lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-149-02

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 15.01.2003

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-149-02
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
15.01.2003
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
947
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-149-02 Otsuse kuupäev Tartu, 15. jaanuar 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja J. Luik Kohtuasi Silvi Kranigi ja notar Mare Milleri vastulaused kohtunikuabi

25.aprilli 2002. a määrusele. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. septembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1331/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Notar Mare Milleri kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 16. detsember 2002. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
30.septembri 2002. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.29. jaanuaril 2002. a sõlmitud notariaalse kinkelepinguga kinkis Alfred Niinesaar Silvi Kranigile mõttelise osa kinnistust. Kinkijat esindas Rootsi notari tõestatud volikirja alusel S. Kranig. Kinnistusraamatusse kande tegemiseks esitasid lepingupooled kinnistamisavalduse, millele oli lisatud ärakiri A. Niinesaare poolt S. Kranigile antud volikirjast, millel oleva allkirja ehtsust oli Rootsi Kuningriigi notar tõestanud.
25.aprilli 2002. a määrusega kohustas kohtunikuabi tõestamisseaduse § 55 lg 1 kohaselt notari asendajat esitama kinnistusametile vormikohast A. Niinesaare esindaja S. Kranigi esindusõigust tõendavat dokumenti. Notar M. Miller ja S. Kranig esitasid määrusele vastulaused. Vastulausete kohaselt esitati kinnistusametile seaduse nõuetele vastav volikiri. Kohtunikuabi pidas vastulauseid põhjendamatuteks ja esitas need läbivaatamiseks kohtunikule.
2.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Tallinna Linnakohtu 21. mai 2002. a otsusega jäeti notar M. Milleri ja S. Kranigi vastulaused rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt peab kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 3 järgi kinnistu või piiratud asjaõiguse ülekandmisel teisele isikule või koormamisel teise isiku kasuks vastav kinnistamisavaldus olema notariaalselt tõestatud. KRS § 361 kohaselt, kui isik tegutseb teise isiku nimel, peab ta kinnistusametile esitama vormikohased esindusõigust tõendavad dokumendid. TsÜS § 98 lg 4 järgi, kui seaduses on sätestatud tehingu kohustuslik notariaalne vorm, peab selle tegemiseks antud volitus olema notariaalselt tõestatud. Seega pidi kinnistusametile esitatav volikiri olema notariaalselt tõestatud, kuid esitatud volikirjal oli tõestatud vaid volituse andnud A. Niinesaare allkiri. S. Kranigil puudus volitus kirjutada alla kinnistamisavaldusele selleks õigustatud isiku eest. KRS §-de 34 ja 341 järgi on kinnistamismenetluses õigustatud avaldusi ja taotlusi, sh vastulauseid, esitama asjaosalised, kelle vahel kinnistamisavalduse esitamise aluseks olev õigusmuudatus toimub, ja sellest puudutatud isikud. Notaril puudus asjas õigustatud huvi ja ta ei kuulu isikute ringi, kes on õigustatud oma nimel vastulauset esitama.
3.Sellele kohtuniku otsusele esitas kaebuse notar. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2002. a otsusega jäeti notar M. Milleri apellatsioonkaebus

