Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

2-02-396 (2-847/02)

Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

I Asjaolud Harju Maakohtu 30.09.2002 otsusega kuulutati välja aktsiaseltsi VR (edaspidi AS VR) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Veiko Valgma. 25.02.2003 kohtumäärusega on Veiko Valgma vabastatud pankrotihalduri kohustustest ja kohus on nimetanud uueks halduriks Katrin Prükk’i. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 17.10.2002. 07.02.2003 kinnitati kohtu poolt AS VR (pankrotis) lõpetamise otsus. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 04.02.2003. Jaotusettepanek on kohtu poolt kinnitatud 21.12.2010. Pankrotihaldur Katrin Prükk on 27.06.2011 esitanud kohtule pankrotihalduri lõpparuande ja taotluse AS VR (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega. Pankrotihaldur palus kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 5 121.68 eurot (80 137 krooni), ennast vabastada pankrotihalduri kohustustest ja AS VR (pankrotis) dokumentide hoidjaks määrata Eesti Äriarhiivi OÜ . 30.06.2011 saatis haldur kuludokumendid ja 04.07.2011 halduri tasu taotluse. 07.08.2011-14.11.2011 haldur täpsustas kohtule pankrotivara müügi asjaolusid.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

2(11)

2-02-396 (2-847/02) PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud.

laekunud 6 616 krooni (422.84 eurot; sellest 48 krooni (3.07 eurot) pankrotihaldur Veiko Valgma tegevusperioodil ja 6 568 krooni (419.77 eurot) pankrotihaldur Katrin Prükk’i tegevusperioodil)

- tagatisraha:

laekunud 6 950 krooni (444.19 eurot; s.h müüja tulusse arvatav tagatisraha 3 000 krooni (191.73 eurot)). Laekumine toimus pankrotihaldur Katrin Prükk’i tegevusperioodil;

- muud laekumised:

laekunud 500 krooni (31.96 eurot; laekumine toimus pankrotihaldur Katrin Prükk’i tegevusperioodil).

Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed AS VR (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega ega makstud elatist võlgnikule või võlgniku ülalpeetavatele.

3(11)

