xxx hagi Korteriühistu xxx vastu kahju summas 72000 krooni hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende
-
hageja: xx (isikukood xxx; elukoht xxx)
esindajad
-
hageja lepinguline esindaja: Tiina Pill (Hema Õigusbüroo OÜ; asukoht Paldiski mnt 22, Tallinn 10149)
-
kostja: Korteriühistu xxx (registrikood xxx; asukoht xxx)
-
kostja lepinguline esindaja: Monika Sulg (Eesti Korteriühistute Liit; asukoht Sakala 23a, Tallinn 10141)
Asja läbivaatamise kuupäev
20. juuni 2007.a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Korteriühistu xxx hageja xxx kasuks välja kahjuhüvitis summas 72 000 (seitsekümmend kaks tuhat) krooni.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja Korteriühistu xxx kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 25. juunil 2007.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.10. jaanuaril 2006.a saabus kohtusse xxx (xxx) hagi Korteriühistu (KÜ) xxx vastu kahju summas 30000 krooni hüvitamiseks. 16. märtsil 2007.a esitas hageja esindaja kohtule hageja täiendavad seisukohad ja nõude suurendamise avalduse, milles palub rahuldada hagi ja mõista välja kostjalt hageja kasuks kahju hüvitisena 72000 krooni.
2.Hageja väidete kohaselt on ta xxx asuva eluruumi (korteriomandi) omanik ja KÜ xxx liige. Alates 1994.a ei pea elamu xxx välisseina vuugid vett, mistõttu on kannatada saanud hagejale kuuluva eluruumi põrandad, seinad, laed, aknad ja uksed ning seal on püsivalt tunda niiskuse ja hallituse lõhna. Hageja on korduvalt pöördunud nii suuliselt kui kirjalikult KÜ xxx juhatuse poole palvega lahendada läbi elamu vuukide eluruumi valguva vihmaveega seotud probleemid. 2002.a elamu välised seinapaneelid küll remonditi, kuid kuna remont teostati ebakvaliteetselt ja ebaprofessionaalselt, siis ei lahendanud see välisvuukidest eluruumi valguva vee probleemi. Nimetatuga seoses tellis hageja eksperthinnangu, mille eesmärgiks oli hinnata tehnilist seisundit pärast järjekordset vihmaveega üleujutust ajavahemikus 28.07.2004-30.07.2004, samuti hinnata tekkinud kahju suurust. Läbiviidud ekspertiisi akti lõppjärelduste kohaselt on eluruumis tuvastatud kahjustused tekkinud atmosfäärisademete läbiimbumise tagajärjel maja välisseina paneelide vahelistest vuukidest ja avadest. Muu hulgas on eksperdi hinnangul eluruumi lagunemist põhjustanud atmosfäärisademete läbiimbumine välisseinte paneelivuukidest ka varem, mitte ainult nimetatud vihmasaju ajal (ajavahemikus 28.07.2004-30.07.2004), kuna seintes esinevad tühimikud ja läbivad avad. Tuvastatud kahjustuste likvideerimise maksumuseks hindas ekspert 28000 krooni. Kahju suurus on eksperdi poolt arvutatud taastusprintsiibil ning kahjude likvideerimise kuluartiklid on ekspert toonud ekspertiisiakti lisas. Hageja palub kostjalt välja mõista 30000 krooni, mis koosneb ekspertiisi käigus tuvastatud kahjust 28800 krooni ning ekspertiisi tellimise kulust 1200 krooni. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kohtule 16. märtsil 2007.a esitatud avalduses täpsustab hageja oma nõude õiguslikku põhjendust ning esitab nõude suurendamise avalduse. Hageja hinnangul on korteriühistu juhatuse tegevusetus õigusvastane. Hageja on seisukohal, et kostja on jätnud oma kohustused täitmata ja ei ole suhtunud vajaliku hoolega juhatuse liikme kohustustesse. Samuti on hageja seisukohal, et ühistu juhatuse kohustus korraldada antud juhul elamu vuukide remont, hõlmab endas ka kohustust veenduda remondi õnnestumises, selle kvaliteetsuses. Juhatus, teades juba alates 2001.a, et elamu vuugid ei pea vett, ei ole faktiliselt olukorra lahendamiseks midagi ette võtnud, ei ole käitunud heas usus. Peale juhatuse koosoleku