lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-66-02

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 23.05.2002

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-66-02
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
23.05.2002
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
900
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-66-02 Otsuse kuupäev Tartu, 23. mai 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja V. Kõve Kohtuasi KÜ Kaevur hagi Andrei Lukini vastu võla nõudes. Vaidlustatud Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. detsembri 2001. a otsus kohtulahend tsiviilasjas nr II-2-363/01 Kaebuse esitaja ja Andrei Lukini kassatsioonkaebus kaebuse liik Asja läbivaatamise 29. aprill 2002. a, kirjalik menetlus kuupäev Resolutsioon

1.Muuta Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. detsembri 2001. a otsust osas, millega mõisteti Andrei Lukinilt korteriühistu Kaevur kasuks välja 5 301 krooni viivistena ja 1 402 krooni kohtukulude katteks.
2.Mõista Andrei Lukinilt korteriühistu Kaevur kasuks välja 4 861 krooni 45 senti viivistena ja 1 121 krooni 95 senti kohtukulude katteks.
3.Muus osas jätta apellatsioonikohtu otsus muutmata.
4.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Tagastada Andrei Lukinile 18. jaanuaril 2002. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.KÜ Kaevur palus korteriühistu liikmelt A. Lukinilt välja mõista 1998. a juulist kuni detsembrini tasumata hoolduskulu 7 246 krooni 87 senti ning viivise 5 300 krooni 98 senti. Eelistungil vähendas hageja nõuet põhivõla võrra, kuna kostja oli selle tasunud ja palus kostjalt välja mõista 1. augusti 2001. a seisuga viivise 8 110 krooni 19 senti.
2.Ida-Viru Maakohtu 11. septembri 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata ja kohtukulud poolte kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt lähtus hageja alates 1998. a augustist viivise arvestamisel korteriühistu põhikirja p-st 79, mille kohaselt määratakse viivise suurus kindlaks üldkoosoleku otsusega. Hageja üldkoosoleku otsust ei esitanud. 27. märtsil 1999. a jõustunud korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt võib viivist arvestada 0,07 % päevas maksmata jäänud summadelt. Hageja ei esitanud korrektset viivise arvestust. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3.Viru Ringkonnakohtu 20. detsembri 2001. a otsusega maakohtu otsus tühistati ning rahuldati hageja viivisenõue 5300 krooni 98 sendi ulatuses ja mõisteti kostjalt välja kohtukulu 1 402 krooni. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võtab korteriühistuseaduse § 4 lg 1 kohaselt korteriühistu põhikirja vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. 14. juulil 1993. a vastu võetud korteriühistu põhikirja p 7. 6 kohaselt oli ühistul õigus arvestada võlgastelt viivist 10 % iga viivitatud täiskuu eest igat liiki maksetelt. Korteriühistu liikmena oli kostja kohustatud järgima põhikirja. Kuna hageja ei esitanud kohtule kirjalikku avaldust viivisenõude suurendamiseks, tuleb kostjalt välja mõista hagiavalduses nõutud viivis.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4.Kassatsioonkaebuses palus kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse viivise ja kohtukulu

väljamõistmise osas ja saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti korteriühistuseadust. Hageja arvestas viiviseid perioodi eest 1998. a juulist kuni 1999. a jaanuarini. KÜ Kaevur põhikiri kinnitati 4. augustil 1998. a ja ühistu kanti mittetulundusühistute ja sihtasutuste registrisse 15. detsembril 1998. a. Seega sai põhikirja järgi viiviseid arvutada alates 15. detsembrist 1998. a. Põhikirja p 20 alap 4 järgi määratakse viivise suurus üldkoosoleku otsusega. Vastav otsus puudub. Ringkonnakohus viitas viivise arvestamisel 14. juulil 1993. a vastu võetud elamuühistu Kaevur põhikirja p-le 7 alap 6. Elamuühistu põhikirjast sai lähtuda ainult kuni korteriühistu asutamislepingu sõlmimiseni. Kostjalt viivise väljamõistmine oli alusetu.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5.Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsust tuleb muuta viivise ja kohtukulu väljamõistmise osas.
6.Korteriühistu nõudis kostjalt 1998. a juulist kuni detsembrini tasumata hoolduskulu ja viivist. Põhivõla tasumisel nõudis hageja viivise 5 300 krooni 98 sendi tasumist. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasummat. 8. juuli 1993. a üldkoosolekul vastu võetud ja 14. juulil 1993. a Sillamäe Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitees registreeritud elamuühistu Kaevur põhikirja p 7 alap 6 kohaselt oli ühistul õigus arvestada võlglaselt viivist 10 % iga viivitatud täiskuu eest igat liiki maksetelt. Ringkonnakohus on otsuse õigesti märkinud, et põhikirja vastuvõtmisega leppisid ühistu liikmed kokku õigustes ja kohustustes, mida korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine kasutamine kaasa toob. Korteriühistu Kaevur põhikiri kinnitati alles 4. augustil 1998. a ja korteriühistu kanti mittetulundusühistute ja sihtasutuste registrisse 15. detsembril 1998. a. Registriosa väljavõtte järgi on korteriühistu endine reg. nr. ettevõtteregistris 21002865 - elamuühistu Kaevur. Korteriühistu põhikirja p 20 alap 4 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn täishooldustasu); maksete mittetähtaegselt tasumisel tasub liige iga viivitatud päeva eest viivist, mille suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega. Viivise maksmise kohustus üldkoosoleku otsusega kindlaks määratud korras sisaldub ka põhikirja p-s 79. Asja materjalidest nähtuvalt kohtule vastavat üldkoosoleku otsust ei esitatud. Maksete maksmisega viivitamisel oli viivise arvutamise aluseks kuni 15. detsembrini 1998. a elamuühistu Kaevur põhikiri. Kostjal puudus 1998. a detsembri eest täies ulatuses viivise nõudmiseks alus. Hageja esitatud arvestuse järgi oli 1998. a detsembris arvutatud viivis 801 krooni 42 senti. Viivis ühe päeva eest oli 25 krooni 85 senti (801.42 : 31 =25.85) ja 14 päeva eest 361 krooni 90 senti (25.85 " 14= 361.90). Viivis 1998. a juulist kuni detsembrini oli 4 499 krooni 56 senti ning 14 päeva eest detsembris 361 krooni 90 senti. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 4 861 krooni 45 senti.
7.Vastavalt TsMS §-le 60 lg 11 muudab Riigikohus kohtukulude jaotust. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 701 krooni 95 senti ja apellatsioonkaebuselt 700 krooni. Peale hagiavalduse esitamist tasus kostja põhivõla. Kuigi tasutud summa võrra hagihind vähenes, mõistab kohus TsMS § 62 põhimõttest lähtuvalt kostjalt hageja kasuks välja kogu hagiavalduselt tasutud riigilõivu 701 krooni 95 senti. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 mõistetakse hagi osalisele rahuldamisel kohtukulud hagejale võrdeliselt

rahuldatud nõuete suurusega. Hageja nõude rahuldab kohus 4 861 krooni 45 sendi ulatuses, millelt tulnuks riigilõivuseaduse lisa 2 alusel tasuda riigilõivu 420 krooni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtukulu kokku 1 121 krooni 95 senti. J. Odar, H. Jõks, V. Kõve

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.