Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-350
Kohtuasi
X kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 23.12.2024 otsuse peale täiteasjas nr 025/2024/3965
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. märtsi 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Igor Aleksandrov ja Andrei Petrov Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts, esindaja kohtutäituri abi Tõnu Kala Puudutatud isik II RJ Inkasso UÜ (registrikood 16935551), lepinguline esindaja Priit Janu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 6. märtsi 2025 määrus jätta muutmata.
2.X määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta X kanda ning mõista Xlt RJ Inkasso UÜ kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulud summas 100 eurot ja viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 09.01.2025 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi (kohtutäitur) 23.12.2024 otsuse peale täiteasjas nr 025/2024/3965. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri otsuse täies ulatuses, tagastada avaldajale alusetult arestitud sõiduki Jeep Grand Cherokee reg nr XXX XXX ning saata täiteasja uueks algatamiseks kohtutäiturile või alternatiivselt kui esimest nõuet ei rahuldata, võimaldada võlgnikule ja /või tema esindajale juurdepääs sõidukile Jeep Grand Cherokee reg nr XXX XXX ja lubada võtta sõidukist ära sinna jäänud isiklikud asjad. Avaldaja ja/või tema esindaja avab sõiduki, võtab isiklikud asjad ära, pärast seda antakse kohtutäiturile üle sõiduki võti ja tehniline pass.
2
1.1.Avalduse kohaselt arestis kohtutäitur 01.10.2024 avaldajale kuuluva sõiduki Jeep Grand Cherokee reg nr XXX XXX ja sõiduk on kohtutäituri juures hoiul alates samast kuupäevast ilma sõiduki võtme ja tehnilise passita. Avaldaja on valmis sõiduki võtmed kohtutäiturile üle andma üksnes pärast isiklike asjade tagasivõtmist. Täitedokumendis ei ole märgitud sõidukis olevate isiklike asjade ning tehnilise passi ja võtmete üleandmise kohustust. Ka vallasvara arestimise aktis ei ole räägitud päraldiste üleandmist. Alles vara väljastamise kohustamise teates on kohustatud avaldajat esitama kõik varaga seotud päraldised. Sõiduki valduse ülevõtmine on toimunud tühise arestimisakti alusel ning avaldaja saab tühisusele tugineda. Kohtutäitur käitus kaebuse lahendamisel vastuoluliselt, leides et kaebetähtaeg on möödunud. Arvestades, et kohtutäituril puuduvad volitused kohustada avaldajat andma välja sõiduki päraldised, pole kaebetähtaja ennistamine vajalik. Vajaduse korral palus avaldaja kaebuse esitamise tähtaja ennistada. 01.10.2024 vallasvara arestimise akt on tühine, kuna avaldajale ei ole kätte toimetatud täitmisteadet ja avaldajat ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses. Avaldaja teavitamata jätmine ja tema õiguste rikkumine seisnes selles, et kohtutäitur ei ole teatanud võlgnikule nõude vabatahtliku täitmise tähtajast täitemenetluse seadustiku (TMS) § 25 lg 1 alusel ning ei ole sellega võimaldanud avaldajale võtta oma isiklikke asju sõidukist ära. Kohtutäitur ei ole võimaldanud avaldajal osaleda vallasvara arestimisel ning avaldaja ei teadnud sõiduki arestist ega täiteasja alustamisest.