arutelude ei ole juhatus midagi teinud. Seega ei ole juhatus täitnud oma kohustusi ning on olnud hooletu. Antud tegevusetus on hea usu põhimõttega vastuolus ja õigusvastane. Kostja tegevusetus kutsus esile hageja varalise kahju omandi rikkumise läbi. Kui kostja oleks vajaliku hoolsusega vuugid parandada lasknud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kostja tegevusetus oli hageja kahju põhjuseks. Kostja teadis, et elamu vuugid ei pea vett, kuid ei likvideerinud probleemi. Kostja pidi nägema ette oma teo tagajärgi ja aru saama, et selline tegevusetus tekitab hagejale kuuluvale varale kahju. Kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kuna tsiviilasja menetluse jooksul on materjalide hinnad ehitusturul oluliselt tõusnud, pöördus hageja uuesti ekspertiisiakti koostanud ettevõtte poole uue hinnangu saamiseks, samuti on hageja võtnud hinnapakkumised vajalike parandustööde teostamiseks kolmelt ehitusettevõtjalt. Saadud vastustest nähtub, et käesoleval ajal tuleb hagejal oma korteri taastamise eest tasuda vähemalt 72000 krooni.
3.Hagis esitatud nõuete õigusliku alusena on hageja viidanud korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lgle 1, § 13 lg-le 4 ja §-le 151 ning võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 127, §-le 1043 ja § 1045 lg 1 pdele 5 ja 7.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kirjalikus vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista.
4.Kohtule 29. märtsil 2006.a saabunud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et hoone vuugid on osaliselt vett läbi lasknud juba 1994.a alates. Samuti ei vaidle kostja vastu asjaolule, et hageja omandis olev korter võis saada hageja poolt esile toodud perioodil 1994-2004 kahjustusi. Kostja leiab, et hagi rahuldamiseks puudub alus nii õigluslikust kui ka õiguslikust aspektist vaadatuna. Kostja on seisukohalt, et käesoleva vaidluse lahendamine puudutab eelkõige deliktiõiguslikke küsimusi. Kostjat ei ole võimalik süüdistada selles, et ta tegutses ebakohaselt, tahtlikult hageja õigusi ja huve rikkuvalt. Kostja on omalt poolt kõik teinud, et juhtida ühistu majandustegevust vastavuses kehtiva seadusandlusega, arvestades ühistu majanduslikke võimalusi ja ühistu liikmete ühiseid huve. Kostjat ei saa süüdistada ka ebakvaliteetse hoone ehitamises või halva remondi teostamises (tellimises). Hageja kaudne vihje kostjapoolse hoolsuskohustuse rikkumisele ei ole asjakohane. Väited ühistu tegevusetusest on samuti alusetud. Pole võimalik ette heita kostjale ka tegevusetust sellisel alusel, et täitmata on üldkoosoleku poolt vastu võetud otsustused hoone remondi ja/või korrashoiu küsimustes. Kokkuvõttena märgib kostja, et hagis toodud asjaolud ei anna võimalust hagi tunnistada ning hageja poolt esitatud nõue on alusetu ning juriidiliselt põhjendamata. Muu hulgas puudub kostjal süü ja ta pole toime pannud õigusvastast tegu, milline oleks hagejale kahju tekitanud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata täies ulatuses. Kostja on kirjalikus vastuses väljendanud nõusolekut asja kirjaliku menetlemisega.
MENETLUSE KÄIK
5.8. mail 2007.a tsiviilasjas tehtud määrusega otsustas kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-le 1 lahendada asi kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata. Kohus kohustas menetlusosalisi esitama kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja taotlused kohtule 20 päeva jooksul arvates nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest. Samuti märkis kohus määruses, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu 20. päeval pärast dokumentide ja taotluste esitamise tähtpäeva möödumist.
