Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Ele Liiv
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 06.03.2008.a. kell 12.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-07-24517
Kohtuasi
ZTjt hagi AS E vastu avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatusse märkuse kandmise nõudes
Menetlusosalised Hagejad – ZT(Isikukood: XXX, elukoht XXX), AS (Isikukood: XXX, XXX), I V (Isikukood: XXX, elukoht XXX), G M (Isikukood XXX, elukoht XXX), T K (Isikukood XXX, elukoht XXX), E L (Isikukood XXX, elukoht XXX), A T (Isikukood XXX, elukoht XXX), O K (Isikukood XXX, elukoht XXX), M M (Isikukood XXX, elukoht XXX, ), E S (Isikukood XXX, elukoht XXX), M J (Isikukood XXX, elukoht XXX), E J (Isikukood XXX, elukoht XXX), V O (Isikukood XXX, XXX), A T (Isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate esindaja – advokaat Viktor Särgava Kostja – AS E (reg kood XXX, asukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Kostja esindaja – vandeadvokaat Tiia Nurm Kohtuistungil 20.02.2008.a.
Resolutsioon.
kohustuvad tee kasutamise maksma Harju Maakohtu kinnistus osakonna Harju jaoskonna registriossa nr XXX sisse kantud kinnistu omanikule igaüks 137 krooni ja 15 senti aastas.
on võimalik juurdepääsu tingimusi muuta. Tasu määramisel paluvad hagejad aluseks võtta kostja kinnistu maamaksustamishinna 40 krooni 1 m2 kohta. Arvestades, et tee pindala on umbes 1600 m; tee ei ole hagejate ainukasutuses; kostja kasutab teed oma kinnistule juurdepääsuks tihti ka ise; kostja kinnistu maamaksustamishind on 40 krooni 1 m2 eest aastas (Keskkonnaministri 30.11.2001 a määruse nr 50 koos lisa 7); tee on kostja omand ja hagejatel on õigus seda ainult kasutada, mistõttu on mõistlik, et tasu suuruseks on kõigi hagejate peale kokku 3% maamaksustamishinnast aastas ehk 1’920.- krooni; kohtupraktika kohaselt on tasu juurdepääsu eest määratud ühe isiku kohta mõnisada krooni aastas ( Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-33-04 ja 3-2-1-85-03). Käesoleval juhul on kohtuotsuse resolutsiooniga tee fikseerimine raskendatud. Nimelt kohtotsuse resolutsiooniga looduses kulgeva tee selge ja üheselt arusaadavalt kirjeldamine on raskendatud kui mitte võimatu. Sellise olukorra lahendamiseks on Riigikohtu lahendis nr 3-2-185-05 (p 21) märgitud, et kohtuotsuses võib teha viite kaardile. Eelöeldu alusel paluvad hagejad, et kostja määraks juurdepääsu teeks hagiavalduse lisaks nr 4 oleval kaardil oranži värviga tähistatud tee. Hagejad paluvad määrata, et Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna vastavatesse registriosadesse sisse kantud kinnistute igakordsetel omanikel ja nende poolt nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu õigus 24 tundi ööpäevas kasutada kõikidel päevadel aastas nii jalgsi kui sõiduvahenditega (sh mootorsõidukitega) Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr XXX sisse kantud kinnistul asuvat teed, mis on kohtuotsuse lisaks oleval kaardil oranži värviga tähistatud. Vastavad igakordsed kinnistute omanikud kohustuvad tee kasutamise maksma Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr XXX sisse kantud kinnistu omanikule igaüks 137 krooni ja 15 senti aastas. 