lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-02-396/6

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 30.09.2002

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-02-396/6
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
30.09.2002
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1930
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi

Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud

2-847/02 Tallinn, 30. september 2002. a Harju Maakohtu kohtunik M.Varusk, sekretäri T.Hunt juuresolekul Võlausaldaja OÜ SÄ avaldus võlgnik AS VR pankroti väljakuulutamiseks XXX võlausaldaja esindaja I.Vahter, võlgniku esindajad juhatuse liige MM, vandeadvokaadi vanemabi N.Põder, ajutine pankrotihaldur V. V

Resolutsioon

1.Rahuldada OÜ SÄ avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
2.Välja kuulutada AS VR (RK XXX) pankrot 30. septembril 2002. a.
3.Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
4.Nimetada pankrotihalduriks Veiko V (XXX).
5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 17.10.2002 algusega kell 10.00 Sakala Keskuse rõdusaalis asukohaga Rävala pst 12 Tallinn.
6.Teha käesolev otsus teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Võlausaldajad on kohustatud kahe kuu jooksul, arvates pankrotiteate ajalehes ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatada sellest haldurile.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
8.Välja mõista pankrotivarast ajutise halduri tasu 11 108 (üksteist tuhat ükssada kaheksa) krooni Veiko V kasuks.
9.Teha kohtuotsus koheselt teatavaks Tallinna Linnakohtu registriosakonnale. Edasikaebe kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada kümne päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg protsessiosalisele, kes kümne päeva jooksul teatas kohtule apellatsioonkaebuse esitamisest, on 20 päeva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui teate esitaja tähtaja jooksul põhjendatud apellatsioonkaebust ei esita, loetakse, et ta ei ole kohtuotsust vaidlustanud. Kohtuotsus jõustub pärast 10-päevase apellatsioonkaebusest teatamise tähtaja möödumist, kui kaebuse esitamise kavatsusest ei teatatud. Kohtuotsus jõustub ka pärast 20-päevase

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist, kui kaebuse esitamise kavatsusest teatati, kuid apellatsioonkaebust ei esitatud. Pankrotiavalduse sisu Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid AS VR (edaspidi võlgnik) ja OÜ SÄ(edaspidi võlausaldaja) lepingu, mille kohaselt võlausaldaja müüs võlgnikule põlevkivi ahjukütust (põlevkiviõli) ning võlgnik kohustus kauba eest tasuma. Võlausaldaja väljastas võlgnikule müüdud kauba eest arveid ajavahemikus16.03.2001 kuni 10.04.2001 kokku summas 569 232 krooni. Maksetähtaeg oli vastavalt arvetele 7 päeva arve väljastamisest. Võlgnik jättis väljastatud arvete eest osaliselt tasumata. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole võlgnik võlgnevust tasunud. 21.06.2002 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, mille järel võlgnik võlgnevust ei tasunud. 20.07.2002 seisuga võlgneb võlgnik võlausaldajale 342 703.81 krooni. Lähtudes asjaolust, et AS VR ei ole aasta jooksul olnud võimeline tekkinud võlgnevust tasuma, kahtleb võlausaldaja võlgniku maksevõimelisuses. Võlausaldaja esitas kohtule järgmised dokumentaalsed tõendid: - Maa- ja linnakohtute registriosakondade väljatrükid (tl 4, 5); - arved (tl 6-9); - pankrotihoiatus (tl 10). Võlgniku seisukoht Võlgnik nõustub pankrotiavalduses toodud väidetega ning on sunnitud tunnistama, et on püsivalt maksejõuetu. Püsiv maksejõuetus on tekkinud põhjusel, et võlgniku poolt osutatud kommunaalteenuste eest jätsid kliendid tasumata – võlgnik osutas peamise tegevusalana Rummu, Vasalemma ja Ämari asulates kommunaalteenuseid, s.h vee- ja kanalisatsiooniteenust, kütteteenust ning elektrienergia vahendamist. Nimetatud teenuste kasutajad on tasunud arveid hilinemisega või jätnud üldse tasumata, mis lõi olukorra, kus võlgnik ei suutnud nõuetekohaselt oma kohustusi täita. Samuti oli oluliseks maksejõuetuse tekkimise aluseks asjaolu, et oluline osa võlgniku varast realiseerit täitemenetluse kaudu. Kuna võlgnik ei suutnud nõuetekohaselt enda kohustusi täita, siis seadis ta nõude täitmise tagamiseks 31.07.2001 kommertspandi enda varale AS-i JIA ja OÜ JV kasuks ning pandi hoonele XXX AS-i JIA kasuks. Võlgnik suutis osaliselt pandiga tagatud nõuet rahuldada, kuid võlausaldajad algatasid eelnimetatud panditud vara suhtes täitemenetluse ning selle tulemusel võõrandati 09.07.2002 võlgnikule kuulunud vara. Kuna täitemenetluse käigus võõrandati ka võlgniku põhitegevuseks vajalik vara, siis ei ole AS-il VR võimalik tegutseda enda põhitegevusaladel. 21.08.2002 seisuga on võlgnikul kohustusi summas 6 550 598.87 krooni ja vara 2 040 678.36 krooni väärtuses. Võlgniku 2001.a kahjum oli 4 409 588.06 krooni ning 2002.a kahjum 3 932 019.66 krooni, kokku on kahjumi suuruseks 8 341 607.72 krooni. Ajutise pankrotihalduri arvamus

