Poolte menetluskulud apellatsiooniastmes jÀtta AJ kanda.
4.MĂ”ista vĂ€lja AJ-lt apellatsioonimenetluse kulu 322,50 eurot AS Ăhisteenused kasuks.
5.Kohustada AJ tasuma AS-ile Ăhisteenused viivist AJ poolt hĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jĂ”ustumisest alates kuni tĂ€itmiseni vĂ”laĂ”igusseaduse § 113 lĂ”ike 1 teises lauses ettenĂ€htud ulatuses. Edasikaebamise kord
1(9)
Otsuse peale vĂ”ib edasi kaevata ĂŒksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 pĂ€eva jooksul otsuse kĂ€ttetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt vĂ”ib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sĂ€testatud tĂ€htaja jĂ€rgimiseks tegema menetlusabi taotleja tĂ€htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkĂ”ige esitama kaebuse. Kaebuse pĂ”hjendamiseks vĂ”i riigilĂ”ivu tasumiseks vĂ”i kaebuses esineva sellise puuduse kĂ”rvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mĂ”istliku tĂ€htaja pĂ€rast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pĂ”hjendamatult vĂ”i tĂ€htaja pikendamise eesmĂ€rgil. See ei vĂ€lista menetlustĂ€htaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS Ăhisteenused (hageja) esitas 02.08.2016 PĂ€rnu Maakohtule maksekĂ€su kiirmenetluse avalduse AJ (kostja) vastu. Kostja vastuvĂ€ite esitamise tĂ”ttu PĂ€rnu Maakohtu 07.09.2016 mÀÀrusega maksekĂ€su kiirmenetlus lĂ”petati ja anti nĂ”ue ĂŒle menetluse jĂ€tkamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja korduvalt sÔiduautot BMW registreerimismÀrgiga XXX XXX hageja poolt opereeritavas tasulises eraparklas aadressil Tallinna Luha tn 39 parkimise eest tasumata. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohasel sÔiduki parklasse sisenemisel loetakse sÔidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sÔlmituks leping, mille kohaselt kohustub sÔidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenÀhtud tingimustel. Parkimistingimused on nÀidatud infotahvlil parklasse sissesÔidul. Kui sÔidukijuht pargib sÔiduki vÔi liikleb parklas eirates tingimustes sÀtestatud korda, on sÔidukijuhil kohustus parklaoperaatori nÔudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot. Hageja mÀrgib, et parklasse sissesÔiduga loeti sÔidukijuhi ja hageja vahel sÔlmituks leping (parkimisleping), mille kohaselt kohustub sÔidukijuht kasutama parklat vastavalt parkimistingimustele (hagejale kuuluvas P8 tsooni parklas). Kostja ei tÀitnud lepingu tingimusi ning jÀttis tasumata tasulises parklas aadressil Luha tn 39 Tallinn parkimise eest tasu, mille kohta on hageja koostanud leppetrahvi nÔudeid kokku summas 3315 eurot, mis on kostja poolt hagejale tasumata kÀesoleva ajani. Kostja on Politsei- ja Piirivalveametis kriminaalmenetluse 16231600325 raames andnud tunnistuse kohaselt kinnitanud, et sÔiduauto BMW registreerimismÀrgiga XXX XXX kuulus temale ning ta on tihti parkinud oma sÔidukit Luha 39 aadressil asuvasse parklasse, mis kostja teada oli eraterritoorium, millel kostja parkis kellelegi tasu maksmata. Hageja palus kostjalt vÀlja mÔista 3 315 eurot. Kostja vastuvÀited
