lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-118-03

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 01.12.2003

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-118-03
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
01.12.2003
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
973
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number 3-2-1-118-03 Määruse kuupäev Tartu, 1. detsember 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja J. Luik Kohtuasi OAO Pskovski Kabelnõi Zavod (AS Pihkva Kaablitehas) taotlus välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. juuni 2003. a määrus tsiviilasjas nr 2-2/953/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Pioneer erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 20. oktoober 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. juuni 2003. a määrust põhjenduste osas. Muus osas jätta määrus muutmata.
2.Erikaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada Advokaadibüroole Bachmann & Partnerid 2. juulil 2003. a AS Pioneer erikaebuselt tasutud kautsjon, 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Linnakohtule esitatud taotluses palus OAO Pskovski Kabelnõi Zavod (edaspidi AS Pihkva Kaablitehas) tunnustada Vene Föderatsiooni Kaubandus-Tööstuskoja juures asuva rahvusvahelise kommerts-vahekohtu 25. detsembri 2002. a otsust tsiviilasjas nr 61/2002 AS Pihkva Kaablitehas hagis AS Pioneer vastu 801 404,77 rubla saamiseks. Vahekohtu otsusega hagi rahuldati. Taotluse kohaselt tugines avaldaja TsMS §-le 377, välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingule õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades.
2.AS Pioneer ei tunnistanud vastuses AS Pihkva Kaablitehas taotlust. Vastuse kohaselt oli vahekohtu tegevus hagejat soosiv ja erapoolik ning vastuolus rahvusvahelise vahekohtu tegevuspõhimõtetega. Kostja ei saanud osaleda 25. detsembril 2002. a toimunud vahekohtu istungil, kuna talle ei saadetud kutset. Kostja ei saanud esitada hagile sisulisi vastuväiteid, sest talle ei edastatud hagimaterjale. Vahekohus ei andnud kostjale võimalust vastata hageja 26. novembril 2002. a esitatud väidetele. Lepingu p-st 9.1 tulenevalt ei olnud vahekohus pädev vaidlusalust asja lahendama.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
3.Tallinna Linnakohus rahuldas 8. mai 2003. a määrusega taotluse ja tunnustas Vene Föderatsiooni Kaubandus-Tööstuskoja juures asuva rahvusvahelise kommerts-vahekohtu 25. detsembri 2002. a otsust tsiviilasjas nr 61/2002. Linnakohus leidis, et vahekohtu otsuse tunnustamiseks vajalikud nõuded on TsMS § 377 lg 5 p-de 1 ja 2 kohaselt täidetud. Kohtukutse kätteandmist tõendab vahekohtu esitatud teatise ärakiri, millest nähtub, et AS-le Pioneer on 25. oktoobril 2002. a edastatud kullerteenuseid osutava äriühingu UPS vahendusel kohtukutse 25. detsembril 2002. a toimuvale vahekohtu istungile. Linnakohus jättis tähelepanuta AS Pioneer vastuväited vahekohtu pädevuse ja kohaldatava õiguse kohta, kuna neid ei tule TsMS § 377 järgi hinnata.
4.AS Pioneer palus erikaebuses määruse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Erikaebuse kohaselt pole AS Pioneer kohtukutset kätte saanud, sest kohtukutse üleandmise