AS VR, reg nr 10491418, on asutatud 1998.a, aktsiakapitali suuruseks on 2 024 000 krooni, juhatuse liige on Mart Mikalai, nõukogu on 6 liikmeline. Aktsionärideks on Vasalemma Vallavalitsus – 50 % ja JIA– 50 %. AS VR põhitegevusalaks on kommunaalteenuste, s.h vee- ja kanalisatsiooniteenuse, kütteteenuse ning elektrienergia vahendamise, osutamine (elamute ja üürimajade haldamine tasu eest või lepingu alusel). AS VR nimele on registreeritud järgmised varad: Eesti Riiklik Autoregistrikeskus – 7 GAZ – 53 tüüpi sõidukit (ehitusaastatega - 1977-1998) ja 1 traktor Belarus (ehitusaasta - 1998); Harjumaa Hooneregister – 2- toaline korter Ämari alevikus, aadressiga 13-10 ja alajaamade e. trafode säilitushooned 6 tk; Hansapank – arveldusarve, konto jääk ligikaudu 50 000 krooni. Muu vara on pankrotimenetluse algatamise eelselt (09.07.2002.a.) realiseeritud kohtutäituri poolt enampakkumise korras. Täitemenetlus on algatatud 08. juulil 2001.a., OÜ JV ja OÜ JIA kasuks 31. juulil 2001.a. seatud kommertspandiga tagatud nõuete täitmiseks. Täitemenetluse käigus võõrandati ostjatelt laekumata arved, hooned ja rajatised, sealhulgas hoone XXX ja vee-, sooja- ning kanalisatsioonitrassid, samuti kontori sisseseade ja muud väikevahendid. AS VR ajutise pankrotimenetluse ajal 05.09.2002 ajutise pankrotihalduri nõusolekul tehti vara tasuta võõrandamise tehing. AS VR ja Vasalemma vallavalitsuse poolt algatati juba kaks aastat tagasi elektrivahenduse teenuse osutamise ja liinide ning alajaamade üleandmine AS-le Eesti Energia. Ainsaks võimalikuks elektrienergiaga tarbijate varustajamise jätkajaks on AS Eesti Energia, sest elektrienergia vahendamine nõuab spetsiaalset turuluba, olemasolevad liinid ja alajaamad ning klientidega uute lepingute sõlmimine vajab koheselt investeeringuid ligikaudu 3,1 miljonit krooni. Elektrienergiaga varustamise katkestamine oleks toonud endaga kaasa pöördumatuid tagajärgi (Murru ja Ämari vanglate elektrikatkestus mõjutaks avavangla tegevust, kogu kohaliku asula elektrikatkestus, telefoniside katkestus, vanglate reovete puhastussüsteemide seiskumine – toob endaga kaasa lisaks keskkonnakahjustusi jne), nimetatud objekte realiseerida ei õnnestunud ning võõrandamistehingu mittetoimumise korral oleks AS Eesti Energia lõpetanud elektrienergia edastamise, mis oleks tekitanud kahjusid umbes 1 miljoni krooni ulatuses. Seetõttu asus ajutine pankrotihaldur seisukohale, et AS VR pankrotimenetluses AS–EE üleantavad elektriliinid ja alajaamad ei oma reaalset turuväärtust (arvestades suurt amortiseerumise astet, täiendavaid investeeringud, nõutavat turuluba jne) ning nende üleandmine AS-EE on põhjendatud, vältimaks täiendavate võlanõuete esitamist AS VR pankrotimenetluses. Samuti on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et eelnimetatud vara üleandmise tehinguga ei ole kahjustatud võlausaldajate huve. Ajutine pankrotihaldur on eelnevalt teavitanud teadaolevaid suuremate nõuetega võlausaldajaid eeltoodud asjaoludest nii suusõnaliselt, kui ka edastades neile vastava dokumentatsiooni. Aruande esitamise seisuga on võlgnikul põhivahendeid (bilansilises soetusmaksumuses) ~ 653 175 krooni väärtuses ja käibevahendeid (debitoorsed võlgnevused, varud, raha pangaarvel jms) ~ 998 368.49 krooni väärtuses. Kokku on võlgnikul varasid ~ 1 651 543.49 krooni. Teadaolevatest kohustustest moodustavad maksuvõlgnevused (pankrotiavalduse seisuga) 781 342.90 krooni, võlg töötajatele 206 450.22 krooni, lühiajalised kohustused (võlg hankijatele jms) 5 132 687.01 krooni, pikaajalised kohustused (kogutud remondifond) 430 119.64 krooni. Kokku on võlgnikul võlgnevusi ~ 6 550 599.77 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul sattus AS VR spetsiifilise tegevusharu tõttu lõplikult püsivasse makseraskusesse juba 2001. aastal. Ajutine pankrotihaldur leiab, et elektriliinide ja alajaamade üleandmise protsessi käivitamisel oleks, suuremate võlgnevuste vältimiseks, tulnud vastu võtta otsus ettevõtte tegevuse lõpetamiseks või ettevõtte tegevuse reorganiseerimiseks. Makseraskuste tekkimise ajal oli põhiaktsionär Vasalemma vallavalitsus,