1.2.Vara väljaandmise kohustuse teate kohaselt oli vabatahtliku täitmise tähtaeg kuni 09.10.2024 kell 12:00. Samas 01.10.2024 kell 21.00 jõudis kohtutäitur ilma eelneva teavitamiseta elamu Linnamäe tee 11 ees olevasse parklasse, kus sõiduk laaditi puksiiriautole ning helistati seejärel avaldajale sõiduki võtmete üleandmiseks. Avaldaja oli nõus andma sõiduki võtmed üle, kuid soovis enne võtmete üleandmist ära võtta sõidukisse jäänud isiklikud asjad. Esialgu kohtutäitur oli sellega nõus, kuid siis, kui avaldaja abikaasa hakkas vaatama oma asju, et need endale võtta, keelas kohtutäitur asjade tagasivõtmise ja sulges kapoti jõuga. Tegemist on kohtutäituri ebaseadusliku käitumisega, kuna enne vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist ei saa kohtutäitur täitetoiminguid teha. Kohtutäituri ettepanek, mille kohaselt annab võlgnik võtmed kohtutäiturile üle ning peale võtme saamist korraldab kohtutäitur asjade ära toomise sõidukist, kas kindla loetelu alusel või kõikide autos olevate asjade suhtes ja teavitab esindajat, kui asjad on kättesaadavad esindajale kohtutäituri büroos, avaldajale ei sobi, kuna viimane ei usalda enam kohtutäiturit. Lisaks puudub täitedokumendi alusel kohtutäituril õigus sõiduki läbiotsimiseks, sõidukis olevate isiklike asjade äravõtmiseks ja isiklike vallasasjade, mis ei ole täitemenetluse esemeks, eraldamiseks. Puudutatud isikute seisukohad
2.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur jäi otsuses toodud seisukohtade juurde. Avaldaja kaebuse eesmärgiks, mis esitati kohtutäiturile, on olnud arestitud sõidukist avaldaja vallasvara kättesaamine, mitte vara arestimise vaidlustamine. Toodut arvestades on avaldaja põhjendamatult laiendanud oma kaebust täitemenetluses arestitud sõiduki arestimise vaidlustamise temaatikale, mida seadus ei võimalda (TMS § 217 lg 6).
3
2.1.Täiteasjas 025/2024/3965 on täitedokumendiks Harju Maakohtu 30.09.2024 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-24-13935, millega on määratud hagi tagamiseks arestida RJ INKASSO UÜ (sissenõudja, puudutatud isik II ) kasuks avaldajale kuuluv sõiduk Jeep Grand Cherokee (VIN-kood 1C4RJFJM3EC193078, registreerimismärk XXXXXX) ning kohustada avaldajat andma nimetatud sõiduki kohtutäiturile hoiule. Kohtumäärus on selle resolutiivosa kohaselt viivitamata täidetav. Kohtutäitur arestis nimetatud täitedokumendi alusel sõiduauto, sh keelas selle käsutamise ja kasutamise ning võttis sõiduki hoiule, paigaldades selle tasulisse parklasse, mille hoiukulud on sissenõudja kanda. Kohtutäitur peab hoiukohustuse kaudu tagama arestitud sõiduauto allesoleku selle hoiukohas ja selle seisukorra säilimise. Vara on seega arestitud ja kohtutäituri hoiul, kuni hagi tagamise abinõu muutmiseni või vara aresti alt vabastamiseni. Vara arestimise kohta koostas kohtutäitur 01.10.2024 vallasvara arestimise akti. Nimetatud aktiga keelas kohtutäitur võlgnikul arestitud sõiduki käsutamise (sh vara kasutamise) ning esitas registripidajale avalduse registrisse asja käsutamise keelumärke tegemiseks (TMS §-d 54 lg 1, 64 lg 1). Vabatahtliku täitmise tähtaja andmise eesmärgiks on asjaolu, et võlgnikul on õigus vältida täitekulude suurenemist (vt TMS § 25 lg 2, KTS § 32 lg 4 sätestatu). Seega muid õiguslikke tagajärgi seadus vabatahtliku täitmise tähtajale ei omista, mistõttu ei kahjusta sellise tähtaja mitteandmine kuidagi võlgniku õigusi. Lisaks on viivitamatu täitmine olnud hädavajalik ka seetõttu, et hagi tagamise määrusest nähtuvalt oli arestitud sõiduki kohta avaldatud automüügiportaalis auto24.ee müügikuulutus, mis andis alust eeldada, et sõiduki arestimisega vähimgi viivitamine võinuks viia hagi tagamise määruse täitmise võimatuseni. Seega ei ole avaldajal alust tugineda asjaolule, et võlgnikule ei ole hagi tagamise määruse täitmisel täitmisteadet kätte toimetatud. Kui sõiduauto arestitakse, siis tuleb lugeda arestituks ka selle päraldised. Kohtutäitur ei ole avaldajale ennistanud ühtegi kaebuse esitamise tähtaega vallasvara arestimise akti vaidlustamise kontekstis. Avaldaja ei ole kohtutäiturile esitatud kaebuses vara arestimistoimingut, kui täitetoimingut, vaidlustanud. Toodut arvestades on avaldajal alusetu taotleda kohtult vallasvara arestimise akti vaidlustamise tähtaja ennistamist. Kohtutäitur ei keeldu võlgnikule sõidukis oleva võimaliku vara tagastamisest. Samas tuleb võlgnikul kohtutäiturile üle anda arestitud vara päraldised, mida kohtutäitur võlgnikult nõuab.
