lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-03-555/49

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.10.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-03-555/49
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.10.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
811
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS Baltplast10029370(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-03-555

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.10.2010, Tallinn

Tsiviilasi

AS Esmar hagi Mart Kruusimäe vastu kahju hüvitamiseks 0 krooni

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.05.2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Esmar apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

05.10.2010

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS Esmar (registrikood 10029370), esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm Kostja Mart Kruusimägi (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Vahur Ambos

Resolutsioon

1.Tühistada Harju Maakohtu 17.05.2010 otsus menetluskulude väljamõistmise osas ja teha selles osas uus otsus.
2.Välja mõista Mart Kruusimäelt 10 511 (kümme tuhat viissada üksteist) krooni riigilõivu hüvitamiseks AS Esmar kasuks. Õigusabikulud jätta poolte endi kanda.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1.AS Esmar esitas 06.10.2003 Harju Maakohtule hagi Mart Kruusimäe vastu eluruumi väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ning 16 000-kroonise kahjuhüvitise saamiseks. 13.02.2008 avaldusega suurendas hageja nõuet, paludes kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks 156 000 krooni. Menetluse kestel vabastas kostja eluruumi ja hageja loobus selles osas hagist. Maakohus lõpetas 29.04.2008 määrusega menetluse hageja nõudes asja kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Mart Kruusimäelt AS Esmar kasuks välja 97 040,44 krooni ning menetluskulud jättis poolte endi kanda.
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS RakS) §-le 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinu TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 järgi võib poolte kohtukulud jätta nende endi kanda. Kostja täitis vabatahtlikult menetluse kestel ühe hageja nõuetest ning teise hageja nõude rahuldas kohus osaliselt. Seetõttu oli õigustatud olukord, kus mõlemad pooled kannavad oma kohtukulud ise. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
5.AS Esmar palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotust puudutavas osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Mart Kruusimäelt AS Esmar kasuks välja menetluskulud vastavalt hagi rahuldatud osa suurusele.
6.Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud oluliselt TsMS § 60 lg-t, 1 jättes menetluskulud kogu ulatuses poolte endi kanda. Otsuses ei ole võimalik tuvastada kohtu kaalutlusi.
7.Riigikohtu lahenditest 3-2-1-99-01 ja 3-2-1-66-02 tuleneb üheselt, et kohus peab TsMS § 60 lg 1 kohaldamisel hindama hagi rahuldatud ja rahuldamata jäetud osa proportsioone ning olukorras, kus hagi rahuldamata jäetud osa suurusjärk erineb hagi rahuldatud osa suurusjärgust, on põhjendatud mõista kohtukulud hagejale välja võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Maakohus oleks pidanud menetluskulude jaotamisel lähtuma nimetatud printsiibist.

Vastustaja seisukoht

8.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
9.Hagi rahuldatud osa ja rahuldamata jäetud osa ei ole niivõrd erineva suurusega, mille tõttu tulnuks menetluskulud kindlasti jaotada proportsionaalselt hagi rahuldatud osale.

2(3)

10.Riigilõivu ei ole võimalik üldse välja mõista, kuna hageja ei ole seda taotlenud seaduses ettenähtud korras. Ringkonnakohtu põhjendused
11.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära hageja seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel kaevatud osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha menetluskulude väljamõistmise osas uus otsus, millega jaotab riigilõivu poolte vahel proportsionaalselt hagi rahuldatud osale ja jätab õigusabikulud poolte endi kanda.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hagi osalise rahuldamise tõttu on võimalik jätta õigusabikulud poolte endi kanda. Mõlemal poolel osales maakohtu istungil advokaat ja hagi rahuldamata jäetud osa suurusjärk ei erine oluliselt hagi rahuldatud osa suurusjärgust.
13.Riigilõiv tuleb aga jaotada proportsionaalselt hagi rahuldatud osale. Hageja esitas kostja vastu rahalise nõude ja suurendas seda 156 000 krooni ning tasus selle pealt riigilõivu kokku 8650 krooni (I kd, lk 5 ja II kd lk 82). Hageja esitas ka apellatsioonkaebuse ja tasus selle pealt riigilõivu 8250 krooni (III kd, lk 84). Seega on hageja tasunud riigilõivu kokku 16 900 krooni.
14.Hageja rahaline nõue rahuldati 97 040,44 krooni osas, see on 62,2 % ulatuses. Kogu riigilõivu tasus hageja, kelle rahalisest nõudest rahuldati üle poole. Seega pole õiglane jätta kogu tasutud riigilõivu ainult hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasutud riigilõivu hüvitamiseks 10 511 krooni.
15.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ei ole riigilõivu väljamõistmist taotlenud. Riigilõivu väljamõistmist taotles hageja juba hagiavalduses.
16.Apellatsiooniastmes on menetluskuludeks üksnes õigusabikulud, mille ringkonnakohus seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jätab poolte endi kanda.

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Ulvi Loonurm

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.