lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-41-02

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 09.05.2002

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-41-02
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
09.05.2002
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1034
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon

3-2-1-41-02 Tartu, 9. mai 2002. a Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull, L. Laarmaa AS Kalf VK hagi Eesti Vabariigi vastu 1 277 523 krooni 40 sendi saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 16. novembri 2001. a otsus tsiviilasjas nr II2/1400/01 Eesti Vabariigi (Sotsiaalministeeriumi kaudu) kassatsioonkaebus 15. aprill 2002. a

Hageja esindaja vandeadvokaat A. Kunila ja kostja esindaja vandeadvokaat T. Vaher

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. novembri 2001. a otsus ning saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.5. jaanuaril 1995. a sõlmisid hageja ja kostja lepingu tähtajaga kuni 31. detsember 1999. a Tallinnas Gonsiori tn 29 paikneva ministeeriumi administratiivhoone ning seda ümbritseva territooriumi hooldamise ja haldamisega seotud tööde tegemiseks ja teenuste osutamiseks. Lepingu p 3.1.1 järgi kohustus ministeerium tasuma hagejale teenuste eest kuude kaupa jooksva kuu 20. kuupäevaks; p 3.1.4 järgi aga korrigeerima kord kvartalis kokkulepitud teenuste tasu vastavalt tarbijahinnaindeksile. 11. mail 2000. a esitatud hagiavalduse põhjenduste kohaselt täitis ministeerium lepingu p-s 3.1.4 märgitud kohustust kuni 1996. a esimese kvartali lõpuni. 1998. a kohta leppisid pooled kirjalikult kokku, et lepingu p 3.1.4 täitmine peatatakse. Kostja võlg hageja ees on 1996. a kolme kvartali eest 68 267 krooni 29 senti, 1997. a eest 249 958 krooni 88 senti, 1999. a eest 357 641 krooni 14 senti - kokku 675 867 krooni 30 senti. Koos käibemaksuga (121 656 krooni 10 senti) võlgneb kostja 797 523 krooni 40 senti. Veel palus hageja sellelt summalt välja mõista viivise kuni kohtuotsuse tegemise päevani.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
2.Kostja tunnistas hagi summas 10 590 krooni 60 senti. Suulisel kokkuleppel hagejaga ei korrigeeritud 1996. aasta teisest kvartalist alates tasumisele kuuluvaid summasid enam tarbijahinnaindeksi alusel.
3.Tallinna Linnakohtu 25. juuni 2001. a otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei leidnud tõendamist väidetav suuline kokkulepe tarbijahinnaindeksi arvestamisest loobumise kohta. Kohustise mittetäitmisega on kostja tekitanud hagejale kahju 797 523 krooni 40 senti, s.o võlgnevus 1996. aasta kolme kvartali eest 68 267 krooni 29 senti, 1997. aasta eest 249 958 krooni 88 senti, 1999. aasta eest 11 874 krooni 40 senti tasumata jäänud teenustasu; 1998. aasta osas võlgnevust ei ole. Lisaks põhivõlale mõisteti välja viivis 480 000 krooni. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohtu 16. novembri 2001. a otsusega muudeti linnakohtu otsuse põhjendusi.

TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Kostja ei täitnud lepingu p-s 3.1.4 kokku lepitud kohustust teenustasu korrigeerimise kohta vastavalt tarbijahinnaindeksile. Sellest tulenev võlgnevus 797 523 krooni 40 senti kuulub kostjalt väljamõistmisele. Linnakohus on aga põhivõla väljamõistmisel ekslikult juhindunud TsK § 222 lg-st 1 ning käsitlenud nimetatud summat hageja kahjuna. Lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad ei ole hageja kahju nimetatud sätte mõttes. Ringkonnakohus leidis, et põhivõlgnevus 797 523 krooni 40 senti koosneb 1996. a kolme kvartali võlast 68 267 krooni 29 senti, 1997. a võlast 249 958 krooni 88 senti ja 1999. a võlast 357 641 krooni 14 senti; summale lisandub käibemaks 121 656 krooni 10 senti. Viivise vähendamise taotlus tuleb jätta tähelepanuta, sest kostja ei esitanud seda esimese astme kohtus. Tulenevalt TsMS § 319 lg-st 2 ja § 73 lg-st 1 ei või ka kostja apellatsioonkaebuses esile tuua uusi asjaolusid, mida ta pole esitanud esimese astme kohtus.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Kassatsioonkaebuses palus kostja apellatsioonikohtu otsuse Eesti Vabariigi apellatsioonkaebuse osalise rahuldamata jätmise osas tühistada ning saata asi selles osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ületas ringkonnakohus otsuse tegemisel apellatsioonkaebuse piire. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses linnakohtu poolt välja mõistetud summa, kuna see ei vasta kohtu enda poolt aastate kaupa tuvastatud võlgnevuste summale. Õige oleks kostjalt välja mõista 330 100 krooni 57 senti (1996. aasta eest 68 267,29 krooni; 1997. aasta eest 249 958,88 krooni ja 1999. aasta eest 11 874,40 krooni). Ringkonnakohus täiendas aga võlasummat omaalgatuslikult uute üksikute võlgnevustega, asendades 1999. aasta eest võlgnetava summa 357 641 krooni 14 sendiga ning lisades käibemaksu 121 656 krooni 10 senti. Samas ei ole kohus võlgnevuse ümberarvutamist põhjendanud. Motiveerimata on ringkonnakohtu väide, et 1999. aasta tegelik võlgnevus on 357 641 krooni 14 senti. Kuna põhivõlg on väiksem, tuleb viivis uuesti arvestada. Viiviste vähendamist ei taotlenud kostja esimese astme kohtus, kuna see oleks olnud haginõuete kaudne tunnustamine. Ringkonnakohtul oli õigus leppetrahvi vähendada.
6.Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus ei tuvastanud uusi asjaolusid, vaid viis otsust muutes selle põhjendused kooskõlla õigete järeldustega väljamõistetud võla suuruse kohta. Apellant oli kaebuses vaidlustanud lõpliku summa vastavust kolme aasta võlgade summale ja selles osas kohtulahendit ka kontrolliti.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei väljunud apellatsioonkaebuse piiridest. TsMS § 319 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Apellatsioonkaebuses pidas kostja õigeks linnakohtu otsust temalt 330 100 krooni 14 sendi suuruse

põhivõla ja 240 000 krooni suuruse viivise väljamõistmise osas. Seega vaidlustas kostja apellatsioonkaebuses linnakohtu otsuse ka osas, millega talt mõisteti välja põhivõlga rohkem kui 330 100 krooni 14 senti. Kuna apellatsioonkaebuses vaidlustati kohtu poolt välja mõistetud võlasumma suurus, siis oli ringkonnakohtul õigus kaebuse alusel selles osas linnakohtu otsuse õigsust kontrollida. Apellatsioonikohtul oli õigus kontrollida ka väljamõistetud võlasumma (mis ületab vaidlustamata 330 100 krooni 14 senti) kujunemise asjaolude tuvastamise õigsust.

9.Ringkonnakohtu otsus ei vasta aga TsMS § 330 lg 4 nõuetele. Apellatsioonikohtu otsuses ei ole nimetatud tõendeid, mille alusel kohus leidis, et kostja tegelik võlgnevus hageja ees 1999. aasta eest on 357 641 krooni 14 senti, mitte 11 874 krooni 40 senti, nagu oli oma otsuses märkinud linnakohus. Otsuses puuduvad motiivid ka käibemaksu väljamõistmise kohta kostjalt.
10.Kuna kostja ei taotlenud TsK § 194 lg 1 toodud asjaoludel viivise vähendamist esimese astme kohtult, siis on ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse selle taotluse jätnud õigesti tähelepanuta. Kolleegium soostub ringkonnakohtu seisukohaga, et ka kostjal puudub poolte protsessuaalse võrdsuse põhimõtet arvestades õigus apellatsioonimenetluses tugineda asjaolule, mida ta ei ole esile toonud esimese astme kohtus (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 2-1-31-97 - RT III, 1997, 11, 119).
11.Kostja kassatsiooniastme õigusabikulu 13 735 (kolmteist tuhat seitsesada kolmkümmend viis) krooni 20 sendi väljamõistmine otsustatakse asja sisulisel läbivaatamisel ringkonnakohtus. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.