6.8. mai 2007.a kohtumäärus on nii hageja kui kostja esindajale kätte toimetatud 11. mail 2007.a. Koos nimetatud määrusega edastas kohus kostjale ka 16. märtsi 2007.a hagiavalduse täienduse. 8. mai 2007.a määruses antud tähtaja jooksul pooled täiendavaid dokumente ega taotlusi kohtule esitanud ei ole. Pärast kõnealuse tähtaja lõppu (5. juunil 2007.a) esitas hageja kohtule täiendavalt perearsti poolt väljastatud tõendi, mille kohaselt on ta allergiline hallitusseentele (allergiline nohu). Tulenevalt TsMS § 452 lg-st 4 tuleb otsus kohtu poolt avalikult teatavaks teha 20 päeva jooksul pärast asja arutamise viimast istungit või kirjalikus menetluses taotluste ja dokumentide esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
8.Lähtudes VÕS §-st 1043, peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) teisele isikule (kannatanu) kahju hüvitama, kui kahju tekitaja on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seejuures tuleb isiku süü hindamisel muu hulgas arvestada tema olukorda,
vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi (VÕS § 1050 lg 2). Tulenevalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 22 lg-st 1 kohaldatakse võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut juhul, kui kahju põhjustanud tegu pandi toime või leidis aset pärast 1. juulit 2002.a. Enne 1. juulit 2002.a põhjustatud kahju suhtes kuuluksid vastavalt kohaldamisele tsiviilkoodeksi (TsK) § 448, milles sätestatud deliktilise vastutuse üldalused ei erine aga põhimõttelistes lähtekohtades alates 2002.a 1. juulist kehtiva võlaõigusseaduse 53. ptk 1. jaos sisalduvast.
9.Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt väidetud kahju tekkimist (s.o hagejale kuuluva eluruumi põrandate, seinte, lagede, akende ja uste kahjustumist elamu Paasiku 14 välisseina vuukide ebakvaliteetsuse tõttu). Küll on kostja vaidlustanud kahju suuruse ja selle tekkimise aja. Kostja hinnangul ei eksisteeri õigusvastast tegu ega põhjuslikku seost tekkinud kahju ja kostja õigusvastase teo (tegevusetuse) vahel. Samuti on kostja väitnud, et pole kahju tekkimises süüdi.
10.Seonduvalt kostja teo õigusvastasusega leiab kohus hagejaga nõustudes, et kahju tekitamise õigusvastasus tuleneb käesoleval juhul VÕS § 1045 lg 1 p-st 5, mille kohaselt on õigusvastane kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega tekitatud kahju. Puudub vaidlus selles, et kahjustada saanud korteriomand (selle reaalosa) kuulub hagejale. Samas on esitatud asjaolude põhjal kahju tekkimise võimalikuks põhjuseks kostja tegevusetus (vuukide parandamata jätmine ja teostatud remonditöödes esinenud puuduste kõrvaldamata jätmine), mistõttu on vajalik täiendavalt lähtuda ka VÕS § 1045 lg 1 p-st 7. Selle sätte kohaselt on õigusvastane seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega tekitatud kahju. Teisiti öeldes tuleb kostja teo (tegevusetuese) õigusvastasuse kindlaks tegemiseks selgitada, kas kostjal oli seadusest või üldisest käibekohustusest lähtuvalt kohustus tegutseda. Juhul kui selline kohustus puudub, ei saa kostja tegevusetust käsitleda õigusvastase käitumisena. Korteriühistu tegevuse eesmärk on sätestatud KÜS §-s 2. Nimetatud paragrahvi esimese lõike kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistul on seega kaks eesmärgipärast ülesannet, s.o korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Mõtteliste osade ühine majandamine tähendab KÜS § 15 ja § 151 järgi nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. Majandamiskulud on korterühistuseaduse tähenduses vastavalt KÜS §151 lg-le 1 korteriühistu vajalikud kulutused eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Sama paragrahvi teise lõike järgi loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Selliselt on korteriühistu tegevuse eesmärke selgitanud ka Riigikohus 14. juuni 2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-76-04 (otsuse p 25). Seega on elamu ehituskonstruktsioonide või nende osade asendamine või ennistamine eluruumi hooldus ja sellega hoitakse kaasomandi ese kasutuskõlblikus seisundis ning see on korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus. Kohus märgib, et ka kostja põhikirja punkti 1.3 kohaselt on ühistu tegevuse eesmärgiks (Tallinnas) xxx asuva elamu (väljaarvatud korteriomandi raalosade) ja selle juurde kuuluva (teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine (vt toimik, lk 91). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 1 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku organid üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Mittetulundusühingute seaduse § 26 lg 1 kohaselt peab mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda juhib ja esindab.