dokumendil märgitud isikut (Samilenko) AS-s Pioneer ei tööta (töötab Tamara Samoilenko). Lepingu p-st 9.1 tulenevalt ei olnud vahekohus pädev vaidlusalust asja lahendama. Linnakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku norme, kui lahendas hagita asja määrusega, mitte otsusega. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5.Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuni 2003. a määrusega jäeti linnakohtu otsus muutmata ja erikaebus rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt tuvastas linnakohus õigesti, et AS Pioneer oli kohtukutse kätte saanud. Kohtukutse toimetati kätte AS Pioneer registrijärgsel aadressil. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 9.1 sätestas kõigepealt vaidluse lahendamise läbirääkimiste teel ning erijuhtudel vaidluse läbivaatamise vahekohtus. Nimetatud säte ei välistanud pöördumist vahekohtu poole. Kui kohus tunnustab vahekohtu otsust, ei otsusta ta asja enam sisuliselt. TsMS § 211 lg 1 järgi on lahendiks, millega asja sisuliselt ei otsustata, kohtumäärus. Seega lahendas linnakohus õigesti avaldaja taotluse määrusega.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Riigikohtule esitatud erikaebuses palub AS Pioneer ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Erikaebuse kohaselt on AS Pioneer kaebeõigus kitsendatud, kui avaldus rahuldatakse määrusega. Välisriigi kohtu- või vahekohtu otsuse tunnustamine või tunnustamata jätmine tuleb lahendada hagita menetluses. TsMS § 250 kohaselt lahendab kohus hagita asja kohtuotsusega.
7.Vastuses erikaebusele nõustub AS Pihkva Kaablitehas täielikult linnakohtu ja ringkonnakohtu määruste põhjendustega. TsMS § 377 järgi peab asjast huvitatud isik vahekohtu otsuse tunnustamiseks esitama esimese astme kohtusse tunnustamise taotluse. Menetlusõigusteoorias ja kohtupraktikas on üldtunnustatud seisukoht, et esitatud taotlused lahendab kohus määrusega. Väidetav protsessiõguse normi rikkumine ei saanud kaasa tuua ebaõiget kohtulahendit. AS-l Pioneer puuduvad sisulised argumendid vahekohtu otsuse tunnustamata jätmiseks.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et erikaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi.
9.Kassaator leiab erikaebuses, et kohtud on välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise kui hagita asja lahendanud määrusega ning kitsendanud sel viisil tema protsessuaalseid õigusi. Välisriigi kohtu- ja vahekohtu otsuse tunnustamist ja täitmisele pööramist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku
9.osa (§-d 377-379). Peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete käsitleb välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamist ka välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon (ratifitseeritud Riigikogus 16. juunil 1993. a). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja nimetatud konventsiooni sätted kehtestavad välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamiseks vajalike põhinõuete loetelu, kuid ei reguleeri selle menetluskorda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 377 lg-te 2 ja 5 kohaselt tuleb välisriigi kohtu- ja vahekohtu otsuse tunnustamiseks esitada Tallinna Linnakohtule kirjalik tunnustamise taotlus. Välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise menetlus vastab hagita menetluse tunnustele: otsuse tunnustamiseks tuvastab kohus TsMS § 377 lg-s 5 sätestatud vajalike

dokumentide olemasolu ja lahendab tunnustamise taotluse sisuliselt. Tulenevalt TsMS § 247 lg-st 2 vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mis kuuluvad läbivaatamisele hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 11 lg 3 järgi menetleb välisriigi kohtu- ja vahekohtu otsuse tunnustamise asja kohtunik ainuisikuliselt. Eeltoodu alusel leiab kolleegium, et välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise menetlusel on hagita menetluse tunnused ja selle läbivaatamisel tuleb arvestada TsMS 9. osas sätestatud erisusi. Kolleegium nõustub kassaatori seisukohaga, et TsMS § 250 järgi rahuldab kohus hagita asjas avalduse või jätab selle rahuldamata kohtuotsusega.

10.Kuigi ringkonnakohus on ekslikult lahendanud vaidlusaluse asja määrusega, ei too see kaasa vaidlustatud määruse tühistamist. Kolleegium ei nõustu kassaatori järeldusega tema kaebeõiguse kitsendamise kohta. Kassaator esitas erikaebuse linnakohtu määruse peale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ja on oma kaebeõiguse realiseerinud. Protsessiõiguse normi rikkumine pole kaasa toonud asja ebaõiget lahendamist. Kohtud on jõudnud õigele järeldusele, et vaidlusalust välisriigi vahekohtu otsust tuleb Eesti Vabariigis tunnustada. Linnakohtule on esitatud TsMS § 377 lg-s 5 nimetatud dokumendid ja kohtud on nõuetekohaselt tuvastanud välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise eeldused. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et TsMS § 377 kohaselt ei kontrolli Eesti Vabariigi kohus välisriigi vahekohtu otsuse materiaalõiguslikku õigsust ega lahenda vahekohtus lahendatud asja sisuliselt. A. Kull, H. Jõks, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.