3.Puudutatud isik II leidis, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja on minetanud kaebeõiguse 01.10.2024 vallasvara arestimise akti vaidlustamisel. Puudub vaidlus, et 01.10.2024 vallasvara arestimise aktiga kohustas täitur avaldajat andma kohtutäiturile sõiduki valdus ja päraldised viivitamatult, kuid hiljemalt 09.10.2024 kell 12.00. Kohtutäitur määras avaldajale täiendava tähtaja arestitud sõiduki päraldiste üleandmiseks, mis saabus 04.12.2024 kell 14.00. Avaldaja ei ole vallasvara arestimise akti tähtaegselt vaidlustanud ega ka täitnud. Avaldaja sai valduse ülevõtmisest ja sõiduki arestimise aktist teada 01.10.2024 ning kaebeõigus eelviidatud aktile lõppes 11.10.2024. Avaldaja kaebus on täiturile esitatud pärast TMS § 217 lg 1 sätestatud kaebetähtaja möödumist. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 06.03.2025 määrusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulud summas 350 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jättis rahuldamata taotluse määrata kindlaks menetluskulude lahendi täitmise viisi ja korra.
4.1.Määruse põhjenduste kohaselt kontrollib kohus kaebuse läbivaatamisel vaid kaevatava kohtutäituri otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõuetest. Kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri 4
tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte. Kohtutäituri 23.12.2024 otsusega jäeti rahuldamata avaldaja 18.11.2024 kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Avaldaja esitas 09.01.2025 kohtule kaebuse kohtutäituri 23.12.2024 otsuse peale. Eeltoodust tulenevalt on läbitud kaebuse osas kohustuslik kohtueelne menetlus ning kohus saab kaebuse läbi vaadata avaldaja kaebuses vaidlustatud ulatuses (TMS § 217 lg 1, TMS § 218 lg 1).
4.2.Täiteasjas nr 025/2024/3965 on täitedokumendiks Harju Maakohtu 30.09.2024 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-24-13935, millega on määratud hagi tagamiseks arestida sissenõudja kasuks võlgnikule kuuluv sõiduk Jeep Grand Cherokee (VIN-kood 1C4RJFJM3EC193078, registreerimismärk XXXXXX) ning kohustada võlgniku andma nimetatud sõiduk kohtutäiturile hoiule. Kohtumäärus on viivitamata täidetav. Kohtutäitur on täitedokumendi alusel arestinud nimetatud sõiduauto, sh keelanud selle käsutamise ja kasutamise ning võtnud sõiduki hoiule, paigaldades selle tasulisse parklasse, mille hoiukulud on sissenõudja kanda. Avaldaja kaebuse eesmärgiks, mis esitati kohtutäiturile, on olnud arestitud sõidukist vallasvara kättesaamine, mitte vara arestimise vaidlustamine. Avaldaja saab tugineda kaebuses kohtule üksnes nendele asjaoludele, millele ta tugines kaebuse esitamisel kohtutäiturile. Uute asjaoludega kohus arvestada ei saa. Seega võttis kohus seisukoha üksnes vallasvara kättesaamise osas.
