Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-85-03 Otsuse kuupäev Tartu, 18. september 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja V. Kõve Kohtuasi Margus Lentsiuse hagi Tartu linna vastu õigusvastaselt võõrandatud vara omaniku tuvastamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 7. märtsi 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2111/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Margus Lentsiuse kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 26. august 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tartu Ringkonnakohtu 7. märtsi 2003. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud, et kinnistu nr 176a omanik oli õigusvastase võõrandamise ajal E. Varkel. Korra p 21 kohaselt tuleb vara tagastamiseks või kompenseerimiseks tõendada, et omandireformi objektiks olev vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal omandiõiguse alusel avalduses märgitud omanikule. Nimetatud asjaolu tõendatakse arhiividokumentide, teiste organisatsioonide poolt väljastatud või muude dokumentidega. Maa kuuluvuse tõendamisel kasutatakse 1938. aastal ja järgmistel aastatel Eesti Vabariigi Katastriameti koostatud "Maksualuste maaüksuste nimekirju", kinnistusraamatute sissekandeid, ostumüügilepinguid, kohtuotsuseid, kinkelepinguid ja pärandite vastuvõtudokumente. Antud juhul puuduvad asjas igasugused tõendid selle kohta, mis alusel ja millal E. Varkelil tekkis omand kinnistu nr 176a suhtes. Hageja ei ole hagiavalduses ega oma seletuses osanud öelda, mil viisil E. Varkelil kinnisomand tekkis. Kinnistusraamatu sissekande põhjal suri kinnistu omanik M. Remeleva
oluliselt protsessiõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti korra p 21. Ringkonnakohus leidis, et Majaomanike Koja Tartu linna maksualuste kinnisvaraomanike 1937. a nimekiri ei vasta korra p-s 21 toodud loetelule ja jättis selle arvestamata. Kohus ei ole seotud korra p-s 21 loetletud tõenditega, vaid peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel hindama kõiki tõendeid. Sellisel seisukohal on ka Riigikohus (tsiviilasi nr 3-2-1-108-97). Ringkonnakohus asus seisukohale, et elanike nimekirjad ei tõenda E. Varkeli omandiõigust kinnistule 176a, kuna need olid koostatud omakäeliselt ja koostajaks ei pidanud olema ainult omanik. Samas oli nimekirjades omanikuna märgitud E. Varkel ja kui nimekirja esitajaks oli kolmas isik, oli see dokumendis eraldi märgitud. Nimekirjadest nähtub vähemalt see, et E. Varkel nimetas end kinnistu omanikuks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendus ei vasta tõenditele ja kohus rikkus TsMS § 95 lg 1. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole Majaomanike Koja Tartu linna maksualuste kinnisvaraomanike 1937. a nimekiri sobiv tõend ja miks ta seda ei arvesta, rikkudes sellega TsMS § 231 lg 4. Samuti on ringkonnakohus jätnud hindamata Tartumaa Inventariseerimise Büroo inventariseerimise toimikus nr 329 olevad tõendid ning põhjendamata, miks ta neid tõendeid ei hinda. Ringkonnakohus on andnud tõenditele eraldi hinnangu, kuid ei ole neid hinnanud kogumis. Kui hinnata tõendeid kogumis hinnates ilmneb, et E. Varkel oli õigusvastase võõrandamise ajal kinnistu nr 176a omanik. Ringkonnakohus ei teatanud hageja esindajale kohtuistungi toimumisest ja jättis põhjendamatult rahuldamata hageja suulise ja tema esindaja kirjaliku taotluse lükata istungi edasi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.