Ka kostja põhikirja kohaselt on ühistu juhtorganiteks üldkoosolek ja juhatus. Seejuures kuulub juhatuse pädevusse muu hulgas elamu haldamine ja majandamise jooksvate küsimuste otsustamine (põhikirja punkt 6.11.2). Vastavalt TsÜS § 31 lg-le 5 loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Käesoleval juhul on kahju tekitatud võimaliku õigusvastase tegevusetusega. Vastutuse aluseks on seega eeskätt õigusvastasuse ja süü etteheide korteriühistule kui organisatsioonile (nn organisatsioonisüü). Seetõttu ei pea hageja kohtu hinnangul tõendama, kes korteriühistu juhatusse kuuluvatest (või kuulunud) füüsilistest isikutest midagi tegi või tegemata jättis.
11.Lähtudes eeltoodust tuleb kostja tegevusetust hinnata õigusvastaseks. Kostja ei ole täitnud KÜS § 2 lg-st 1 ning § 151 lg-st 2 tulenevaid kohustusi või on teinud seda ebarahuldavalt. Kostja vastusest nähtuvalt oli ühistu n.ö vuugiprobleemist teadlik pikema aja jooksul. Väidetavalt on hoone vuugid osaliselt vett läbi lasknud juba 1994. aastast alates. Kostja juhatuse koosolekutel on aastatel 2002-2004 korduvalt arutatud elamu vuukide remondiga seonduvat ning vuukide remonte on väidetavalt korduvalt ka teostatud (vt toimik, lk 36-72 ja lk 75-83). Samas ei andnud teostatud remonttööd soovitud tulemust ning läbijooksud jätkusid. Kostja vastuses väidetu kohaselt andis 2004.a lõpus ja 2005.a alguses teostatud remont rahuldava tulemuse (s.t seni pole elanikelt ühistu juhatusele rohkem kaebusi laekunud). Nimetatud asjaolul puudub aga kohtu hinnangul tähtsus, kuna hagis väidetu kohaselt on kahju tekkinud perioodil 28.07.200430.07.2004 ning ka enne nimetatud kuupäevi. Seega on kahju tekitava faktori väidetav kõrvaldamine toimunud pärast kahju tekitanud sündmuste asetleidmist. Kostja viide Riigikohtu 5. mai 2003.a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-48-03 ei ole käesoleva vaidluse kontekstis kohtu hinnangul asjakohane. Riigikohtu menetletud asjas tekitati korteriomanikule kahju ühistu poolt tellitud tööde teostamise käigus. Kahju põhjustas töövõtja hooletus. Käesolevas tsiviilasjas menetletava hagi aluseks olevad asjaolud on märkimisväärselt teistsugused. Igal juhul ei saa Riigikohtu lahendi põhjal teha absoluutset järeldust, et korteriühistu ei vastuta korteriomanike ees kolmanda isiku poolt nõuetele mittevastavalt teostatud remontööde tagajärjel tekkinud kahju eest.