rahuldamata ja linnakohtu kinnistamisotsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt asus linnakohus põhjendatult seisukohale, et tulenevalt KRS §-des 34 ja 341 sätestatust ei kuulu notar isikute ringi, kes on õigustatud esitama kinnistamismenetluses kaebust, sest tal puudub asjas õigustatud huvi. Notari õiguslik seisund õigustloova kande tegemise või selle tegemisest keeldumise korral ei muutu.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Kassatsioonkaebuses palus notar M. Miller ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kinnistamisotsuse peale kaebamise kord on sätestatud KRS §-des 691 ja 70. Ebaõige on kohtu tõlgendus, et kaebeõigust omavate isikute ring on KRS §-dest 34 ja 341 tulenevalt piiratud materiaalõigussuhte pooltega. Ringkonnakohus ei ole oma seisukohta põhjendanud. Mitte kõiki kinnistamisavaldusi ei esita ainult õigussuhte pooled, vaid seadusega on selline õigus antud ka kolmandatele isikutele (kohtutäiturid, kohalik omavalitsus). Vältimaks võimalikku kahju hüvitamise nõuet peab notaril olema võimalus oma õigusi kaitsta ja kaebust esitada. Vastupidisel juhul jäetakse notar täielikult kaitseta.
6.Vastuses kassatsioonkaebusele pidas S. Kranig kaebust õigeks.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leidis, et alus apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks puudub. Kassatsioonkaebuse lahendamiseks tuleb vastata küsimustele, kas notaril on kinnistamismenetluses õigus esitada enda nimel vastulauset ja kaebust ning kas notari suhtes omab õiguslikku tähendust kinnistamismenetluses tehtud määrus või (kinnistamis)otsus.
8.KRS § 691 reguleerib vastulause esitamist kohtunikuabi otsusele ja määrusele ning selle läbivaatamist. KRS § 70 käsitleb kaebust kohtuniku otsuse peale. Kumbki paragrahv ei nimeta isikuid, kellel on õigus vastava õiguskaitsevahendi kohaldamiseks. Kolleegium lähtub põhimõttest, et vastulause või kaebuse esitamise õigus on isikul, kelle õiguslikku seisundit kohtunikuabi või kohtuniku määrus või otsus mõjutab. Eelkõige saavad nendeks olla kinnistamisavalduse esitamise õigusega isikud KRS § 34 järgi, aga ka isikud, kellel on kinnistamisavalduse esitamise õigus asjaõigusseaduse rakendamise seaduse või teiste seaduste järgi. Kohtunikuabi määrus ega otsus ja kohtuniku otsus ei mõjuta aga notari õiguslikku seisundit, kes ei tee kinnistamismenetluses toiminguid enda nimel. Selleks, et notar saaks kaitsta ametitoimingus osalenud isiku huve, sätestab NotS § 30 lg 2, et kui seadus ei näe ette teisiti, siis võib notar esindada osalejaid ilma erilise volituseta kohtu- ja haldusasutustes, sealhulgas edastada ja võtta tagasi dokumente ning esitada vastulauseid. Seega on notar ametitoimingus osaleja seaduslikuks esindajaks seadusest tulenevas mahus ja õigustatud esitama nii vastulauset kui kaebust osaleja nimel. Kuna kinnistamismenetluses puudub notaril oma õiguslik huvi ja ametitoimingus osaleja huve saab ta kaitsta seadusliku esindajana osaleja nimel vastulauset või kaebust esitades, siis tuleb nõustuda apellatsioonikohtuga, et notaril puudub õigus enda nimel eelnimetatud õiguskaitsevahendite kohaldamiseks. Ametitoimingus osalejad pole kaebust esitatud.
9.S. Kranigi ringkonnakohtule saadetud vastus notari kaebusele, milles ta pidas kaebust õigeks ja märkis, et tal ei ole sellele vastuväiteid, ei ole kaebus kohtuniku 21. mai 2002. a otsusele. KRS § 1 lg 11 kohaselt juhindutakse selles seaduses sätestamata küsimustes tsiviilkohtumenetluse kohta käivast seadusest, seega esmajärjekorras tsiviilkohtumenetluse seadustikust. KRS § 70 lg 3 järgi vaatab ringkonnakohus kaebuse kohtuniku otsuse peale läbi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud apellatsioonimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 41. peatüki sätted, milles käsitletakse ringkonnakohtusse kaebamist, sh nõudeid kaebusele, ei võimalda S. Kranigi vastust käsitada kaebusena. Seega puudus apellatsioonikohtul alus kohtuniku otsuse sisuliseks kontrollimiseks.
11.Nõustuda ei saa kassatsioonkaebuse väitega, et jättes notari ilma vastulause esitamise ja kaebeõigusest, jäetakse ta ilma igasuguse õigusliku kaitseta kliendi võimaliku kahjutasu nõude hagis NotS § 14 alusel. Kaebusest ei selgu, milliste õigusnormide alusel sellisele arusaamisele jõuti. See ei võimalda kassaatori järeldust põhjalikumalt käsitleda. Kolleegium märgib üksnes, et kinnistamismenetluses tehtud kohtu otsusele ei laiene jõustunud kohtuotsuse tagajärjed TsMS § 94 lg 2 ja § 242 lg 2 järgi. Samuti oli notar kinnistamismenetluses vaid esindajaks, mitte aga protsessiosaliseks. L. Laarmaa, H. Jõks, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.