lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-48-03

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 05.05.2003

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-48-03
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
05.05.2003
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1133
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-48-03 Otsuse kuupäev Tartu, 5. mai 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja V. Kõve Kohtuasi Rutt Kersna hagi Korteriühistu Kehtna Suvi vastu 8525 krooni väljamõistmiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. novembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1161/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Rutt Kersna kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 7. aprill 2003. a Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

12.novembri 2002. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Hagiavalduse kohaselt oli Rutt Kersna kuni 15. septembrini 2000. a Kehtnas Staadioni 19-5 asuva korteriomandi omanik. 25. mail 2000. a sõlmis KÜ Kehtna Suvi tellijana OÜ-ga Collina Grupp tööettevõtulepingu Staadioni 19 asuva elamu katuse vahetamiseks. Tellija omanikujärelevalvet teostas KÜ Kehtna Suvi esindaja Gunnar Kure. Kuna 29. juunil 2000. a jäeti tööpäeva lõpul piisavalt hoolikalt katmata viimasel korrusel asuva korteri nr 5 kohal olev katuseosa, jooksis vihmavesi läbi korteri vahelae. Vesi rikkus korteri köögi, magamistoa, esiku ja panipaiga vahelagede viimistluse, osaliselt tapetseeritud seinad ja köögipõranda katte, läbi vettis korteri lae kohal pööningul olnud mineraalvillast soojustus, kahjustada sai mööbel. Hageja kutsutud eksperdid tegid kindlaks töövõtja süül tekkinud kahjustused. Hageja palus kostjalt välja mõista tekitatud kahju hüvitamiseks 7825 krooni ja korteriühistu osamaksu 700 krooni.
2.Rapla Maakohtu 27. mai 2002. a otsusega rahuldati hagi osaliselt. Kohus mõistis TsK § 448 lg-le 1 ja §-le 449 tuginedes kostjalt hageja kasuks välja 5825 krooni suuruse hüvitise. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli kostja süüdi hageja korterit kahjustanud vihmavee läbijooksus. Tööettevõtulepingu kohaselt pidi tellija teostama omanikujärelevalvet. 29. juunil 2000. a jättis tellija oma kohustuse täitmata, kuna ei kontrollinud ega võtnud midagi ette selleks, et katus kaetaks selliselt, et vihmavesi ei saaks korteritesse joosta. Tunnistajate ütlustega ja Kehtna Vallavalitsuse aktiga on tõendatud, et läbijooksnud vihmavesi rikkus hageja vastremonditud korteri. Kalkulatsioonide ja kviitungitega on tõendatud, et vihmavee läbijooksu tõttu rikutud korteris tehtud remondi maksumus, s.o ostetud materjalid ja remondi tegemine, oli 7825 krooni ja 52 senti. KÜ Kehtna Suvi teatisega kommunaalteenuste arvestuse kohta luges kohus tuvastatuks, et kostja on hagejale 2000. a novembris remondi katteks üle kandnud 2000 krooni, tehes tasaarvelduse hageja poolt tasumata hooldustasudega. Seega tuli nimetatud summa hageja esitatud nõudest maha arvata. Põhjendatud ei ole hageja nõue mõista kostjalt välja 700-kroonine osamaks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
3.Tallinna Ringkonnakohtu 12. novembri 2002. a otsusega tühistati maakohtu otsus ja uue otsusega jäeti hagi rahuldamata ning hagejalt mõisteti kostja kasuks välja kohtukuluna 700 krooni suurune

riigilõiv. Ringkonnakohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selle üle, et hageja korterile tekitati