3.Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. Kostja ei ole temale kuulunud sÔiduautoga BMW registreerimismÀrgiga XXX XXX Luha tn 39 parkla parkimistingimusi rikkunud. Kostja ei eita, et ta on temale kuulnud sÔiduautot parkinud Luha tn 39 aadressil, kuid seda aastal 2014. MÀrgitud ajal tasulisele parklale viitavaid mÀrke, silte vÔi muid tunnuseid selles parklas vÔi parkla juures ei olnud. Millal mÀrgitud parkla tasuliseks muutus ja millal seda hageja opereerima asus, kostja ei tea. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt sÔlmitakse sÔiduki parklasse sisenemisel leping sÔidukijuhi ja parklaoperaatori vahel. Lepingu pool lepingu rikkumise korral saab olla sÔidukit parklasse juhtinud sÔidukijuht. Hageja ei ole nimetanud ega esitanud tÔendeid selle kohta, et kostja oleks sÔiduautot BMW registreerimisnumbriga XXX XXX tasu maksmata Luha tn 39 parklasse parkinud. Hageja ei ole parkimistingimustes sÀtestanud, et
2(9)
parkimisteenuse osutajal on Ă”igus eeldada, et parkimislepingu pool ja parkimistingimuste rikkumise eest vastutaja on sĂ”iduki omanik vĂ”i vastutav kasutaja. TĂ”endamiskoormise ĂŒmber ei pöördu. Hageja ei ole tĂ”endanud parkimislepingu rikkumist kostja poolt. LS § 72 lg-s 2 sĂ€testatakse, et kui mootorsĂ”iduki omanik annab mootorsĂ”iduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsĂ”iduki kasutamise ajal ja kuue kuu jooksul pĂ€rast kasutusse andmise lĂ”ppemist sĂ€ilitama ning liiklusjĂ€relevalve esindaja vĂ”i kohtu nĂ”udmisel esitama seaduses sĂ€testatud andmed mootorsĂ”iduki kasutaja kohta. Konkreetsel juhul on sĂ”iduki kasutusse andmise lĂ”ppemisest möödunud enam kui kuus kuud ja kostjal sellised andmed sĂ€ilinud ei ole. Kostja on korduvalt andnud temale varasemalt kuulunud sĂ”iduautot BMW registreerimismĂ€rgiga XXX XXX kolmandate isikute kasutusse ning kostja on vÔÔrandanud auto 2016 suvel. Kostja sai esitatud nĂ”udest ja konkreetsetest vĂ€idetavatest parkimislepingu rikkumisete kuupĂ€evadest teada alles 27.09.2016. KuivĂ”rd selleks ajaks oli aga viimasest kasutusse andmisest möödunud enam kui kuus kuud, ei suuda kostja reprodutseerida auto konkreetse kasutaja andmeid konkreetsel kuupĂ€eval. Selliste andmete omamise vĂ”i sĂ€ilitamise nĂ”ue ei tulene kuue kuu möödumise jĂ€rel ka seadusest. Ka seetĂ”ttu ei vĂ”imalik kasutada nn ĂŒmberpööratud tĂ”endamiskoormist ja panna see autot juhtinud isiku tĂ”endamiseks kostjale. Maakohtu lahend
5.Maakohus rahuldas hagi ja mĂ”istis kostjalt hageja kasuks vĂ€lja 3315 eurot. Menetluskulud jĂ€eti kostja kanda, kostjalt mĂ”isteti vĂ€lja hageja kasuks menetluskulud 1169 eurot ja viivis menetluskuludelt VĂS § 113 lg-s 1 sĂ€testatud mÀÀras kuni kohustuse kohase tĂ€itmiseni.
6.VĂ”laĂ”igusseaduse (VĂS) § 271 mĂ”ttes on parkimisleping ĂŒĂŒrileping, kuna parkija ĂŒĂŒrib omale parkimise ajaks parkimiskoha. VĂS § 271 kohaselt kohustub ĂŒks isik (ĂŒĂŒrileandja) ĂŒĂŒrilepinguga andma teisele isikule (ĂŒĂŒrnikule) kasutamiseks asja ja ĂŒĂŒrnik kohustub maksma ĂŒĂŒrileandjale selle eest tasu (ĂŒĂŒri). Pooled ei vaidle asjaolu ĂŒle, et perioodil 12.12.2014 â 26.02.2016 oli kostja sĂ”iduauto BMW registreerimismĂ€rgiga XXX XXX omanik.