2-02-396 (2-847/02) Pankrotihaldurite kulud kokku on AS VR (pankrotis) pankrotimenetluses olnud 285 484 krooni (18 245.75 eurot), s.h Veiko Valgma kulud 198 016 krooni (12 655.53 eurot) ja Katrin Prükk’i kulud 80 137 krooni (5 121.69 eurot). Veiko Valgma poolt on tehtud järgmised väljamaksed: raamatupidamisteenus 61 108 krooni (3 905.51 eurot) – esitatud AC osaühingu arved nr 21020, 21120, 21216, 30105, 30205 kokku summas 50 000 krooni (3 195.58 eurot), ruumide rent 1 000 krooni (63.91 eurot) – esitatud AS Sakala Keskus hinnapakkumine summas 1 000 krooni (63.91 eurot), majanduskulud 41 171.90 krooni (2 631.36 eurot) – esitatud kassa väljamineku orderid kogu summale, pangateenus 219 krooni (14 eurot) – nähtub pangaväljavõtetest, töötasud 2 637 krooni (168.54 eurot) – kuludokumente ei ole esitatud, muud töötasud 18 712 krooni (1 195.91 eurot) – esitatud tööleping ja kassa väljamineku orderid kokku 6 650 krooni (425.01 euro) peale, tasutud riigimaksud 7 044 krooni (450.19 eurot), muud Veiko Valgma kulud 60 000 krooni (3 834.70 eurot). Veiko Valgma poolt tehtud väljamaksete kuludokumendid on esitatud kokku 99 040.90 krooni (6 329.87 euro) osas, ülejäänud kuluartiklite kohta on kuludokumendid kohtule esitamata. Katrin Prükk märgib, et talle on pankrotihaldur Veiko Valgma poolt üle andmata kassa summas 6 124 krooni (391.39 eurot) ja et ta on küsinud Veiko Valgmalt kulude alusdokumente, kuid tal ei ole õnnestunud Veiko Valgma’ga kontakti saada. Veiko Valgma kulude olemasolevad alusdokumendid on Katrin Prükk kohtule esitanud tema käsutuses olevate raamatupidamisdokumentide alusel. Katrin Prükki poolt on tehtud järgmised väljamaksed: - raamatupidamisteenus 10 450 krooni (667.88 eurot), s.h: - AFS OÜ 01.03.2003 arve nr 30305, 7 500 krooni; - AB OÜ arved: 31.08.2003 nr 25K - 1 180 krooni, 30.09.2003 nr 33K – 590 krooni, 31.10.2003 nr 47K – 590 krooni, 30.11.2003 nr 57K – 590 krooni; - asjaajamisteenus 41 464 krooni (2 650.03 eurot), s.h: - AB OÜ arved: 31.12.2003 nr 69K – 590 krooni, 31.05.2004 nr 50ka – 590 krooni, 30.06.2004 nr 61ka – 590 krooni, 30.11.2004 nr 21ka – 590 krooni; - PB arved: 31.07.2007 nr 181 – 2 360 krooni, 30.09.2007 nr 208 – 1 416 krooni, 30.11.2007 nr 237 – 1 416 krooni, 30.11.2008 nr 170 – 1 888 krooni, 31.12.2008 nr 184 – 2 360 krooni, 31.01.2009 nr 198 – 1 888 krooni, 28.02.2009 nr 204 – 1 888 krooni, 18.01.2010 nr 3 – 12 000 krooni; - Advokaadibüroo Advocatus arve 30.09.2008 nr 527 – 1 888 krooni, 29.10.2009 nr 733 – 12 000 krooni; - arhiveerimisteenus 1 770 krooni (113.12 eurot) - Advokaadibüroo Advocatus 31.08.2008 arve nr 511 – 1 770 krooni; - majanduskulud 2 604 krooni (166.43 eurot) – esitatud on kulude loend ja arved, konto väljavõtted ning postikviitungid; - pangateenus panga väljavõtete alusel 268 krooni (17.13 eurot); - tagatisraha tagasimaks 3 950 krooni (252.45 eurot) – esitatud on kulude loend ja konto väljavõtted; - riigilõivud 400 krooni (25.56 eurot); - töötasud 2 000 krooni (127.82 eurot) - esitatud on kulude loend ja konto väljavõtted; - riigimaksud 15 331 krooni (979.83 eurot) (s.h Veiko Valgma poolt võetud palgakulult arvestatud riigimaksud); - ekslike summade tagasimaksmine AD’ile, 1 900 krooni (121.43 eurot) – esitatud on arved, postikviitungid, konto väljavõtted ja maksekorraldused.

4(11)

2-02-396 (2-847/02)

AS-i VR pankrotitoimkonna 18.10.2010 otsusega on kiidetud heaks Veiko Valgma kulud 198 016 krooni (12 655.53 eurot) tingimusel, et pankrotihaldur Veiko Valgmale halduri tasu ei määrata ja kõik tema kulud, s.h tasu tehtud töö eest, loetakse hüvitatuks pankrotitoimkonna poolt heaks kiidetud väljamaksete arvelt. Pankrotitoimkonna 18.10.2010 otsusega on kiidetud heaks Katrin Prükki poolt toimkonna koosoleku ajaks tehtud kulud 67 827 krooni (4 334.94 eurot). Pankrotihaldur Katrin Prükk on 01.07.2011 esitanud taotluse halduri töötasu määramiseks summas 6 478.63 eurot. Haldur põhjendab taotlust asjaoluga, et AS VR (pankrotis) pankrotivarasse on laekunud 671 929 krooni (42 944.09 eurot). Sellest 554 137 krooni (35 415.81 eurot) on laekunud pankrotihaldur Katrin Prükk’i ametiajal ja tema tegevuse tulemusena. Katrin Prükk taotleb AS VR (pankrotis) pankrotimenetluses talle tasu määramist seadusega ette nähtud ülemmääras, kuna ta osales võlgniku nimel kahes olulises kohtuvaidluses ja reas vähemolulistes vaidlustes, mille tulemusena laekus pankrotivarasse 400 000 krooni (25 564.65 eurot) ning üheski kohtuasjas ei kasutanud haldur täiendavat õigusabi. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Haldur märgib lõpparuandes, et AS VR (pankrotis) pankrotimenetluses on jaotusettepaneku alusel võlausaldajatele välja makstud kokku 23 112.04 eurot (361 625 krooni). Ühe võlausaldaja – JA – jaotis netosummas 18.79 eurot (294 krooni) on deponeeritud, sest võlausaldaja ei ole esitanud andmeid, mis on vajalikud väljamakse tegemiseks. Halduri kinnitusel on kõik enne 01.01.2004 kehtinud pankrotiseaduse § 86 lg 1 p 2 toodud rahuldamisjärgus rahuldamisele kuuluvad võlausaldajate nõuded makstud välja või deponeeritud täies ulatuses ja § 86 lg 1 p 3 toodud rahuldamisjärgus rahuldamisele kuuluv võlausaldaja nõue on makstud välja 64,92 % ulatuses. Võlausaldajatele, kelle nõue tunnustati enne 01.01.2004 kehtinud pankrotiseaduse § 86 lg 1 p 5 sätestatud järgus, raha puudumise tõttu väljamakseid ei ole tehtud. Andmed pandieseme müügist saadu kohta Pankrotimenetluses puudus panditud pankrotivara. Andmed müümata pankrotivara ja võlgniku teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Haldur kinnitab, et AS VR (pankrotis) pankrotimenetluses puudub müümata ja teistelt isikutelt saadaolev vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Lõpparuandest nähtuvalt on pankrotihaldur Veiko Valgma tegevus enamasti seotud ettevõtte tegevuse lõpetamise korraldamisega. Veiko Valgma oma tegevusaruannet esitanud ei ole. Pankrotihaldur Katrin Prükk on AS VR (pankrotis) pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud: -