4.3.Vaidlus puudub, et kohtutäituril puudub võimalus avaldajale arestitud sõidukist isiklikke asju kätte anda, kuna sõiduki päraldised (süütevõtmed/puldid, tehniline pass) on jätkuvalt avaldaja valduses. Seega puudub kohtutäituril võimalus anda avaldajale isiklikud asjad kätte enne, kui avaldaja on kohtutäiturile sõiduki võtmed/puldid üle andnud. Kohtutäituril puudub arestitud sõidukile ligipääs ja seega võimalus saada sõidukist avaldaja isiklikud asjad kätte. Seega on kohtutäituri tegevus olnud õiguspärane.
4.4.Kohus märkis selguse huvides, et avaldajale kuuluva sõiduki arest on kehtiv ja avaldaja võimalused aresti vaidlustamisel on lõppenud. Vara arestimise korraldab kohtutäitur. Kohtutäitur võtab arestitud eseme hagi tagamist taotlenud isiku avalduse alusel oma järelevalve alla. Sel juhul keelab kohtutäitur täielikult või osaliselt eseme kasutamise ja võib anda esemega seonduvaid korraldusi, muu hulgas korraldada eseme hoiustamise (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 389 lg 6). Puudutatud isik II on esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja nõuetekohase täitedokumendi, millega on täidetud seadusega sätestatud kohustuslikud eeldused täitemenetluse algatamiseks. Seega on täitemenetluse algatamine käesolevas täiteasjas õiguspärane. Viivitamata täitmisele kuuluv lahend täidetakse enne selle jõustumist (TsMS § 461 lg 1, TMS § 2 lg 1 p 1). Seega kuulub hagi tagamise määrus viivitamatult täitmisele ning kohus nõustus kohtutäituriga, et selle vabatahtlikuks täitmiseks ei pea andma tähtaega. Harju Maakohtu hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-2413935 (täitedokument), jõustus 24.10.2024. Seega on kõnealune sõiduk arestitud õiguspäraselt ning selle tagastamiseks puudub käesoleval ajal alus.
4.5.Arvestades vaidluse asjaolusid ning avalduse rahuldamata jätmist, leidis kohus, et antud juhul on põhjendatud jätta kõik menetluskulud (s.h riigilõiv) avaldaja enda kanda (TsMS § 172). Maakohus määras kindlaks sissenõudja õigusabikulud ning leidis, et tema esindaja tunnihind on põhjendatud ja vajalik 100 euro ulatuses ning esindaja ajakulu on olnud põhjendatud ja vajalik 3,5 tunni eest, s.o kokku summas 350 eurot ilma käibemaksuta. Määruskaebus 5
5.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse täies ulatuses tühistada ja teha uue lahendi, millega kaebus rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja jätta solidaarselt kohtutäituri ja sissenõudja kanda.
5.1.Määruskaebuse kohaselt on maakohus vääralt ja ebapiisavalt hinnanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega ole arvestanud arestimise tühisusega ja sellega, et täitemenetlust ei saa lugeda alanuks. Avaldajal on õigus tugineda arestimise akti tühisusele igas menetluse staadiumis, olenemata selle vaidlustamisest kohtutäiturile kaebuse esitamisel. Kui arestimise akt on tühine, siis puuduvad aktil õiguslikud tagajärjed algusest peale. Tühise arestimise akti vaidlustamata jätmine ei muuda arestimisakti kehtivaks. TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatu järgi on kohtul kohustus kontrollida kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel, kas esinevad TMS §-s 55 sätestatud arestimise tühisuse alused, sh seda, kas võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud, ka juhul, kui avaldaja ei ole sellele sõnaselgelt tuginenud (vt RKL nr 3-2-1-45-09 p 19). Avaldaja jääb oma arvamuse juurde, et 01.10.2024 vallasvara arestimise akt on tühine, kuna võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet ja võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Kohtutäitur ei ole avaldajale teatanud nõude vabatahtliku täitmise tähtajast (TMS § 25 lg 1) ega võimaldanud tal osaleda 01.10.2024 vallasvara arestimisel, kus avaldaja võis mõjutada vara hindamist. Kohtutäitur kinnitas täitmisteate puudumist enda 05.02.2025 seisukohas.