7.Hageja parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loetakse sĂ”iduki sisenemisel parklasse sĂ”idukijuhi ja AS Ăhisteenused (edaspidi: parklaoperaatori) vahel sĂ”lmituks leping, mille kohaselt kohustub sĂ”idukijuht kasutama parklat vastavalt parkimistingimustele (tlk 114). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-3-16 p-s 11 mĂ€rkinud, et kui sĂ”iduki juhti ei ole tuvastatud, ning parkimisoperaator ei suuda tĂ”endada, kes sĂ”idukit juhtis, eeldatakse olukorras, kus parkimistingimustes on kokku lepitud, et parkimislepingu sĂ”lmis ning parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sĂ”iduki omanik, vastutab parkimistingimuste rikkumise eest sĂ”iduki omanik. Just sĂ”iduki omaniku tĂ”endamiskoormus on tĂ”endada, kes vaidlusalusel ajal sĂ”idukit kasutas ja parkimisalale parkis. Viidatud asjaolude vĂ€ljaselgitamine on sĂ”iduki omaniku kontrolli all, seevastu vastaspoolel on objektiivselt vĂ”imatu vastavaid tĂ”endeid esitada. Samuti on sĂ”iduki omaniku kohustus jĂ€rgida liiklusseaduses (LS) sĂ”idukiomanikule sĂ€testatud kohustusi. Maakohus viitas LS § 72 lg-tes 1-3 sĂ€testatule.
8.Kostjal tuli tĂ”endada, kes vaidlusalusel ajal sĂ”idukit kasutas ja parkimisalale parkis. Kostja selle kohta ĂŒhtegi tĂ”endi esitanud ei ole. Kuigi kĂ€esoleval juhul on sĂ”iduki kasutamisest möödas kauem kui LS § 72 lg-s 2 nimetatud tĂ€htaeg, on siiski ĂŒksnes kostjal kui sĂ”iduki omanikul vĂ”imalus sĂ”iduauto kasutamist tĂ”endada. Hagejal eelnimetatud asjaolu tĂ”endada vĂ”imalik ei ole. Samuti on kohtu jaoks eluliselt ebausutav, et kostja annab talle kuuluva sĂ”iduki enam kui 90 korda kolmanda isiku kasutusse, kuid ei oska selle kohta mingeid andmeid esitada.
3(9)
Kohus tuvastas Politsei- ja Piirivalveameti 17.03.2016 koostatud kriminaalmenetluse 16231600325 lÔpetamise mÀÀruse alusel, et kostja tunnistas kriminaalmenetluse raames sÔidukit registreerimismÀrgiga XXX XXX Luha tn 39 Tallinn asuvasse parklasse sagedast parkimist 2014 aastal ja ajavahemikul 25.02.2016-26.02.2016. Esineb alus asuda seisukohale, et just kostja on parkinud hageja poolt nimetatud kuupÀevadel Luha tn 39 Tallinn parklasse.
9.Kostja ei ole tĂ”endanud, et alates 12.12.2014, mil hageja kostjale esmakordselt leppetrahvi nĂ”ude esitas, puudusid hageja opereeritavas parklas tĂ€hised eraparkla kohta, kostja poolt esitatud Google Maps Ìi pilt kajastab hagiavalduses esitatust varasemat olukorda. Asjas esitatud fotodest lĂ€htuvalt on parklasse sisenedes koheselt mĂ€rgatav oranĆŸi vĂ€rviga silt, millelt on aru saada, et tegemist on eraparklaga. Samuti lasub kostjal hoolsuskohustus kontrollida, kas vÔÔrale territooriumile sisenedes tuleb kostjal vĂ”tta tarvidusele tĂ€iendavaid meetmeid (eelkĂ”ige tasuda vÔÔra maa kasutamise eest ĂŒĂŒri) ning kostjal ei saanud tekkida arusaama, et parkimine vĂ”ib olla tasuta. Eluliselt on ebausutav, et kostjale jĂ€i vastav silt mĂ€rkamata enam kui 90 korda, eriti olukorras, kus kostjale oli esimeste rikkumiste eest juba trahv mÀÀratud. 30.12.2016 esitatud videofaililt nĂ€htub, et kostja siseneb parklasse ĂŒle kĂ”nnitee ja muruplatsi, mis ei ole parklasse sisenemiseks ettenĂ€htud viis ning selliselt sisenedes ei peagi kostjale olema parkimistingimuste silt nĂ€ha. Samas ilmneb videost, et parklasse sisenemiseks ettenĂ€htud kohas on ĂŒles pandud parkimistingimuste silt, mille tagumine kĂŒlg on nĂ€ha, ning mis oleks ka kostjale kahtlemata mĂ€rgatav, kui kostja kasutaks parklasse sisenemiseks liiklusseadusega kooskĂ”las olevat viisi.
