lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-71-03

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 09.06.2003

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-71-03
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
09.06.2003
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
940
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number 3-2-1-71-03 Otsuse kuupäev Tartu, 9. juuni 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa Kohtuasi Kaie Valter`i hagi Kaido Paaslepp`a ja Elamuühistu Masti vastu laenulepingu, osamaksu võõrandamise ja juhatuse koosoleku otsuste tühisuse tunnustamiseks ning õiguse tunnustamiseks osamaksule Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. märtsi 2003. a määrus tsiviilasjas nr 2-2/431/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kaido Paaslepa erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 19. mai 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
4.märtsi 2003. a määrus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Erikaebus rahuldada.
3.Tagastada Advokaadibüroo Amos OÜ-le 17. märtsil 2003. a Kaido Paaslepa erikaebuselt tasutud kautsjon, 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Rapla Maakohtu 25. novembri 2002. a otsusega rahuldati Kaie Valteri hagi Kaido Paaslepa ja Elamuühistu Masti vastu laenulepingu tühisuse tunnustamiseks, osamaksu võõrandamise tühisuse tunnustamiseks ja osamaksule õiguse tunnustamiseks. K. Paaslepalt mõisteti välja 100 krooni riigilõivu ja hageja kasuks 9 000 krooni õigusabikulude katteks.
2.Kostja Kaido Paaslepp esitas apellatsioonkaebuse kogu otsuse tühistamiseks, tasudes sellelt riigilõivu 200 krooni. Rapla Maakohtu 19. detsembri 2002. a määrusega jäeti apellatsioonkaebus käiguta ning kohustati apellanti 1. veebruariks 2003. a tasuma riigilõivu lisaks makstule 21 040 krooni. Maakohus leidis, et hageja nõue tunnustada tema õigust EÜ Masti osamaksule on vara nõudmise hagi, kus hagihinnaks on hagetava vara väärtus 350 000-450 000 krooni. Arvestades, et hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 240 krooni, nõustus apellant riigilõivu juurde maksma 40 krooni.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
3.Rapla Maakohus tagastas Kaido Paaslepale 3. veebruari 2003. a määrusega apellatsioonkaebuse osas, millega vaidlustatakse hageja õiguse tunnustamist EÜ Masti osamaksule, EÜ Masti liikmeksolekule ja korteri valdusele. Määruse põhjenduste kohaselt ei täitnud apellant kohtu nõudmist, mistõttu kaebust ei ole võimalik läbi vaadata ning vastavalt TsMS § 304 lg-le 2 tuleb see tagastada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. märtsi 2003. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata. Määruse põhjenduste järgi puudub maakohtu määruse tühistamiseks alus. Asjaolu, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu ettenähtust vähem, ei vabasta apellanti ettenähtud riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Pooli pole riigilõivu tasumisel koheldud ebavõrdselt. Hagiavalduse vastuvõtmisel ei ole maakohus hagetava vara väärtust kindlaks määranud. See aga ei