5.2.Kohus leidis põhjendamatult, et täitemenetluse algatamine oli õiguspärane. TMS ei näe ette erilist täitmiskorda viivitamata täitmisele kuuluvate määruste jaoks. Täitemenetlus ei ole alanud siiamaani, kuna täitmisteade puudub. Avaldaja ei vaidle vastu täitedokumendile, kuid leiab, et arestimine täitemenetluses on tühine, sellepärast tuleb taastada olukord enne täitemenetluse alustamist (s.o tagastada sõiduk võlgnikule) ning alustada täitemenetlust algusest peale.
5.3.Kaebuse rahuldamata jätmine õigustab isiklike asjade kinnipidamist kohtutäituri poolt, millede suhtes täitemenetlust ei toimu. Kohus ei ole analüüsinud, millisel turvalisel viisil võiks avaldaja võtta sõidukist ära sinna jäänud isiklikud asjad, et arestitud sõiduk ei saaks vigastada ja säiliks turvalises hoiukohas, seejuures mitte rikkudes avaldaja õigusi. Kohtutäituri ettepanek, mille kohaselt annab võlgnik võtmed kohtutäiturile üle ning peale võtme saamist korraldab kohtutäitur asjade ära toomise sõidukist, rikub avaldaja õigusi, kuna täitedokumendi alusel puudub kohtutäituril õigus sõiduki läbiotsimiseks ja sõidukis olevate isiklike asjade äravõtmiseks. Avaldaja esindaja pakkus 27.11.2024 kaebuse läbivaatamisel, et avaldaja abikaasa avab sõiduki politsei juuresolekul, võtab oma asjad ära ja pärast seda annab kohtutäiturile sõiduki võtmed ja tehnilise passi, kuid kohtutäitur ei ole sellega nõustunud. Menetluse edasine käik
6.Kohtutäitur ja puudutatud isik II vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
6
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
9.Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur 01.10.2024 arestinud avaldajale kuuluva sõiduki ning on võtnud selle hoiule koos sõidukisse jäänud avaldajale kuuluvate vallasasjadega. Samas jäid sõiduki võtmed avaldaja valdusesse. Avaldaja on kohtutäiturile 18.11.2024 esitatud kaebuses vaidlustanud kohtutäituri tegevuse seonduvalt sõidukisse jäänud isiklike asjade tagastamata jätmisega avaldaja poolt soovitud viisil. Avaldaja palus võimaldada talle ja/või tema esindajale juurdepääsu sõidukile ja lubada võtta sõidukist ära sinna jäänud isiklikud asjad. Kaebusest nähtuvalt ei ole avaldaja nõus sellega, et kohtutäitur nõuab temalt enne asjade tagastamist sõiduki võtmete üleandmist. Avaldaja soovib sõiduki võtmed kohtutäiturile üle anda pärast seda, kui tema ise või tema esindaja on sõidukist asjad välja võtnud. Maakohtule esitatud kaebuses ja määruskaebuses on võlgnik palunud ka arestitud sõiduki tagastada ning täitemenetluse uuesti algatada. TMS § 218 lg 1 teise lause järgi kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma enne kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (vt nt RKTKm 03.10.2013, 3-2-1-105-13, p 18; RKTKm 11.11.2015, 3-2-1122-15, p 13). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole avaldaja algses 11.11.2024 avalduses ega kohtutäiturile esitatud kaebuses sõiduki arestimist vaidlustanud ega sõiduki valduse tagastamist nõudnud. Arvestades eeltoodut on maakohus põhjendatult hinnanud kaebuse alusel kohtutäituri tegevuse õiguspärasust osas, mis puudutab sõidukisse jäänud vallasvara üleandmist.