10.Parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sĂ”iduki omanikuna kostja. Kostja on sĂ”iduauto vÔÔrandanud 2016 aasta suvel, kuid hageja nĂ”ue tuleneb perioodist 12.12.2014 â 26.02.2016, seega oli kostja nĂ”ude tekkimise ajal sĂ”iduauto omanik. Leppetrahvide vĂ€ljastamise kuupĂ€evadel perioodil 12.12.2014-26.02.2016 on hageja ja kostja sĂ”lminud parkimiskoha ĂŒĂŒrilepingu VĂS § 271 mĂ”ttes. Hageja sĂ”iduauto on leppetrahvi vĂ€ljastamise kuupĂ€evadel parkinud hageja poolt opereeritavas parklas, kuna eelnimetatud asjaolu on tĂ”endatud leppetrahvide ning hageja poolt tehtud fotodega.
11.Hageja on kostjale esitanud perioodil 12.12.2014-26.02.2016 kokku 92 leppetrahvi nÔuet. Parkimistingimuste punkti 5 kohaselt juhul, kui sÔidukijuht eirab tingimustes sÀtestatud korda, on sÔidukijuhil kohustus parkimisoperaatori nÔudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot. Hageja on kostjale perioodil 12.12.2014-19.12.2015 esitanud leppetrahvi nÔuded summas 35 eurot ning perioodil 09.01.2016- 26.02.2016 summas 40 eurot. Hageja on kostjale esitanud leppetrahvi nÔuded kooskÔlas parkimistingimuste punktiga 5 ning leppetrahvinÔuded kogusummas 3 315 eurot kuuluvad kostjalt vÀljamÔistmisele.
12.Tulenevalt eeltoodust kohus rahuldas hagi. Apellatsioonkaebuse nÔue ja pÔhjendus
13.Kostja esitas maakohtu otsusele ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tĂŒhistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jĂ€tta hagi rahuldamata, samuti vĂ€lja mĂ”ista hagejalt kostja kasuks menetluskulude hĂŒvitis ja viivis VĂS § 113 lg-s sĂ€testatud ulatuses.
14.Kostja ei pea tÔendama, millal hageja alustas parkimisteenuse osutamise aadressil Luha tn
39.Antud andmed on olemas hagejal. Kostja esitas objektiivse tÔendi (foto portaalist maps.google.com), et 2014. aastal mingeid tasulisele parkimisele viitavaid tahvleid vÔi liiklusmÀrke vaidlusalusel alal polnud. Hageja poolt esitatud piltidel ei kajastu, et tegemist on
4(9)
mĂ€rgistatud tasulise alaga. Kriminaalasja materjalide kohaselt ei ole kostja nĂ€inud ĂŒhtegi tasulisele parkimisele viitavat tunnust. Kohus jĂ€ttis olulise asjaolu tuvastamata.
