lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-139-02

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 21.11.2002

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-139-02
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
21.11.2002
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
762
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-139-02 Otsuse kuupäev Tartu, 21. november 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik Kohtuasi OÜ Vara ja Hooldus hagi Ljubov Jakoreva vastu eluruumi üürilepingu lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. juuni 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/191/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Vara ja Hooldus kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 4. november 2002. a Istungil osalenud isikud

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. juuni 2002. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada OÜ-le Vara ja Hooldus 10. juulil 2002. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.L. Jakoreva kasutab üürisuhte alusel Tallinnas Mahtra 14-35 asuvat eluruumi. Hagiavalduse kohaselt kuulub eluruum OÜ Vara ja Hooldus (AS Ehitajate EEV õigusjärglane) bilanssi. Alates 1997. a ei ole kostja nõuetekohaselt maksnud üüri ega tasunud osutatud kommunaalteenuste eest. 1. mai 2000. a seisuga oli kostja võlg 15 741 krooni 25 senti. Hageja palus ES §-de 37 ja 54 lg 1 p 1 alusel kostjaga üürilepingu lõpetada ja ta koos temast sõltuvate isikutega eluruumist välja tõsta.
2.Tallinna Linnakohtu 5. oktoobri 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et kostja koos tütrega kasutab vaidlusalust eluruumi ja et tema võlg ületab kolme kuu üüri ja kommunaalmaksete summa. Kostja võlg tekkis 1997. aastale eelnenud ajal tema töötusest tingitud majanduslike raskuste tõttu. 1997. a jaanuarist alates oli kostjal püsiv sissetulek. Pärast tööleasumist hakkas kostja kohe üüri ja kommunaalmakseid tasuma, kuigi ebakorrapäraselt. Arvestades kostja sissetuleku suurust, elukalliduse tõusu, üksi lapse kasvatamist ja ülalpidamist ning võla tasumise püüdu, leidis kohus, et võlg tekkis mõjuvatel põhjustel. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3.Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuni 2002. a otsusega jäeti linnakohtu otsuse lõppjäreldus muutmata, kuid muudeti otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt saab ES § 54 lg 1 alusel üürniku vastu hagi esitada üksnes üürileandja. Hagiavalduses ei märkinud hageja, et ta on kostja üürileandja. 29. novembril 2000. a jõustunud ES § 28 lg 2 redaktsiooni kohaselt võib üürileandjaks olla üksnes eluruumi omanik. Hageja ei toonud hagiavalduses esile, et ta oleks eluruumi omanik, samuti ei ole ta esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks tema omandiõigus vaidlusalusele korterile ja millest saaks järeldada, et ta on kostjale üürileandja. Kohus peab kontrollima hagi alusena esiletoodud asjaolu, olenemata sellest, kas vastaspool sellise vastuväite esitas.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4.Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.

Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja ei ole omandiõigust tõendanud. Esimese astme kohus kontrollis hageja omandiõigust vaidlusalusele korterile ja tuvastas, et hageja on Mahtra 14-35 eluruumi omanik ja seega kostja suhtes üürileandja. Hageja omandiõigust ei ole asja läbivaatamise käigus vaidlustatud. Hagi esitati ajal, mil kehtis ES § 28 lg 2 eelmine redaktsioon, mille kohaselt võis üürileandjaks olla eluruumi omanik või tema poolt selleks volitatud isik. Ringkonnakohus jättis ebaõigesti apellatsioonkaebuse sisuliselt läbi vaatamata.

5.Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja kaebust põhjendamatuks.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
7.Asjaolud, millele hageja oma nõude rajab, aga samuti kostja vastuväited, tuleb pooltel esitada esimese astme kohtus. Nende asjaolude ja nende kohta esitatud vastuväidete väljaselgitamine on üks olulisemaid eelmenetluse ülesandeid. Hageja esitatud asjaoludest ja kostja vastuväidetest tuleneb ka see, mida tuleb edasises menetluses tõendada. Kui üks pool võtab omaks asjaolu, millele teine pool rajab oma nõude või vastuväite, siis loetakse omaksvõetud asjaolu üldreeglina tõendatuks. Omaksvõtuga TsMS § 116 järgi on tegemist siis, kui asjaolu omaksvõtt sisaldub kohtule adresseeritud kirjalikus dokumendis või kohtuistungi protokollis. Selleks, et kohus saaks järgida TsMS § 171 lg-s 1 sätestatut ja tagada menetlusosalistele asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise ja tõendamise võimaluse, tuleb juba esimese astme kohtul välja selgitada ja dokumenteerida (protokollida), millised asjaolud saab lugeda tõendatuks omaksvõtuga ja mida tuleb pooltel edasises menetluses tõendada. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks TsMS § 116 mõttes omaks võtnud hagi alusesse kuuluva asjaolu, et hageja on üürileandja. Samas ei ole kostja ei linna- ega ringkonnakohtus vaidlustanud seda hagi alusesse kuuluvat asjaolu, et hageja on kostjale üürileandja. Sellises olukorras puudus hagejal vajadus esitada tõendeid selle kohta, et ta on üürileandja. Kolleegium nõustub apellatsioonikohtuga selles, et hagi aluseks olevat asjaolu saab apellatsioonikohus kontrollida ka siis, kui vastaspool pole seda palunud. Selline kohtu õigus järeldub TsMS § 330 lg 3 ja 4 sätestatust. Apellatsioonikohus kontrolliski hagi alusesse kuuluvat asjaolu ilma, et vastaspool oleks seda asjaolu kahtluse alla seadnud. Sellises olukorras tuli anda hagejale võimalus selle asjaolu tõendamiseks. Seda tegemata rikkus kohus hageja TsMS §-st 67 tulenevat õigust esitada põhjendusi ja kaalutlusi kõigi asja arutamisel tõusetuvate küsimuste kohta. J. Odar, H. Jõks, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.