud alustel, vaid seetõttu, et Riigikohus tühistas hagi tagamise kohtule hüpoteekide seadmise kohta. Hageja on seisukohal, et kui kostja täidab nõude hagi õigeks võtmata, säilib hagejal automaatselt huvi asja sisulise lahendamise vastu, kuna vastasel juhul ei ole tal võimalik kostjalt nõuda menetluskulusid. TsMS § 168 lg-te 2 ja 6 järgi kannab nii hagi rahuldamise kui ka õigeksvõtu korral menetluskulud kostja, kuid hagi läbi vaatamata jätmise korral hageja või kumbki pool ise. Nõude täitmine hagi õigeks võtmata asetab ebasoodsasse olukorda heauskse hageja, kellele ei saa mingit tegevust ette heita, kuid peab sellest hoolimata kandma kõik või vähemalt enda menetluskulud ja lisaks ka uuesti tuvastushagi esitama. Hageja leiab, et alternatiivse nõudega ei ole tegemist hagi muutmisega, vaid hagi täiendamisega, mis ei vaja kostja ega kohtu nõusolekut. Alternatiivselt palus hageja kohtul tuvastada, et kostja poolt hüpoteekide kustutamiseks vajaliku nõusoleku andmisest keeldumine on õigusvastane. Nii esialgne kui ka alternatiivne nõue toetuvad identsetele asjaoludele (alternatiivse nõude esitamise puhul peab hageja tõendama lisaks üksnes õigusliku huvi olemasolu), milledeks on hüpoteegikannete ebaõigsus ning kostja kohustus anda hüpoteekide kustutamiseks nõusolek. Kuna hagi põhilisi asjaolusid ei muudetud, ei saa alternatiivse nõude esitamine olla hagi muutmine ning seetõttu puudus kohtul alus selle menetlusse võtmiseks. Kui käesolev hagi jäetakse ikkagi läbi vaatamata, on hagejal õigus ja ka kavatsus esitada uuesti tuvastushagi – nagu hageja käesolevas menetluses juba selgitas, soovib ta tulevikus esitada kostja vastu ka kahju hüvitamise nõude. Tuvastushagi esitamisel hakkaks kohus asja algusest peale menetlema. Selline olukord ei järgiks TsMS §-s 2 sätestatud menetlusökonoomia printsiipi: tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

Kolleegium, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on määrust põhjendanud TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuete kohaselt. Kolleegium nõustub maakohtuga ning ei pea vajalikuks määruse põhjendusi üle korrata tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6. Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Vaidlust ei olnud selles, et menetluslik olukord asjas on pärast esialgse hagi esitamist oluliselt muutunud ja asja lahendamine esimese astme kohtus esitatud asjaolude ja tõendite alusel tooks kaasa kohtulahendi, mida ei ole võimalik täita. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kustutati vaidlusalused kohtulikud hüpoteegid 21.01.2014 kinnistamisavalduse alusel 11.02.2014. Seega langes ära hageja õiguskaitse vajadus ning hagi ei ole võimalik rahuldada. Hageja tunnistas eeltoodut, esitades kohtule alternatiivse nõude. Ekslik on hageja arvamus, et kohtul tulnuks menetlust jätka. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata juhul, kui hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Käesoleva juhul ongi tegemist antud olukorraga. Hagi läbi vaatamata jätmisel otsustab kohus ka menetluskulude kandmise üle. Maakohus leidis õigesti, et arvestades tsiviilasjas ilmnenud asjaolusid, oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud ühe või teise poole kanda ning seetõttu jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtuga ka osas, milles on keeldutud alternatiivset nõuet menetlusse võtmast. Hageja palus alternatiivselt tuvastada, et Maire Armi keeldumine nõusoleku andmisest hüpoteekide kustutamiseks oli õigusvastane. Eelistungil põhjendas hageja alternatiivse nõude esitamist asjaoluga, et ta soovib esitada kahju hüvitamise nõude kostja vastu. TsMS § 370 lg 2 kohaselt hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Seega nimetatud sätte mõttest tuleneb, et alternatiivselt saab esitada nõude hagiavaldust esitades. Hageja on seisukohal, et esitatud nõude puhul ei ole tegemist hagi muutmisega, vaid hagi täiendamisega. Kolleegium selle seisukohaga ei nõutu. Hagiavalduses palus hageja kohustada pankrotihaldur Maire Armi nõusoleku andmiseks kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks ning kinnistusraamatus olevate kannete kustutamiseks. Alternatiivses nõudes palus hageja tuvastada, et pankrotihaldur Maire Armi keeldumine nõusoleku andmisest hüpoteekide kustutamiseks oli õigusvastane. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagi muutmiseks ei loeta TsMS § 376 lg 4 järgi põhinõude ja kõrvalnõuete suurendamist ning laiendamist. Käesolevas tsiviilasjas pidi maakohus hindama, kas esitatud alternatiivse nõude puhul oli tegemist hagi muutmisega või mitte, mida ongi maakohus teinud ning jõudis õigele järeldusele, et alternatiivse nõude puhul on tegemist uue nõudega, mille menetlemiseks tsiviilasja raames ei andnud luba kostja ega kohus. Seega on maakohus põhjendatult keeldunud alternatiivse nõude menetlusse võtmisest. Hagejal oli võimalik õigusliku huvi olemasolu korral esitada vastav nõue kostja vastu, täites TsMS §-s 363 sätestatud nõudeid Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult jätnud hagi läbi vaatamata ning on keeldunud alternatiivse nõude menetlusse võtmisest.

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.