tähenda, et sellisel juhul ei pea kumbki pool varaliselt hagilt riigilõivu tasuma. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuli tasutav riigilõiv maakohtu otsusega välja mõista kostjalt riigi tuludesse.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Kostja Kaido Paaslepp palus erikaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Arvestades TsMS §-s 6 ja § 73 lg-s 1 sätestatud poolte võrdsuse põhimõtet, tuleb pooli võrdselt kohelda ka riigilõivu tasumisel. Ringkonnakohus pole sisuliselt põhjendanud, miks apellandi hagejaga võrreldes halvemasse olukorda asetamine riigilõivu tasumisel, ei ole vaadeldav poolte ebavõrdse kohtlemisena. Hagihinna suuruse probleem tõusetus alles pärast kostja apellatsioonkaebuse esitamist. Seetõttu ei tulene asjaoludest ringkonnakohtu seisukoht, et poolte vahel pole vaidlust kohtu määratud hagihinna suuruse üle. Kuivõrd tsiviilasjas käsitletav EÜ Masti osamaksu väärtus on kolmeaastase kohtumenetluse käigus turusituatsioonist tulenevatel põhjustel muutunud, jääb arusaamatuks, millise aja seisuga tuleb riigilõivu tasumiseks hagihind kindlaks määrata.
6.Hageja Kaie Valter pole erikaebusele kirjalikku vastust esitanud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 47 lg 4 kohaselt tasutakse kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuselt riigilõivu samas suuruses, kui tuleks tasuda hagi esitamisel esimese astme kohtule. Sama põhimõte tuleneb riigilõivuseaduse (RLvS) § 37 lg-st 14. Eeltoodust ei järeldu, et apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu sama palju, kui hageja on tasunud hagi esitamisel esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb riigilõivu tasumisel lähtuda sellest, millises suuruses tuleks vastavalt seadusele tasuda riigilõivu hagi esitamisel esimese astme kohtule.
9.Kassaator järeldab TsMS § 6 ja § 73 lg-st 1 ekslikult, et kui kohus on hageja tasutava riigilõivu määramisel seadust kohaldades eksinud, siis tulenevalt poolte võrdsusest kohtu ees ei saa ka kostja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutava riigilõivu määramisel lähtuda seadusest. Kuigi kohus on faktiliselt kostjat ja hagejat samas kohtumenetluses riigilõivu nõudmisel erinevalt kohelnud, tuleneb õigustus kostja teistsuguseks kohtlemiseks sellest, et eksimus seaduse kohaldamisel ühe poole kasuks ei too kaasa teise poole õigust saada samuti ekslikult koheldud.
10.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et apellandi viidatud Riigikohtu määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-68-01 (RT III 2001, 21, 230) seisukohad pole käesolevas asjas kohaldatavad. Viidatud lahendis oli esimese astme kohus lõpliku hagihinna otsuses kindlaks määranud. Seetõttu leiti, et apellatsioonkaebuses vaidlustatud summa ei saanud sellest erineda. Käesoleval juhul ei ole kohus otsuses hagihinda määranud.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 48 lg 2 kohaselt nimetab hagihinna hageja. Kui hagihind ei vasta ilmselt hagetava vara tegelikule väärtusele, määrab hagihinna kohus. Seega tuleb hagihind

kindlaks määrata hagiavalduse vastuvõtmisel. Selles asjas on maakohus ekslikult lugenud hageja esitatud hagi hinnata hagiks ja pole hagiavalduse vastuvõtmisel hagetava vara väärtust kindlaks määranud. Maakohtu otsusega tuli tasutav riigilõiv kostjalt riigi tuludesse välja mõista, kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks. Tõik, et maakohus jättis selle tegemata, ei vabasta pooli varaliselt hagilt apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest seaduses märgitud ulatuses (TsMS § 47 lg 4). Kolleegium jagab seda ringkonnakohtu järeldust.

12.Tulenevalt TsMS § 48 lg-st 2 määratakse hagihind, arvestades vara väärtust hagiavalduse vastuvõtmise ajal. Hagiavalduses on hageja nimetanud vara väärtuseks 190 000 krooni. Kostja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutava riigilõivu kindlaksmääramisel on aluseks võetud teine summa. Seejuures ei selgu, millise aja seisuga on määratud hagihind, millest lähtudes on arvutatud kostja tasutav riigilõiv. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, põhjendamata, millest lähtuvalt on apellatsioonkaebuse esitamisel nõutud riigilõiv määratud. Sellega on apellatsioonikohus rikkunud TsMS § 212 lg 1 p-s 5 sätestatut, mille kohaselt peab kohus kirjalikus määruses märkima põhjendused, mille alusel ta oma järeldusteni jõudis.
13.Apellatsioonikohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel kontrollida, kas maakohus on määranud tasumisele kuuluva riigilõivu lähtudes hagetava vara väärtusest hagiavalduse esitamise ajal, ning pärast põhjendatud riigilõivu suuruse määramist anda kostjale uus tähtaeg riigilõivu tasumiseks. J. Odar, H. Jõks, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.