dokumentatsiooni ülevõtmine pankrotihaldur Veiko Valgma’lt;

5(11)

2-02-396 (2-847/02) -

ülevõetud dokumentatsiooni materjalidega tutvumine ja hoiustamine pankrotimenetluses; Töötukassale taotluse koostamine; tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste analüüs, hagide koostamine, halduri esitatud hagide ja muude kohtuasjade ajamine, läbirääkimiste pidamine; pankrotivara müügi korraldamine (s.h enampakkumiste läbiviimine) ja debitoorse võlgnevuse sissenõudmine; jaotusettepaneku koostamine, jaotusettepaneku alusel väljamaksete väljaarvestamise korraldamine ja nende väljamaksete teostamine; kohtumised, telefonivestlused ja muu suhtlemine võlausaldajate, kostja ja kolmandate isikutega; aruannete koostamine kohtule; raamatupidamise ja pankrotivara üle arvestuse pidamise korraldamine.

Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud AS VR (pankrotis) pankrotimenetluses jäävad rahuldamata järgmised võlausaldajate nõuded: -

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), 11 389.83 eurot (178 212.06 krooni); aktsiaselts EE, 63 880.26 eurot (999 508.88 krooni); Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), 19 427.35 eurot (303 972 krooni); osaühing CK, 6 698.29 eurot (104 805.40 krooni); korteriühistu XXX, 2 717.40 eurot (42 518 krooni); SE aktsiaselts, 5 512.27 eurot (86 248.34 krooni); aktsiaselts AO, 3 313.18 eurot (51 840 krooni); osaühing P , 7 056.80 eurot (110 415 krooni).

Haldur kinnitab, et võlgnik tunnustatud nõuetele vastuväidet ei esitanud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada AS VR (pankrotis) pankrotimenetluses on esitatud järgmised hagid:

6(11)