15.Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas 3-2-1-68-16 p 31 ei ole kĂ€esoleval juhul kohaldatav ega olnud 2016. aasta alguses ennustatav. Kostjalt ei olnud vĂ”imalik oodata, et ta sĂ€ilitaks andmeid ja tĂ”endeid sĂ”iduki kasutajate kohta ka siis, kui möödus LS § 72 lg-s 2 sĂ€testatud tĂ€htaeg ja auto oli mĂŒĂŒdud. Miski ei takistanud hagejal parkimisplatsile video- vĂ”i mehitatud valve vĂ”i tĂ”kkepuu paigaldamist, et koguda tĂ”endeid tihti esinevate lepingurikkumiste kohta. Hageja vĂ”ttis ise endale riski, et juhi isik jÀÀb tuvastamata. Riigikohtu seisukoht puudutab olukorda, kui nĂ”ue esitatakse kohe ja eelduslikult LS § 72 lg-s 2 sĂ€testatud tĂ€htaja jooksul. Hageja venitas oma nĂ”ude esitamisega, tekkinud viivituse tĂ”ttu pole kostjal andmeid sĂ€ilinud. Hea usu pĂ”himĂ”ttest tulenevalt peab negatiivseid tagajĂ€rgi kandma see, kes venitas, st hageja. Sel pĂ”hjusel ei ole tĂ”endamiskoormuse ĂŒmberpööramine antud juhul Ă”igustatud ega Ă”iglane.
16.Kohus ei kontrollinud hageja nĂ”ude eeldusi. Kostja tĂ”i maakohtus vĂ€lja, et sai esmakordselt leppetrahvinĂ”udest teada alles kohtult. Hageja ei ole antud asjaolu ĂŒmber lĂŒkanud. Kohus pidi kohaldama VĂS § 159 lg 2.
17.NĂ”utav summa on ĂŒlemÀÀra suur ja kostja palub selle vĂ€hendamist VĂS § 162 lg 1 alusel. Hagejaks on vĂ”imas Ă€riĂŒhing, aga kostjaks on lapseootel naisterahvas, kelle sissetuleku teenimise vĂ”imalus on piiratum. LiiklusmĂ€rgi (hagiavalduse lisa 2) kohaselt on parkimistasu suuruseks 30 eurot kuus. Leppetrahvi funktsiooniks on kahju hĂŒvitamine ja kohustuse tĂ€itmiseks sundimine. Leppetrahvi mĂ”tteks ei ole vĂ”lausaldaja rikastamine. Hagejal ei ole kahju tekkinud. Kostja palub vĂ€hendada leppetrahvi 0 euroni.
18.Kohus pidi omal algatusel hindama, kas oranĆŸi taustvĂ€rviga tahvlil mĂ€rgitud tingimused on lepingu osaks VĂS § 37 mĂ”ttes. LiiklusmĂ€rgil sisaldub kĂŒll parkimise tariif, kuid puudub viide mingitele tĂ€iendavatele tingimustele, mistĂ”ttu kostja ei pidanud nende olemasolu eeldama. Juhil on LS § 33 lg 11 p 1 kohaselt keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis vĂ”ivad segada juhtimist vĂ”i liiklusolude tajumist; juht ei tohi pĂ”hjendamatult aeglase sĂ”iduga takistada teisi sĂ”idukeid (LS § 50 lg 7 p 1) ning juht ei tohi peatada ega parkida sĂ”idukit nii, et see vĂ”ib sulgeda teiste sĂ”idukite liikluse sissesĂ”iduks vĂ”i vĂ€ljasĂ”iduks hoovi, garaaĆŸi, Ă”uealale ja teega kĂŒlgnevale alale ega takistada jalakĂ€ija liikumist (LS § 20 lg 1 ). VĂ”ttes arvesse tĂŒĂŒptingimuste teksti pikkust ja tihedust ei teki hoolsal autojuhil mĂ”tet hakata neid lugema sĂ”idu ajal. Seega juhil polnud vĂ”imalust teada saada tĂŒĂŒptingimuste sisust kĂ€igu peal enne lepingu sĂ”lmimist vĂ”i selle ajal. Ei oleks mĂ”istlik oodata parkla kasutajalt, et ta leiaks oma auto jaoks teise lubatud koha, pargiks auto ajutiselt, tuleks ja uuriks silti, kas seal ei ole tĂŒĂŒptingumusi, loeks neid vajadusel, lĂ€heksid auto jĂ€rele ja alles siis tuleksid autoga parklasse. Esitluslaadi, mis eeldab tingimustega tutvumiseks selliseid pingutusi, ei saa nimetada olulise pingutuseta arusaamist vĂ”imaldavaks VĂS § 37 lg 3 mĂ”ttes. OranĆŸi taustavĂ€rvi tahvlil mĂ€rgitud tingimused ei ole lepingu osaks. Sellises olukorras kohaldatakse ainult liiklusmĂ€rgil olevat tingimust 30 eurot/kuu.