mistõttu on täiendavate investeeringute kaasamine keeruline ja pikaajaline protsess; elektrienergia tarbijaid ja kliente, kellele osutati kommunaalteenuseid, iseloomustab äärmiselt nõrk maksedistsipliin, millise tingimustes on raske prognoosida tegevusplaane ja kasumit ning täita õigeaegselt maksekohustust hankijate ees. Ajutise pankrotihalduri järeldab, et AS VR on maksejõuetu ning ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (majandustegevus on täielikult lõppenud ning seega puudub võimalus võlgnevuse likvideerimiseks ka pikemas perioodis), võlgniku varast ei jätku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, võlgnevuste suurus ületab enam kui neljakordselt olemasoleva vara suuruse. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole olemasoleva informatsiooni ja dokumentatsiooni põhjal pankrotiseaduse § 60 kohaselt kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutise pankrotihalduri poolt kogutud andmete põhjal puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, kuid ilmselt on vajalik anda täiendav põhjalik õiguslik hinnang kõikidele tehingutele, millised on toimunud pankrotimenetluse algatamise eelselt. Võlausaldaja OÜ SÄ poolt esitatud pankrotiavaldus on põhjendatud ja esitatud nõue on selge pankrotiseaduse mõttes. Pankrotiavalduses esitatud andmed AS VR suhtes on ajutise pankrotihalduri poolt kontrollitud ja vastavad tegelikkusele. Koos kirjaliku arvamusega esitas ajutine pankrotihaldur kohtule: võlgniku bilansi seisuga 11.09.2002; ostureskonto ja müügireskonto; põhivahendite nimekirja; kirjavahetus elektrivõrkude ja alajaamade võõrandamise kohta 15-l lehel; vastused järelpärimistele registritesse 9-l lehel; koopia 05.09.2002 ehitiste (rajatiste) tasuta võõrandamise lepingust 10-l lehel. Kohtuistung 13.09.2002 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja oma avalduse juurde ja palus välja kuulutada AS VR pankrot. Võlgniku esindaja tunnistas, et AS VR maksejõuetus on alaline ja seega on pankrotiavaldus põhjendatud. Ajutine pankrotihaldur jäi oma kirjalikus arvamuses toodud seisukohtade juurde ja tegi ettepaneku võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtuistungil tööaja ja tehtud kulutuste arvestuse ja palus määrata tasuks tehtud töö ja kantud kulutuste eest 11 108 krooni. Võlausaldaja ja võlgniku esindajad tasu suurusele vastu ei vaielnud. Ajutine pankrotihaldur andis nõusoleku, et juhul kui kohus kuulutab välja pankroti, on ta nõus töötama pankrotihaldurina. Võlausaldaja ja võlgniku esindaja sellele vastu ei vaielnud.