12.Kostja vastuväidete kohaselt on KÜ Paasik registrisse kantud 11. märtsil 1999.a, mistõttu ta ei saa olla vastutav enne seda kostjale tekitatud võimaliku kahju eest. Kohus märgib esmalt, et hagetav kahju seondub ajaperioodiga alates 2002. aastast. Vaidlustamata asjaolude kohaselt 2002. aastal elamu välisseina paneelid küll remonditi, kuid kuna remont teostati ebakvaliteetselt, siis ei lahendanud see fassaadivuukidest korteritesse valguva vee probleemi. Teistsugust järeldust ei võimalda teha ka hagiavaldusele lisatud eriteadmistega isiku arvamus (vt toimik, lk 10-14). Isegi kui asuda seisukohale, et kahju on tekkinud ka enne korteriühistu registrisse kandmist, tuleb tähele panna, et KÜ xxx on asutatud elamuühistu xxx baasil ja on viimase õigusjärglane (kostja põhikirja p 1.4). Seega tuleb lugeda kostjale üleläinuks ka elamuühistu xxx tsiviilõigused ja -kohustused (TsÜS § 5). Enne KÜ xxx asutamist ja registrisse kandmist kehtinud elamuseaduse § 14 lg 1 kohaselt tuli elamuühistut (-kooperatiivi) käsitleda mittetulundusühistuna, mille eesmärgiks oli liikme valdusesse anda liikmelisuse alusel kasutamiseks eluruum omaette korterina elamuühistule (-kooperatiivile) kuuluvas elamus ning korraldada elamu, elamualuse ja elamu teenindamiseks vajaliku maa majandamist. Kohtu hinnangul kuuluks kostja õiguseellase käitumise tõttu tekitatud kahju kostja poolt hüvitamisele ka enne 1. juulit 2002.a kehtinud tsiviilkoodeksi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist puudutavate sätete kohaldamisel (TsK §§ 448 jj).
13.Kohtu hinnangul eksisteerib ka põhjuslik seos (conditio sine qua non tähenduses) kostja õigusvastase teo (tegevusetuse) ja hagejal tekkinud kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Juhul kui kostja oleks täitnud KÜS § 2 lg-st 1 ning § 151 lg-st 2 tulenevaid kohustusi, ei oleks kostjal kahju
tekkinud. Arvestades ülalkäsitletud KÜS § 2 lg-st 1 tulenevaid korteriühistu ülesandeid, ei saa kohtu hinnangul ka väita, et kostja poolt rikutud sätete eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine taolise kahju tekkimise eest (VÕS § 1045 lg 3). Kostja ei ole tõendanud ka VÕS § 1045 lg-s 2 loetletud asjaolude esinemist, mis välistaksid kahju tekitamise õigusvastasuse. Kostja kirjalikus vastuses on märgitud, et hageja ei ole vaidlustanud ühtegi ühistu otsust ega ole ka märkimisväärselt aktiivne koosolekutel osaleja. Kohtu hinnangul ei muuda ühistu koosolekute otsuste hageja poolt vaidlustamata jätmine kahju tekitamist iseenesest õiguspäraseks. Liiatigi ei nähtu kostja vastusest, milliste ühistu otsuste vaidlustamata jätmist on silmas peetud. Samuti puudub kohtu arvates alus VÕS § 127 lg 2 rakendamiseks, mille kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
14.VÕS § 1050 lg-st 1 juhindudes lasub süü puudumise tõendamise koormis käesolevas asjas kostjal. Kohtu hinnangul on kostja käitumine (tegevusetus) olnud hooletu VÕS § 104 lg 3 tähenduses, s.t kostja ei ole oma ülesannete täitmisel üles näidanud käibes vajalikku hoolsust. Kostja möönab, et teadis asjaolust, et Paasiku 14 elamu välisseina vuugid ei pea vett. Samas ei võtnud kostja tarvitusele vajalikke meetmeid vaidlusaluse kahju ärahoidmiseks. Kohus nõustub hageja väitega, et kostja pidi ette nägema oma teo tagajärgi ning aru saama, et selline tegevus tekitab hageja omandile kahju. Kohus märgib siiski, et kuivõrd korteriühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest (KÜS § 6 lg 1), siis on korteriühistu majanduslikud võimalused elamu korrashoiul eelduslikult piiratud ning kostja (väline) hooletus võiks seetõttu printsiibis olla subjektiivselt vabandatav (VÕS § 1050 lg 2). Samas ei ole kostja subjektiivse süü puudumist kohtu arvates tõendanud. Kostja on üksnes väitnud, et ei ole kahju tekkimises süüdi.