2-02-396 (2-847/02) Maksejõuetuse tekkimise põhjus Pankrotihaldur leiab, et pankroti põhjuseks oli AS VR (pankrotis) vara võla katteks üleandmine täitemenetluses. Halduri poolt esitatud hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldati, rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise hagis sõlmiti kohtulik kompromiss, mille tulemusel laekus pankrotivarasse 400 000 krooni (25 564.66 eurot). Haldur kinnitab, et lisaks loobusid kompromissiga võlausaldajad väga olulisest osast nõuetest AS VR (pankrotis) pankrotimenetluses. Haldur ei ole märkinud maksejõuetuse tekkimise põhjusena kuriteo tunnustega tegu ega rasket juhtimisviga. Võlgniku dokumentide hoiuleandmine Katrin Prükk taotleb AS VR (pankrotis) kõigi säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks Eesti Äriarhiivi määramist. Muud asjas tähtsust omavad asjaolud Lõpparuandes on Katrin Prükk muuhulgas märkinud, et Rummus paiknenud ja AS VR (pankrotis) pankrotivara hulka kuulunud vallasasja – saun-töökojahoonet ei õnnestunud ostuhuvi puudumise tõttu müüa - üks mitmest vastavasisulisest enampakkumisest nurjus, kuna enampakkumise võitja ei tasunud pakutud hinda. Katrin Prükk on pankrotimenetluse käigus kohtule kinnitanud, et kohalik omavalitsus keeldus saun-töökoda (ehitist kui vallasasja) seadustamast, et ta on esitanud taotluse hoone kasutusloa saamiseks, mille kohta sai vallavanemalt suulise eitava vastuse. Kohus on kindlaks teinud, et kohalik omavalitsus tunnistas saun töökojahoone peremehetuks 2009. aastal, s.o 5 aastat pärast Katrin Prükk’i poolt korraldatud teist enampakkumist (kokku on kohtu andmetel korraldatud eelnimetatud vara müügiks vaid 2 enampakkumist – enampakkumisteated väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.04.2003 ja 17.05.2004). 17.05.2004 enampakkumise teatest nähtub, et ehitis oli 1-korruseline, maht 1 449 m3, kasulik pind 316,4 m2, koosnes kahest puidutöökoja ruumist, kahest töökojaruumist ja kahest avaliku sauna ruumist. Hoone paiknes suletud hoovis, saunale ja töökojale olid eraldi sissekäigud, ehitise kohta olid koostatud inventariseerimisjoonised. Katrin Prükk märgib lõpparuandes, et ta arutas kujunenud olukorda suuremate võlausaldajate esindajatega ja toimkonna liikmetega ning arvestades ehitise väheolulist väärtust (hoone oli halvas seisukorras ja lagunenud) ja ostuhuvi puudumist hoone vastu, loobus haldur suurimate võlausaldajate ja toimkonna ettepanekul peremehetu ehitise hõivamise teatele vastuväidete esitamisest ja kohtusse pöördumisest, sest sellega oleksid kaasnenud kulud (hoone kordategemise/lammutamise kulud jmt). Haldur on kohtu järelevalve käigus esitanud ehitise fotod ja andmed müügipakkumiste kohta. Kohus leiab, et vaatamata kohtu arvukatele järelepärimisele (14.06.2010, 21.07.2011, 19.08.2011, 04.10.2011, 02.11.2011) ei ole Katrin Prükk kohtule veenvalt põhjendanud, miks maa erastamisvõimalusega ehitis jäeti pankrotihalduri poolt aastateks hooletusse, miks ei jätkatud ehitise kasutusloa taotlemist, miks ei nõutud vallavalitsuselt kirjalikku motiveeritud vastust kasutusloa taotlusele, miks ei viidud lõpule maa kinnistamiseks vajalikke toiminguid. Haldur ei ole kohtule ka esitanud võlausaldajate sõnaselget otsust loobuda pankrotivara hulka kuuluvast ehitisest. Samas ei ole jaotusettepanekule ega lõpparuandele võlausaldajate ega teiste isikute poolt vastuväiteid esitatud, kohtu 21.12.2010 määrus, millega kinnitati

7(11)

2-02-396 (2-847/02) jaotusettepanek, on jõustunud. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kohtul andmed, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Võttes arvesse pankrotimenetluse kestust ja asjaolu, et AS VR (pankrotis) pankrotivara hulka kuulunud ehitis on Vasalemma Vallavalitsuse poolt peremehetu ehitisena juba 2009.a arvele võetud ja hõivatud, leiab kohus, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri poolt esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, kohus leiab, et AS VR (pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada. Maksejõuetuse põhjuseid ei ole võimalik täpselt tuvastada, kuna pankrotihalduri esitatud andmetest ei selgu, kes on üle andnud võlgniku vara täitemenetluse katteks, millega põhjustati võlgniku maksejõuetus. Kohus leiab, et nimetatud tehingu sai teha võlgniku juhtorgani liige, kes põhjustas kahjuliku tehinguga võlgniku maksejõuetuse.