19.Samuti oleks kohus pidanud omal algatusel hindama tĂŒĂŒptingimuste kehtivust VĂS § 42 mĂ”ttes. Kostja leiab, et leppetrahvi tĂŒĂŒptingimus on tĂŒhine nii VĂS § 42 lg 1 kui ka VĂS § 42 lg 3 p 5 alusel.
20.Kostja tegi hagejale ettepaneku kompromissi sÔlmimiseks ja menetluse lÔpetamiseks. Leppetrahvi mÔtteks ei ole vÔlausaldaja rikastamine. Apellant palus leppetrahvi vÀhendada.
5(9)
Vastus apellatsioonkaebusele
21.Hageja palus jÀtta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
22.Kotja vaidles hageja esitatud uue tÔendi vastuvÔtmisele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga ja kuulanud Àra kohtuistungil kostja esindaja, leiab, et maakohtu otsuse muutmiseks ei ole alust, kuid osaliselt tuleb tÀiendada selle pÔhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).
24.Maakohus leidis pĂ”hjendatult, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sĂ”lmitud leping vastab ĂŒĂŒrilepingu tunnustele VĂS § 271 mĂ”ttes. Kostja on vĂ€itnud, et tema sĂ”idukit hagis mĂ€rgitud perioodil Luha tn 39 asuvasse parklasse ei parkinud, vaid parkis seda 2014 aastal, enne hagis mĂ€rgitud perioodi. Kostja tugines asjaolule, et mainitud ajal nimetatud alal parklalae viitavaid silte vĂ”i mĂ€rke polnud, kuid kuna tegemist ei olnud hagiavalduse aluseks oleva perioodiga, ei oma see vaidluse lahendamisel tĂ€hendust.
25.Kui lĂ€htuda kostja vĂ€idete Ă”igsusest, et ta hagis nĂ”utud perioodil autot parklasse ei parkinud, ei saagi eeldada, et ta oleks mĂ€rganud, kas seal mĂ€rke oli vĂ”i mitte. Asjaoludest ei tulene, et nimetatud asjaolu ĂŒle oleks pooled ĂŒldse vaielnud. Maakohus ei ole kostjat kohustanud tĂ”endama asjaolu, et parklat opereeriti hagiavalduses nimetatud perioodil hageja poolt nagu apellant ekslikult leiab.
26.Kuna vaidlus parkla olemasolu ĂŒle puudus, ei pidanud kumbki pool tĂ”endama parkla olemasolu vĂ”i puudumist vaidlusalusel perioodil. Kostja poolt esitatud Google Maps Ìi kaart oli asjakohatu tĂ”end, kuna sellel kajastusid varasemad andmed.