29.juunil 2000. a kahju katuse remonttööde käigus. Hagiavalduses märkis hageja, et ehitusettevõtja ei kaitsnud piisavalt korteri vahelage äikesevihma eest. Ehitusettevõtjaks (tööettevõtjaks) ei olnud aga korteriühistu, vaid OÜ Collina Grupp. Tellija KÜ Kehtna Suvi ja tööettevõtja OÜ Collina Grupp vahel oli sõlmitud 25. mail 2000. a ehituse tööettevõtuleping, mille kohaselt töövõtja kohustus tegema Kehtnas Staadioni 19 asuva elamu katuse remonttöid. TsK § 360 järgi on tööettevõtja kohustatud tarvitusele võtma kõik abinõud tellija poolt temale usaldatud vara säilimise tagamiseks ja kannab vastutust igasuguse hooletuse eest, mis tõi kaasa selle vara kahjustamise. Katteta katuseosa katmine oli tööettevõtja, mitte tellija kohustus. Vaidlust ei ole selle üle, et just tööettevõtja katuse enne vihma kilega kattis, kuid ta tegi seda viisil, mis ei taganud hageja vara säilimist. Korteriühistu ei ole ka Staadioni 19 ehitise omanik. Omanikujärelevalvet reguleerib planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 60, millest ei tulene, et järelevalvet teostav isik peaks ise ehitusjärelevalve korras ära tegema töö, mida tööettevõtja on teinud hooletult. Ka ei tulene nimetatud sättest, et järelevalvet teostava isiku poolt kohustuse mittenõuetekohase täitmise korral vastutab selle isiku eest tellija. Järelevalvet teostava isiku kohustus teha ise ära tööettevõtja hooletult tehtud töö ei tulene ka tööettevõtulepingust. Hagiavalduse kohaselt informeeris hageja vihmavee läbijooksust korterisse koheselt nii ehitusjärelevalvet teostavat G. Kuret kui ka ehitusmehi, kes remonttöid tegid. Ehitusmehed aga ei reageerinud, kuna leidsid, et tööpäev on läbi. Maakohus on hagi rahuldamisel ebaõigesti tuginenud TsK §-le 449, mille kohaselt organisatsioon on kohustatud hüvitama kahju, mis on tekitatud tema töötajate süü läbi nende töökohustuste täitmisel. Ei hagiavaldusest ega kostja vastulausest hagile ei nähtu, et omanikujärelevalvet teostav G. Kure oleks olnud kostja töötaja. PES § 60 lg 3 kohaselt ei pea omanikujärelevalvet teostav isik olema korteriühistu töötaja. TsMS § 229 lg 2 kohaselt ei või kohus asjas, mis ei riiva avalikku huvi, rajada otsust asjaolule, mida pooled ei ole ise asja läbivaatamisel esitanud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4.Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse. Ringkonnakohus kohaldas vääralt TsK § 360, kui leidis, et tellija ei pidanud katma mahavõetud katuseosa. Tellija oleks pidanud seda nõudma ja on selle tegemata jätmises süüdi. Korteriühistu kui tellija peab TsK § 368 alusel nõudma ühistu liikmele tekitatud kahju hüvitamist. Samuti ei ole ühistu kasutanud TsK §-st 375 tulenevat tellija õigust teostada järelevalvet tehtavate tööde mahu, maksumuse ja kvaliteedi üle. TsMS § 116 järgi tunnistas OÜ Collina Grupp juhataja A. Karro, et firma on süüdi hooletuses, ning tasus kahjude katteks 2000 krooni ja oli nõus korteris remonti tegema. Maakohtu istungil ütles G. Kure, et ühistu kompenseerib poole remondi maksumusest. Hagejale raha üle ei antud ja ta tegi remondi ise. TsMS § 88 lg 3 järgi ei saa isik olla esindaja, kui ta on sellest asjast osa võtnud tunnistajana. Korteriühistu raamatupidaja H. Kaljuste oli maakohtus tunnistaja, ringkonnakohtus aga korteriühistu esindaja.
5.Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
7.Vaidlus puudus selle üle, et hageja korterile tekitati 29. juunil 2000. a katuse remonttööde käigus kahju. Ringkonnakohus tuvastas, et hagejale tekitas kahju ehitusettevõtja (tööettevõtja) OÜ Collina Grupp, mitte kostja. Selle tõttu ei saanud kohus hagi TsK § 448 alusel rahuldada.
8.Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud tsiviilkoodeksi tööettevõtu kohta käivaid sätteid. Apellatsioonikohtul puudus alus tööettevõtulepingu sätete kohaldamiseks. Hageja rajas oma nõude KÜ Kehtna Suvi ja OÜ Collina Grupp vahel sõlmitud tööettevõtulepingule. Sellest lepingust ei tekkinud kostjal hageja suhtes õigusi ega kohustusi.
9.Hagiavalduses on hageja põhjendanud oma nõuet ka sellega, et kostja ei täitnud ehituse üle omanikujärelevalvet. Ringkonnakohus kostja õigusvastast käitumist ei tuvastanud. Apellatsioonikohus leidis, et kostja ei ole Kehtnas Staadioni 19 asuva ehitise omanik. Seega ei saanud kostja rikkuda planeerimis- ja ehitusseadusest tulenevaid ehitise omaniku kohustusi. Muid asjaolusid, mis annaksid aluse hinnata kostja käitumise õigusvastasust, pole hageja esile toonud.
10.Ebaõige on kassaatori viide TsMS §-le 116. TsMS § 116 kohaselt saab asjaolu omaks võtta ainult pool. OÜ Collina Grupp ei olnud menetluses pool ja selle juhataja A. Karro osales menetluses tunnistajana. Hagejal võib olla nõue OÜ Collina Grupp vastu.
11.TsMS § 88 lg 3 kohaselt ei või isik olla esindaja, kui ta on sellest asjast osa võtnud tunnistajana. Korteriühistut ringkonnakohtus esindanud H. Kaljuste oli korteriühistu juhatuse liige ja seega korteriühistu seaduslik esindaja. Kohtus tunnistajaks olek ei piira sama isiku seaduslikuks esindajaks olekut. H. Jõks, A. Kull, V. Kõve

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.