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada ega asuda seisukohale, et kohtutäitur käitus õigusvastaselt, kui nõudis avaldajalt sõidukisse jäänud vallasvara tagastamiseks sõiduki päraldiste, s.o võtmete üleandmist.
11.Vaidlusaluses täiteasjas nr 025/2024/3965 viib kohtutäitur täitemenetlust läbi puudutatud isiku II avalduse ja Harju Maakohtu 30.09.2024 hagi tagamise määruse alusel tsiviilasjas nr 224-13935, millega on hagi tagamiseks arestitud puudutatud isiku II kasuks avaldajale kuuluv sõiduk Jeep Grand Cherokee ning avaldajat on kohustatud andma nimetatud sõiduk kohtutäiturile hoiule. Viidatud määrus on viivitamata täidetav (TsMS § 467 lg 5). TsMS § 389 lg 6 sätestab, et vara arestimise korraldab kohtutäitur. Kohtutäitur võtab arestitud eseme hagi tagamist taotlenud isiku avalduse alusel oma järelevalve alla. Sel juhul keelab kohtutäitur täielikult või osaliselt eseme kasutamise ja võib anda esemega seonduvaid korraldusi, muu hulgas korraldada eseme hoiustamise. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 57 lg 3 sätestab, et peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Arvestades eeltoodut hõlmab hagi tagamise määrusega kohaldatud sõiduki arest ja kohtutäiturile hoiule andmine ka sõiduki päraldisi (sh võtmeid). Seega on kohtutäituril õigus nõuda avaldajalt täitedokumendi alusel sõiduki võtmete üleandmist.
12.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määruse ja kohtutäituri otsuse tühistamiseks ei anna alust avaldaja väited vara arestimise tühisuse kohta. Avaldaja on tuginenud sellele, et talle ei toimetatud kätte täitmisteadet ega antud tähtaega täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. TMS § 55 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte 7
toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Õiguskirjanduses on selgitatud, et hagi tagamise määruse täitmine ei ole oma olemuselt klassikaline tsiviilnõude sundtäitmise menetlus hageja kui sissenõudja kasuks. Kuigi hagi tagamise määrus on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 1 mõttes, ei ole see täitedokument hageja kohtulahendiga rahuldatud varaliste või mittevaraliste tsiviilnõuete täitmiseks. Hagi tagamine on teatud toimingute osas kohtutäituri pädevuses olev, kuid sisuliselt tsiviilkohtumenetluse valdkonda kuuluv menetlusliik, mida TMS otseselt ei reguleeri ning millele ei ole üldjuhul kohaldatav täitemenetluse üldregulatsioon. Kohtutäitur peab hagi tagamise abinõusid jõustades siiski nii palju kui võimalik lähtuma analoogsetest TMS sätetest, arvestades samal ajal hagi tagamise eesmärgi ja erisustega (TsMS II (komm) § 378 p 3.2.2 a,b); RKTKm 28.04.2003, 3-2-1-47-03, p 15). Sealjuures ei saa kohtutäitur täitemenetluse algatamisel hagi tagamise määruse täitmiseks alati täielikult järgida TMS § 24 regulatsiooni. Eelkõige puudutab see võlgnikule täitmisteate kättetoimetamist enne täitetoimingute tegemist (TMS § 24) ja täitedokumendi vabatahtliku täitmise võimaldamist (TMS § 24 lg 3 p 3, § 25). Kostja teavitamine täitemenetluse algatamisest enne täitetoimingute tegemist on sageli vastunäidustatud, sest välistab ootamatuse efekti ning võib seega ohustada hagi tagamise eesmärgi saavutamist (TsMS II (komm) § 378 p 3.2.2 d). Sealjuures tuleneb ka TMS § 64 lgst 2, et kohtutäitur võib võlgniku vara arestida või lasta registrisse kanda keelumärke enne täitmisteate saatmist, kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist.