8(11)

2-02-396 (2-847/02) AS-i VR (pankrotis) pankrotitoimkonna 18.10.2010 otsusega on kiidetud heaks pankrotihaldur Veiko Valgma kulud tingimusel, et Veiko Valgma’le halduri tasu ei määrata ja kõik tema kulud, s.h tasu tehtud töö eest, loetakse hüvitatuks pankrotitoimkonna poolt heaks kiidetud väljamaksete arvelt. AS VR (pankrotis) lõpparuandega ei ole Veiko Valgma pankrotihalduri tasu taotlenud. Kohus leiab, et pankrotihaldur Veiko Valgma tasu tuleb lugeda hüvitatuks tema poolt AS VR (pankrotis) pankrotivarast tehtud kohtu poolt kinnitamata väljamaksete arvelt. Pankrotihaldur Katrin Prükk on teinud AS VR (pankrotis) pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h võtnud üle dokumentatsiooni pankrotihaldur Veiko Valgma’lt ja tutvunud sellega, esitanud Eesti Töötukassale andmed maksejõuetushüvitise väljamaksmiseks töötajatele, ilma kõrvalise õigusabita esindanud võlgnikku kohtus hagimenetlustes, korraldanud võlausaldajate koosolekuid, koostanud ja esitanud kohtule jaotusettepaneku ja lõpparuande, tema töö tulemusena on pankrotivarasse laekunud 35 415.82 eurot (554 137 krooni). PanrS § 651 lg 1 ja lg 2 sätestavad pankrotivaralt suurusega 35 415.81 eurot (554 137 krooni) halduri tasu alammääraks 5 006.48 eurot ja ülemmääraks 6 478.63 eurot. Katrin Prükk on taotlenud halduri tasu määramist ülemmääras, kuna ta osales võlgniku nimel kahes olulises kohtuvaidluses ja reas vähemolulistes vaidlustes, mille tulemusena laekus kohtuvaidlustes pankrotivarasse 25 564.65 eurot (400 000 krooni) ning üheski kohtuasjas ei kasutanud haldur täiendavat õigusabi. Kohus leiab, et pankrotihaldur Katrin Prükk’i tasu määramisel tuleb arvesse võtta AS VR (pankrotis) pankrotimenetluses tema poolt tehtud toimingud aga ka kohtu poolt väljaselgitatud puudusi töös pankrotivaraga - Katrin Prükk ei ole kohtule veenvalt põhjendanud, miks ta jättis maa erastamisvõimalusega ehitise aastateks hooletusse ja miks ta ei jätkanud ehitise kasutusloa taotlemist ning pärast teise enampakkumise ebaõnnestumist vara müüki. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub alus halduri tasu määramiseks PankrS § 651 lg 2 ettenähtud määras, vaid kooskõlas PankrS §-idega 65 lg 5 ja 651 lg 1 on põhjendatud pankrotihalduri tasuks välja mõista 5 006.48 eurot. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 5 006.48 eurolt (maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 1 652.14 eurot. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik

9(11)

2-02-396 (2-847/02) juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21 %. Kuna kohus on määranud pankrotihaldurile väiksema tasu pankrotihalduri poolt taotletust, siis tuleb pankrotihalduril järgi jäänud raha maksta välja võlausaldajatele PankrS § 146 sätestatud korras.

10(11)

2-02-396 (2-847/02) (268 krooni), tagatisraha tagasimaks 252.45 eurot (3 950 krooni), riigilõiv 25.56 eurot (400 krooni), töötasu kulu 127.82 eurot (2 000 krooni), riigimaksud 979.83 eurot (15 331 krooni). Kulude kohta on esitatud AB OÜ, OÜ PB ja OÜ Advokaadibüroo Advocatus arved. Pankrotitoimkonna 18.10.2010 otsusega on kiidetud heaks Katrin Prükki senised kulud 67 827 krooni (4 334.94 eurot). Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et AS VR (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb perioodil 25.02.2003-27.06.2011 pankrotihaldur Katrin Prükk’i poolt tehtud kulutused kinnitada summas 5 121.69 eurot (80 137 krooni).

Merike Varusk Kohtunik

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.