15.Kohtu hinnangul on hageja suutnud piisavalt tõendada hagetava varalise kahju suurust. VÕS § 127 lg-s 1 sisalduva üldnormi kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Samas seisneb kahju käesoleval juhul kostjale kuuluva asja kahjustamises, mistõttu tuleb kahju hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel lähtuda eeskätt VÕS § 132 lg-st 3. Nimetatud sätte kohaselt hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. (Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt sama paragrahvi esimesele lõikele.) Hagile lisatud eriteadmistega isiku arvamusega (Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ ekspertiisiakt) on kindlaks tehtud, milline oli hagejale kuuluva korteriomandi (reaalosa) seisund pärast vihmaveega üleujutust ajavahemikus 28.07.-30.07.2004. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub samuti, et asja parandamiseks (endise olukorra taastamiseks) kulub tal käesoleva hetke ehitusteenuste turul kehtivate hindade juures ligikaudu 72000 krooni (vt toimik, lk 159-163). Kostja hageja nimetatud väidet ümber lükanud ei ole. Seejuures annab hageja esitatud kinnisvaramaakleri hinnang aluse arvata, et hagejale kuulunud korteriomandi väärtuse langus vihmakahjustuste tõttu on hagetavatest asja parandamise kuludest märkimisväärselt suurem (vt toimik, lk 158). Algses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista ka kahju suuruse kindlaks tegemiseks tellitud ekspertiisi (ülalnimetatud Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ ekspertiisiakt) kulud summas 1200 krooni (VÕS § 128 lg 3). Lähtuvalt TsMS § 5 lg-s 1 sätestatust ei saa kostjalt hageja kasuks väljamõistetava kahjuhüvitise suurus siiski ületada 72000 krooni. Seonduvalt kostja vastuväidetega lisab kohus, et VÕS § 132 rakendusalas arvestatakse kahju abstraktse kahjuna, s.t et asja parandamise mõistlikud kulud kuuluvad hüvitamisele sõltumata nende kulude reaalsest kandmisest hageja poolt. Samuti märgib kohus, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid aluse VÕS § 140 lg-s 1 sätestatu kohaldamiseks.
16.Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 72000 krooni. Kohus jätab kooskõlas TsMS § 238 lg-tega 1 ja 5 arvestamata hageja poolt tõenditena esitatud fotod (vt toimik, lk 107) ning poolte vahel kohtuväliselt toimunud kirjavahetuse (vt toimik, lk 108 ja lk 109). Pooltel puudub vaidlus asjaolude üle, mille tõendamiseks loetletud tõendid on esitatud. Samuti jätab kohus arvestamata hageja poolt 5. juunil 2007.a täiendavalt esitatud perearsti tõendi, mille kohaselt on hageja allergiline hallitusseentele (allergiline nohu). Nimetatud tõendit ei saa kohus arvestada juba TsMS § 331 lg-st 1 lähtudes, kuna see on esitatud pärast 8. mai 2007.a kohtumääruses nimetatud tähtaja lõppu. Lisaks ei saa kõnealust tõendit hagi alust ja eset arvestades pidada asjakohaseks.
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldab, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Indrek Parrest kohtunik
Kohtuotsus jõustus 02.10.2008 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega järgmise resolutsiooniga: Tühistada Harju Maakohtu 25.juuni 2007 otsus menetluskulude jaotamise ja kahju hüvitamise nõude rahuldamise osas osaliselt ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista välja korteriühistult xxx xxx kasuks 25 000 /kakskümmend viis tuhat/ krooni.
Väljavõte õige:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.