Kohtu põhjendus ja kohtukulude jaotus Õigusnormid, millest lähtudes kohus otsustab, on järgmised: PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 16 lg 1 kohaselt kohus kuulutab võlausaldaja avalduse alusel pankroti välja, kui võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja esineb vähemalt üks PankrS § 9 lg-s 1 nimetatud asjaolu ning pankrotiavalduse aluseks on selge nõue. PankrS § 9 lg 1 p 4 alusel on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks võlgniku maksejõuetus, mida kinnitab asjaolu, et võlgnik ei ole tasunud võlga 10 päeva jooksul pärast võla tähtaja

möödumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ja võlgnik ei ole seejärel võlga tasunud 10 päeva jooksul. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiavalduse kohaselt müüs võlausaldaja OÜ SÄAS-le VR põlevkivi ahjukütust (põlevkiviõli) ja väljastas selle kohta ajavahemikus16.03.2001 kuni 10.04.2001 arveid kokku 569 232 krooni eest (tl 6-9). Võlgnik nimetatud nõuet täielikult ei täitnud ja 20.07.2002 seisuga võlgneb võlausaldajale 342 703.81 krooni. Võlausaldaja OÜ SÄ pankrotiavaldus on esitatud PankrS § 9 lg 1 p 4 alusel. Võlausaldaja väljastas võlgnikule 21.06.2002 pankrotihoiatuse (tl 10). Võlgniku esindaja tunnistas 13.09.2002 toimunud kohtuistungil, et on pankrotihoiatuse kätte saanud. Seega esineb PankrS § 9 lg 1 p 4 toodud asjaolu. Võlgniku esindaja ja pankrotihaldur kinnitasid 13.09.2002 toimunud kohtuistungil võlausaldaja OÜ SÄ nõude suurust ja olemasolu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et OÜ SÄ nõue, mis on pankrotiavalduse ja selle täienduse aluseks on selge. Ajutise pankrotihalduri hinnangul sattus AS VR oma spetsiifilise tegevusharu tõttu püsivasse makseraskusesse juba 2001. aastal ning on maksejõuetu ega suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevus on täielikult lõppenud ning seega puudub võimalus võlgnevuse likvideerimiseks ka pikemas perioodis. Võlgnikul on põhivahendeid (bilansilises soetusmaksumuses) ~ 653 175 krooni väärtuses ja käibevahendeid (debitoorsed võlgnevused, varud, raha pangaarvel jms) ~ 998 368.49 krooni väärtuses. Kokku on võlgnikul varasid ~ 1 651 543.49 krooni. Teadaolevatest kohustustest moodustavad maksuvõlgnevused (pankrotiavalduse seisuga) 781 342.90 krooni, võlg töötajatele 206 450.22 krooni, lühiajalised kohustused (võlg hankijatele jms) 5 132 687.01 krooni, pikaajalised kohustused (kogutud remondifond) 430 119.64 krooni. Kokku on võlgnikul võlgnevusi ~ 6 550 599.77 krooni.

Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, esialgsel hinnangul puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused.

Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja on põhjendatud välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnik ise tunnistab enda püsivat maksejõuetust ning asjas on tuvastamist leidnud võlgniku tegevuse lõppemine. Võlausaldaja ja võlgniku esindajad on nõus, et kohus määrab käesolevas menetluses pankrotihalduriks senise ajutise pankrotihalduri Veiko V. Ajutise halduri tasu ja tehtud kuluste hüvitamisel lähtub kohus Pankrotiseaduse § 121 lg 5 ja 6, mille kohaselt on halduril õigus saada tasu tehtud töö eest ja hüvitust ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste katteks. Ajutine haldur on palunud määrata tasuks tehtud töö ja kantud kulutuste eest 11 108 krooni. Kohus leiab, et haldurile tuleb määrata tasu 11 108 krooni, mis vastab tehtud töö mahule, keerukusele ja halduri kvalifikatsioonile ning tehtud kulutustele. Ajutise pankrotihalduri tasu kuulub rahuldamisele pankrotivara arvelt.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.