Kohtuasja number 3-2-1-47-03 Otsuse kuupäev Tartu, 28. aprill 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa Kohtuasi Urmas Tsireli erikaebus Tartu Maakohtu 6. detsembri 2002. a määruse peale kohtutäituri tasu sissenõudmise kohta. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. jaanuari 2003. a määrus tsiviilasjas nr 2-2-510/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtutäitur Reet Rosenthali erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 7. aprill 2003. a Istungil osalenud isikud Kohtutäitur Reet Rosenthal Resolutsioon Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. jaanuari 2003. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Anu Tsirel esitas Tartu Maakohtule hagi Urmas Tsireli vastu abikaasade ühisvara jagamise kokkuleppe ja lapsele elatise maksmise kokkuleppe täitmiseks. Hageja taotles hagi tagamist. Tartu Maakohtu 17. juuli 2002. a ja 31. juuli 2002. a määruste alusel tagati hagi U. Tsireli pangakonto arestimise ja talle kuuluvate AS Tameo MT aktsiatega tehingute keelamisega. Nimetatud määruste täitmisele viidates esitas kohtutäitur Reet Rosenthal avaldajale arve 1180 krooni suuruse kohtutäituri tasu saamiseks.
2.U. Tsirel esitas Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus tunnistada R. Rosenthali tegevuse kohtutäituri tasu sissenõudmisel seadusevastaseks. Kostja leidis, et ta ei ole võlgnik TMS § 25 lg 1 mõttes. Hagi tagamisel peab täituri tasu maksma taotluse esitaja. Vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 23 lg-le 1 saab kohtutäituri tasu sisse nõuda koos sundtäitmisel oleva rahalise nõude summaga.
3.Kohtutäitur R. Rosenthal vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kostja TMS § 25 lg 1 järgi kohustatud isik ehk võlgnik. Arve esitamise õiguslik alus oli sätestatud KTS § 23 lg-tes 1 ja 3.
4.
Tartu Maakohus jättis 6. detsembri 2002. a määrusega U. Tsireli kaebuse rahuldamata. Maakohtu määruse kohaselt on TMS § 25 lg 1 järgi täitemenetluse seadustiku mõttes võlgnikuks kohustatud isik, kelle vastu on sundtäitmisele esitatud täitedokument varalise või mittevaralise tsiviilnõude täitmiseks. Kostja on käesoleval juhul võlgnik täitemenetluse mõttes (TMS § 25 lg 1), kuna maakohus tegi tema vara suhtes määruse, mis on täitedokument TMS § 1 lg 1 p 1 järgi. KTS § 21 lg l kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline, kusjuures sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohtutäituril on õigus võtta tasu ainult kohtutäituri seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktiga sätestatud ulatuses ja korras. Hagi tagamine on iseseisev täitetoiming, mis ei sõltu hagi rahuldamisest ega kohtuotsuse täitmisest. Kuna täitetoiming viidi lõpule, tekkis kohtutäituril KTS § 23 lg 3 järgi õigus saada täitetoimingu eest tasu. Kohtutäituri tegevus oli õiguspärane. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Ringkonnakohus tühistas 16. jaanuari 2003. a määrusega maakohtu määruse.
6.Ringkonnakohus leidis, et kostja, kelle suhtes ei ole tehtud hageja nõuet rahuldavat lahendit, ei ole võlgnik ja hageja ei ole sissenõudja TMS § 25 lg 1 tähenduses, sest vastavalt TsMS §-le 159 algatab
hagi tagamise määruse täitmise sama määruse teinud kohus, saates hagi tagamise määruse viivituseta täitmiseks kohtutäiturile, registripidajale või muule määrust täitma kohustatud isikule. Hagi tagamise määrus ei ole täitedokument hageja varaliste või mittevaraliste tsiviilnõuete täitmiseks, sest hagi tagamine ei tähenda mõne hageja nõude rahuldamist. Asjaolu, et hagi tagamine ei ole hageja nõude rahuldamine, ilmneb veel sellest, et hagi tagamise instituut ei võimalda võlgnikul vabatahtlikult hagi ise tagada. Hagi tagamise määruse täitmise menetlus on erimenetlus, kus ei järgita ja olegi võimalik järgida kõiki nõuete sundtäitmist reguleerivaid täitemenetluse seadustiku sätteid.
7.Vastavalt KTS § 23 lg-le 1 nõutakse kohtutäituri tasu võlgnikult sisse koos sundtäitmisel oleva rahalise nõude summaga. Hagi tagamise määruse täitmine, isegi kui see seisneb vara arestimisega rahalise nõude tagamises, ei tähenda raha sissenõudmist. KTS § 23 lg 3 (otsuses TMS § 23 lg 3) ei sätesta iseseisvat kohtutäituri tasu sissenõudmise alust, vaid reguleerib kohtutäituri tasu sissenõutavaks muutumise hetke erisusi juhul, kui täitetoimingu eest makstav tasu on kehtestatud nõude suurusest sõltumatu summana või kui on ette nähtud lisatasu täitetoimingu eest, mis tehakse väljaspool kohaliku omavalitsuse üksust, kus kohtutäituri büroo asub.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kohtutäitur R. Rosenthal esitas ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse. Erikaebuse kohaselt kehtib täitemenetluses formaliseerituse printsiip ning selle kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid täitur ei pea kontrollima materiaalõiguslikku alust. Kohtutäituril puudus täitemenetluse algatamisel ja täitetoimingute tegemisel alus arvata, et võlgnik on keegi muu kui täitedokumendist nähtuv isik.