22.08.2007.a täpsustuste kohaselt paluvad hagejad tuvastada teise nõudena AS-i E (registrikood: XXX) kohustus anda tahteavaldus Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr XXX kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: „Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosadesse nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX sisse kantud kinnistute igakordsetel omanikel ja nende poolt nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu õigus kasutada 24 tundi ööpäevas kõikidel päevadel aastas nii jalgsi kui sõiduvahenditega (sh mootorsõidukitega) kinnistul asuvat teed, mis on Harju Maakohtu kohtuotsuse (tsiviilasi nr 2-07-24517) lisaks oleval kaardil oranži värviga tähistatud.” Kostja vastuväited ja põhjendused. Oma 25.09.2007.a vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja on taganud hagejatele juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eelduseks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tulenevate kitsendustega. Kostja on seisukohal, et hagejate nõude rahuldamiseks puudub õiguslik alus, kuivõrd kostja on hagejatele juurdepääsu taganud. Hagejate poolt juurdepääsuks taotletav tee ei ole ainus võimalik juurdepääs XXX asuvale korterelamule. XXX asuva hoonega, kus asuvad hagejatele kuuluvad korteriomandid, külgneb XXX asuv korterelamu. Mõlema korterelamu ühiseks majandamiseks on moodustatud KÜ . Kostja on võimaldanud mõlemale korterelamule juurdepääsu avalikult kasutatavalt asfaltkattega teelt, mis on tähistatud hagiavalduse lisaks nr. 1 oleval plaanil rohelise värviga. Nimetatud tee on korras ning selle läbimine on võimalik jalgsi, jalgrattaga, mootorrattaga, autoga jm mootorsõidukiga. Juurdepääs hagejate korteriomanditele toimub läbi XXX kinnistu. Nimetatud tee, mis kulgeb XXX ja XXX korterelamute vahel, vajab küll korrastamist, kuid tee korrastamiseks tehtavad kulutused ei ole suured. Nimetatust tulenevalt puudub hagejatel vähimgi vajadus kasutada hagiavalduse
lisaks oleval plaanil sinise ja punasega tähistatud teed juurdepääsuks XXX korterelamule. Riigikohus on oma 30.märtsi 2004.a. lahendis nr. 3-2-1-33-04 rõhutanud, et juurdepääsunõude lahendamisel tuleb arvestada ka seda, kas omanikul on võimalik saada juurdepääs oma kinnisasjale mujalt kui võõra maatüki kaudu. Käesoleval juhul tuleb hinnata seda, kas hagejatel on võimalik saada juurdepääs oma kinnisasjale kasutades plaanil rohelisega kasutatavat teed ning hoonete XXX ja XXX vahel asuvat teed. Juhul, kui XXX asuvate korteriomandite omanikud teeksid takistusi rohelisega tähistatud tee kasutamisel, peaksid hagejad oma nõuded suunama XXX korteriomanike vastu. Kostjale teadaolevalt ei ole takistusi tehtud. Kuivõrd kostja on taganud hagejatele juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, siis on täitmata AÕS § 156 lg.1 kohaldamise materiaalõiguslik eeldus ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Juurdepääs käesoleva kirjaliku vastuse lisaks nr. 1 oleval plaanil rohelisega tähistatud tee kaudu koormab kostja huve kõige vähem. Juurdepääsuõiguse määramisel üle võõra kinnisasja tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huvidega. Ainult juhul, kui hageja huvi juurdepääsu saamiseks oma kinnisasjale üle kostja kinnistu kaalub üles kostja huvi oma kinnisasja kasutamise keelamise vastu, on nõude rahuldamine põhjendatud. Riigikohus on oma 27.septembri 2005.a. lahendis nr. 3-2-1-85-05 ja 11.aprilli 2005.a. lahendis nr. 3-2-1-33-05 rõhutanud, et naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ja nendega tuleb mõistlikult arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu. Nimetatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt koormab kostjat kõige vähem, kuivõrd juurdepääs mõlemale korterelamule on lahendatud ühest kohast. Juhul, kui määrata hagejatele juurdepääs hagiavaldusele lisatud plaanil sinise ja punasega tähistatud tee kaudu, siis toimuks kahe korterelamu teenindamine