12.1.Täitedokumendiks oleva hagi tagamise määruse sisuks oli praegusel juhul avaldajale kuuluva sõiduki arestimine ja selle kohtutäituri poolt hoiule võtmine, et vältida hilisemalt kohtulahendi täitmise võimatust. Sealjuures on kohtutäitur menetluses selgitanud, et sõiduki arestimine ilma ette teavitamiseta oli vajalik, kuna esines oht, et avaldaja võib selle võõrandada. Arvestades hagi tagamise eesmärki, ei ole alust pidada arestimist tühiseks seetõttu, et kohtutäitur ei teavitanud enne määruse täitmist avaldajat täitetoimingu läbiviimisest ega andnud TMS § 25 lg 1 alusel avaldajale tähtaega täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Ülaltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et asjas ei ole esile toodud selliseid olulisi rikkumisi, mis annaks alust pidada arestimist TMS § 55 mõistes tühiseks ning millest tulenevalt ei saaks kohtutäitur avaldajalt sõiduki võtmete üleandmist nõuda.
13.Lisaks märgib ringkonnakohus, et kohtutäitur ei ole 23.12.2024 otsuses keeldunud avaldajale mittearestitud vallasvara tagastamisest, vaid on vara üleandmiseks pakkunud välja erinevaid viise, mis tagaks selle, et sõiduk säiliks turvalises hoiukohas ning seisukorras. Sealjuures on kohtutäitur pakkunud välja, et avaldaja annab kohtutäiturile tema büroos üle sõiduki võtmed, misjärel tuuakse arestitud sõidukist selles olev vara kohtutäituri büroosse ja antakse üle võlgnikule. Arvestada tuleb ka sellega, et ilma sõiduki võtmeid üle andmata ei ole kohtutäituril võimalik lukustatud sõidukis olevaid asju avaldajale üle anda. Asjaolu, et avaldaja ei usalda kohtutäiturit ning ta ei soovi võtmeid enne sõidukisse jäänud asjade tagasisaamist kohtutäiturile üle anda, ei anna alust vaidlustatud otsust tühistada. Kui kohtutäitur peaks pärast sõiduki võtmete saamist keelduma vallasvara avaldajale tagastamisest, on avaldajal võimalik asjade välja nõudmiseks kasutada täiendavaid õiguskaitsevahendeid.
14.Ülaltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
8
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lõike 1 järgi kaebuse menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda.
16.Puudutatud isik II on 03.04.2025 menetlusdokumendis palunud seoses määruskaebemenetlusega avaldajalt enda kasuks välja mõista menetluskulu summas 227,50 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on puudutatud isikule II osutatud õigusteenust kokku 1,75 tunni ulatuses, sealhulgas on esindajal kulunud maakohtu määrusega tutvumisele 0,25 tundi; määruskaebusega tutvumisele 0,25 tundi ning määruskaebusele vastuse koostamisele 1,25 tundi. Avaldaja on leidnud, et puudutatud isiku II esindaja kvalifikatsiooni arvestades saaks pidada mõistlikuks tunnihinda 100 eurot ja ajakulu on põhjendatud ja vajalik 0,5 tunni osas. Kolleegium leiab, et esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades saab puudutatud isiku II lepingulise esindaja õigusabikulu pidada põhjendatuks ja vajalikuks 1 tunni ulatuses. Puudutatud isikule II on osutatud õigusteenust hinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Sarnaselt maakohtuga peab ringkonnakohus puudutatud isiku II lepingulise esindaja tunnihinda käesoleva asja keerukust arvestades põhjendatuks ja vajalikuks 100 euro ulatuses. Seega tuleb avaldajalt välja mõista puudutatud isiku II lepingulise esindaja kulu summas 100 eurot. Vastavalt puudutatud isiku II taotlusele tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel avaldajalt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtutäitur ei ole menetluskulude rahalist kindlaksmääramist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.