9.TsMS § 159 sätestab, et hagi tagamise määrus täidetakse viivituseta. Hagi tagamise määruse alusel tehakse toimingud kostja vara suhtes. Nõudeks, mida kohus hagi tagamise määrusega rahuldab, on kohtuotsuse täitmise tagamine.
10.Täitemenetluse seadustiku mõttes on TMS § 25 lg 1 järgi võlgnikuks kohustatud isik, kelle vastu on sundtäitmisele esitatud täitedokument varalise või mittevaralise tsiviilnõude täitmiseks. Käesoleval juhul on võlgnik U. Tsirel, kuna maakohus tegi tema vara suhtes määruse, mis on täitedokument TMS § 1 lg 1 p 1 järgi.
11.KTS § 21 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Kui täitetoimingu eest makstav tasu on kehtestatud nõude suurusest sõltumatu summana, muutub kohtutäituri tasu KTS § 23 lg 3 järgi sissenõutavaks täitetoimingu lõpetamisel. Hagi tagamine on iseseisev täitetoiming, mis ei sõltu hagi rahuldamisest ega kohtuotsuse täitmisest. Kuna täitetoiming viidi lõpule, tekkis kohtutäituril õigus saada täitetoimingu eest tasu.
12.U. Tsirel vaidleb erikaebusele vastu. Ta nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kostja, kelle suhtes ei ole tehtud hageja nõuet rahuldavat lahendit, ei ole võlgnik ja hageja sissenõudja TMS § 25 lg 1 tähenduses. Hagi tagamise menetlemise käigus ei järgita kõiki täitemenetluse seadustiku nõuete sundtäitmist reguleerivaid sätteid. Hagi tagamise määruse täitmisel pole kostjal mingeid õigusi, tema kohustuseks on vaid maksta kohtutäituri tasu.
13.Kohtuistungil jäi kohtutäitur Reet Rosenthal erikaebuse väidete juurde.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning erikaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks.
15.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kostja, kelle suhtes ei ole tehtud hageja nõuet rahuldavat lahendit, ei ole võlgnik ja hageja ei ole sissenõudja TMS § 25 lg 1 tähenduses. TMS § 25 lg 1 järgi on täitemenetluse seadustiku mõttes võlgnik kohustatud isik, kelle vastu on sundtäitmisele esitatud täitedokument varaliste või mittevaraliste tsiviilnõuete täitmiseks. Hagi tagamise määrus on küll täitedokument TMS § 1 lg 1 p 1 mõttes, kuid see ei ole täitedokument hageja kohtulahendiga rahuldatud varaliste või mittevaraliste tsiviilnõuete täitmiseks. Hagi tagamine ei tähenda hageja nõude rahuldamist. Hageja nõude rahuldamise või mitterahuldamise osas teeb kohus otsuse alles tulevikus.
16.Asjaolu, et hagi tagamise määruse täitmisel ei ole kostja võlgnik TMS § 25 lg 1 tähenduses, ei riku täitemenetluses kehtivat formaliseerituse printsiipi. Kui täiturile esitatakse täitmiseks nõuetele vastav täitedokument hagi tagamise kohta, on ta kohustatud algatama täitemenetluse ilma selle sisu õiguspärasust kontrollimata. Samas ei saa kohtutäitur käsitleda kostjat, kelle varaliste õiguste kitsendamiseks hagi tagamise määrus on tehtud, täitemenetluses võlgnikuna, kellelt tal on õigus pärast täitetoimingu lõpuleviimist kohtutäituri tasu sisse nõuda.
17.Kolleegium nõustub kassaatoriga, et KTS § 21 lg 1 järgi on kohtutäituri toiming tasuline. Kohtutäituri tasumäärad kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 16. veebruari 2001. a määruse nr 16 §-s 51 on kehtestatud kohtutäituri tasu suurus hagi tagamise korral. Hagi tagamisel sõltub kohtutäituri tasu hagi hinnast. Kolleegium märgib, et ei kohtutäituri seadusest ega justiitsministri määrusest ei selgu, kes peab maksma hagi tagamise toimingu tegemise eest kohtutäituri tasu. Sellest ei saa aga teha järeldust, et kohtutäituri tasu peab maksma pärast hagi tagamise täitmist kostja. Kolleegium leiab, et sellise õigusnormi puudumisel kohtutäituri seaduses, on võimalik kohaldada hagi tagamisel kohtutäituri tasu maksmiseks seaduse analoogia alusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 46 p 2, § 52 ja § 54 lg 1, mis reguleerivad asja läbivaatamiskulusid. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.