kahe erineva tee kaudu, mis piiraks aga kostja huve enam, kui on hagejate huvide tagamiseks vajalik ja mõistlik. AÕS § 156 lg.l mõtteks ei ole igale hoonele eraldi juurdepääsu määramine, vaid juurdepääsu määramine, mis koormab koormatava kinnisasja omaniku huve kõige vähem. Kostjale kuulub ulatuslik maa-ala korterelamute XXX ja XXX ümber. Nimetatud maa-alal paiknevad käesoleval hetkel endise Konverentsikeskuse hooned. Nimetatud hoonete kompleksi kasutamine on võimalik nii tervikuna kui ka hoonete kaupa eraldi. Nimetatud asjaoluga tuleb juurdepääsuõiguse määramisel ka arvestada ning lisaks tuleb kaaluda piiranguid, mille toob hagejate nõude rahuldamine kaasa nii kompleksi kui terviku kui ka kompleksi kuuluvate erinevate hoonete kasutamise ja teenindamise suhtes. Kõige enam piirab juurdepääsutee käesoleval hetkel hagiavalduse lisaks oleval plaanil tähistega KE ja KK tähistatud hoonete kasutamist. Hagiavalduse lisaks oleval plaanil tähistega KE ja KK tähistatud hoonete kasutamine eeldab ka nimetatud hoonete ees paikneva asfalteeritud platsi kasutamist. Nimetatud asfalteeritud plats paikneb juurdepääsuteel, mis on hagejate poolt hagiavaldusele lisatud plaanil tähistatud sinisega. Seega välistab hagejate nõude rahuldamine täielikult kostja võimalused kasutada nimetatud hoonete teenindamiseks asfalteeritud platsi. Juurdepääsuõiguse määramine hagejatele käesoleva vastuse lisaks nr. 1 oleval plaanil rohelise värviga tähistatud tee kaudu on arvestatud kostja huvi tema kinnistul paiknevate hoonete teenindamiseks, kui ka hagejate huvi juurdepääsu saamiseks. Asjaolu, et hagejad on vaidlusalust teed kasutanud 20 aastat, ei anna alust eeldada, et selline olukord võib jääda igavesti kestma. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hagejate nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hagejad on kinnistu, asukohaga XXX, kaasomanikud (tl 719). Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et hagejad on kasutanud umbes 20 aastat oma korterelamu juurde pääsemiseks nn Puhkekodu teed läbi kostja kinnistu (tl 23 oleval plaanil märgistatud oranži värviga), see tee on olnud avalik tee kostja kinnistu soetamise ajal, Majandusning kommunikatsiooniministri 16.01.2007.a määrusega nr 4 (RT Lisa 26.01.2007.a) on nimetatud tee lühendatud 189 m pikkuseks teeks ja välja arvatud riigimaanteede registrist. Seoses sellega on kostja esindaja teatanud, et sulgeb tee hagejatele (tl 21-22). Plaaniga (tl 120) ja paikvaatluse protokolliga (tl 121-122) loeb kohus tõendatuks, et hagejatel puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistule ilma, et nad peaksid läbima kostja kinnistut. Nagu nähtub plaanilt (tl 120) asuvad hagejate ja XXX kinnistu saarena keset kostja kinnistut (märgitud rohelisega). Seega ei ole hagejatel võimalik saada juurdepääsu oma kinnisasjale mujalt kui võõra maatüki kaudu. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve (AÕS § 156 lg 1). Kostja on ostnud kinnisasja, teades, et selle keskel paiknevad kaks kinnistut. Kostja seisukoht, et ta on taganud hagejatele juurdepääsu oma kinnistule (tl 120 plaanil oranžiga märgitud osa), ei arvesta asjaoluga, et nimetatud teelõik ei vii hagejate kinnistuni ja hagejad peaksid oma kinnistule saamiseks läbima ka XXX kinnistu. Asjaolu, et XXX ja XXX on moodustanud ühiselt korteriühistu, ei oma kohtu hinnangul juurdepääsutee võimaldamise vaidluses tähendust. Seega peab kohus arvestama nii kostja kui ka XXX kinnistu omaniku huve, sest kostja poolt pakutav hagejatele juurdepääsu võimaldav tee koormaks ka XXX kinnistut, kes