Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-143-02 Otsuse kuupäev Tartu, 20. november 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi Toomas Korpi, Kersti Raiki, Sirje Rassi, Leo Jürgensoni, Lia Tõnissoni, Helen Maide ja Mart Veeruse hagi AS Favorte vastu omandiõiguse tunnustamiseks ning õiguse tunnustamiseks mitte tasuda 89 200 krooni. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. aprilli 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/57/02 ja Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuli 2002. a täiendav kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-2/57/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Favorte kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 28. oktoober 2002. a Istungil osalenud isikud Hagejad T. Korp, K. Raik, S. Rass ja M. Veerus ning hagejate esindaja vandeadvokaat V. Võhma, kostja esindaja vandeadvokaat A. Luberg. Resolutsioon
põhjendamatud ja tõendamata. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et ta keeldus õigustatult valduse üleandmisest, kuna hagejatel puudub õigus nõuda omandiõiguse tunnustamist, sest nad ei tasunud ostuhinda enne nende endi poolt välja pakutud valduse üleandmise päeva. Kostja leidis, et hagejate väidetav ostuhinna deponeerimine notari juures ei ole võrdsustatav kohustise kohase täitmisega, kuivõrd selleks puudus poolte kokkulepe. AÕS § 271 lg-st 1 tulenevalt on ostueesõiguse kasutaja kohustatud ostuhinna tasuma enne valduse üleandmist, mistõttu hagejate väide vastastikuste kohustuste üheaegse täitmise kohta on asjakohatu. Kuna hagejad ei ole pöördunud kostja poole sooviga vormistada omandiõiguse üleandmist, on kostja arvates hagi omandiõiguse tunnustamiseks alusetu ja sellest tulenevalt on alusetu ka hagejate nõue tunnustada nende õigust mitte tasuda vahendustasu ja konsultatsiooni eest. Täiendavalt toetus kostja argumendile, et kuna vara müüdi sundenampakkumisel, siis ostueesõigus ei kehti. Kostja väitel olid kulutused ostu-müügilepingu sõlmimisel põhjendatud. Hagejad ei ole tõendanud, et kõnesolevat teenust ei ole sellises mahus osutatud või et see teenus ei olnud vajalik.
saada lisaks ostuhinnale ja lepingu sõlmimisega seotud kulutustele täiendavalt 89 200 krooni. Tegemist oli väidetavate kulutustega seoses vahenduse ja konsultatsiooniga ning sõidukuludega. Ringkonnakohus ei pidanud neid kulutusi lepingu sõlmimisega seotud vajalikeks kulutusteks ja leidis, et hagejad ei pea neid kostjale hüvitama. Kostja tegevusaladeks on registri andmetel kinnisvara ost ja müük ning konsultatsiooniteenused. Kostja ei ole nimetanud ühtegi mõistlikku põhjust, miks oli vajalik vaidlusaluse tehingu sõlmimisel kasutada vahendajat ning võtta konsultatsiooniteenust. Kinnisvaraga tegeleva äriühingu puhul ei ole sellekohase suulise lepingu sõlmimine eeltoodud põhjendustel usutav. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, et tema näidatud summad oleksid kolmandale isikule tegelikult tasutud. Sõidukulude osas ei ole kulutused samuti tõendatud. Ringkonnakohus ei nõustunud linnakohtu seisukohaga, et kuna vaidlusalune elamuosa müüdi sundenampakkumisel, siis ei olnud hagejatel õigust ORAS § 12š lg-st 10 tulenevat ostueesõigust kasutada. Asjas on tõendatud, et vara müüdi pankrotimenetluse käigus, mis ei ole samastatav sundenampakkumisega, mida reguleerib täitemenetluse seadustik. Vara müümine pankrotimenetluses ei võta üürnikelt õigust kasutada ühiselt neile seadusega antud ostueesõigust. Ringkonnakohus mõistis kostjalt välja 25 500 krooni kohtukulu.
L. Tõnisson ja H. Maide jätta kassatsioonkaebused rahuldamata.
§ 231 lg-s 4 sätestatut, jättes otsuses märkimata, millistele õigusaktidele tuginedes on ta jõudnud järeldusele, et vara müümine pankrotimenetluses ei võta üürnikelt õigust kasutada neile seadusega antud ostueesõigust ning et miks pankrotimenetluses toimuv enampakkumine ei ole samastatav sundenampakkumisega. Siiski ei ole see oluline rikkumine ega mõjuta kohtulahendi sisu.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.