ei ole käesolevas menetluses menetlusosaline. Kostja on koormatava kinnisasja omaniku huvidena esile toonud, et plaanil (tl 120) oranžiga märgitud tee koormab tema huve kõige vähem, sest mõlemale korterelamule toimuks juurdepääs ühelt teelt. Hagejate poolt taotletava juurdepääsutee kasutamine piirab aga kostja Konverentsikeskuse hoonete kasutamist nende teenindamise kaudu, kostja poolt plaanil (tl 120) KK ja KE tähistega märgitud hoonete kasutamine eeldab ka nende ees paikneva asfalteeritud platsi kasutamist. Iseenesest on õige, et kinnisasja kitsenduste puhul peab arvestama ka kostja kinnisasja tehniliste ja majanduslike arengutega. Samas pole kostja piisavalt põhjendanud, milleks ta soovib asfalteeritud platsi kasutada ja kuidas muudab juurdepääsutee läbimine selle kasutamise võimatuks. Kohtu hinnangul ei takista hagejate taotletav juurdepääsutee asfalteeritud platsi kasutamist, sest hagejad taotlevad sellelt üleminekuõigust ja ülesõitu transpordivahenditega. Nimetatu ei välista platsi kasutamist täielikult. Paikvaatluse protokolliga (tl 121-122) loeb kohus tõendatuks, et kostja poolt pakutav juurdepääsutee (tl 120 plaanil oranžiga märgitud) on umbes 3 meetrit lai, senini kasutatud tee on tunduvalt laiem. Seega on hagejate kartus, et kostja poolt pakutav tee ei võimalda või raskendab hagejate kinnistuni pääseda teenindaval transpordil (sh ka nt tuletõrjeautodel) põhjendatud. Kohus leiab, et arvestama peab ka sellega, et XXX ja XXX kinnistute vaheline ala on hooviala. XXX kinnistu kaasomanikke koormaks nende kinnistu läbimine 17 korteriga korterelamu transpordivahendite tõttu, ühtlasi kannataks suurenenud liikluse tõttu XXX korterelamu elukeskkond: täiendav liiklus läbiks XXX korterelamu esist. Taotletud juurdepääs ei paku juurdepääsuteeks õigustatud isikule vaid minimaalset kasu, vaid on oluline nii tema kui XXX kinnistu elukeskkonna huvides. Uus juurdepääsutee ei ole majanduslikus mõttes samaväärne, sest hagejad peavad selleks läbima kaks võõrast kinnistut. Teisalt ei tekita senikasutatud juurdepääsutee teenivale kinnisasjale olulisi halvemusi. Nimetatud poolte huve kaaludes leiab kohus, et hagejate nõue juurdepääsutee võimaldamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust kinnistusraamatusse kantava märkuse sisu ja juurdepääsutee eest makstava hüvitise suuruse osas. Tulenevalt asjaolust, et juurdepääs tuleb võimaldada eluhoonetele, on põhjendatud juurdepääsutee õiguse andmine 24 tunniks ööpäevas kõikidel päevadel aastas nii jalgsi kui
sõiduvahenditega, sealhulgas mootorsõidukitega ja tähtajatult. Kuivõrd kostja ei ole vastu vaielnud hüvitise suurusele, tuleb igal XXX kinnistu omanikul hüvitada aastas tee kasutamise eest 137,15 krooni (AÕS § 156 lg 1). Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-33-04 (p 22) kohaselt kohtuotsuse alusel seatava kinnisomandi kitsenduse juurdepääsu kujul kinnisasjale saab kinnistusraamatu kaudu kolmandatele isikutele kehtivaks muuta vastavalt AÕS § 63 lõike 1 punktile 4 ja § 141 lõikele 3 kinnistusraamatusse kantava märkusega. Kinnistusraamatu seaduse § 341 lg 2 p 5 kohaselt on kinnistusraamatusse kannete tegemiseks nõutav puudutatud isiku nõusolek, TsÜS § 68 lg 5 kohaselt võib seda asendada kohtuotsus. Seega on põhjendatud ka hageja nõue tuvastada kostja tahteavaldus juurdepääsutee kohta märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hagejate menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejatel on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Ele Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.