27.Maakohus leidis pĂ”hjendatult, et kostja pidi tĂ”endama, et tema ei olnud sĂ”iduki juht hagis mĂ€rgitud kuupĂ€evadel sĂ”iduki parkimisel ja leppetrahvide tegemise ajal. TĂ”endamiskoormis on ĂŒmberpööratud, kuna vastavad asjaolud ei saa olla teada hagejale ja on sĂ”iduki omaniku kontrolli all. Maakohtu poolt viidatud liiklusseaduse § 72 lg-te 2 ja 3 on avalik-Ă”iguslik norm ega ole otseselt kohaldatav. EraĂ”iguslikes suhetes peaks sĂ”iduki omanik sĂ€ilitama vastavaid andmeid oma Ă”iguste kaitseks isegi kauem, nt hagi vĂ”imaliku aegumise perioodi jooksul. KuivĂ”rd hagi ei ole aegunud, et saa vĂ€ita, et kostja oleks liigselt nĂ”ude esitamisega venitanud ning peab hea usu pĂ”himĂ”ttest tulenevalt kandma negatiivseid tagajĂ€rgi seoses sellega, et hageja ei ole vastavaid andmeid sĂ€ilitanud.
28.Kuna hageja ei ole tÔendanud, et sÔiduki parkis parklasse keegi teine, siis tuleb parkimislepingu pooleks lugeda hageja kui sÔiduki omanik. Tegemist on Ôigusliku fiktsiooniga, millest tulenevalt asus maakohus Ôigesti seisukohale, et parkimisleping vaidlusaluse sÔiduki parkimiseks sÔlmiti hageja ja kostja vahel.
29.Maakohus tuvastas Ă”igesti parkimislepingu p 5 tingimused ja asjaolu, et tegemist on leppetrahvi kokkuleppega (VĂS § 158 lg 1 mĂ”ttes). PĂ”hjendatud on apellandi seisukoht, et maakohus pidi omal algatusel hindama, kas parkimistingimused said lepingu osaks. VĂS § 37 lg 1 sĂ€testab, et tĂŒĂŒptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sĂ”lmimist vĂ”i sĂ”lmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli vĂ”imalus nende sisust teada saada. TĂŒĂŒptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sĂ”lmimise viisist tulenevalt vĂ”is nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli vĂ”imalus nende sisust teada saada.
6(9)
Maakohus on tuvastanud, et kostjale kuuluv auto sisenes parklasse selleks mittemÀÀratud viisil (ĂŒle kĂ”nnitee ja haljasala). Samas leidis maakohus pĂ”hjendatult, et vastavast asjaolust tulenevaid riske peab sĂ”iduki juht kandma ise ning piisava hoolsuse ilmutamisel nĂ€inuks juht raskusteta silte. Maakohus leidis Ă”igesti, et parkimislepingu poolel (kostjal) lasub hoolsuskohustus kontrollida, kas vÔÔrale territooriumile sisenedes ja seal parkides tuleb tasuda selle eest ĂŒĂŒri. SeetĂ”ttu leiab ringkonnakohus, et parkimistahvlil mĂ€rgitud parkimistingimused said parkimislepingu osaks ka siis, kui parkimislepingu pool kasutas territooriumile sisenedes ebakohaseid viise vĂ”i jĂ€ttis mĂ€rgid tĂ€helepanuta.
30.Parkimislepingu p-s 5 sÀtestatu kohaselt juhul, kui sÔidukijuht eirab tingimustes sÀtestatud korda, on sÔidukijuhil kohustus parkimisoperaatori nÔudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot.
31.VĂS § 42 lg 1 sĂ€testab, et tĂŒĂŒptingimus on tĂŒhine, kui see lepingu olemust, sisu, sĂ”lmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamĂ”istlikult, eelkĂ”ige siis, kui tĂŒĂŒptingimusega on lepingust tulenevate Ă”iguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. EbamĂ”istlikku kahjustamist eeldatakse, kui tĂŒĂŒptingimusega kaldutakse kĂ”rvale seaduse olulisest pĂ”himĂ”ttest vĂ”i kui tĂŒĂŒptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid Ă”iguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmĂ€rgi saavutamine muutub kĂŒsitavaks. Tingimuse esitlusviis parkla sissepÀÀsu mĂ”lemal poolel ei ole tavapĂ€ratu ja on parkimislepingute puhul tavapĂ€rane. Vastav tingimus ei ole kostja lepingu olemusest tulenevaid Ă”igusi ja kohustusi sellisel mÀÀral piirav, et lepingu eesmĂ€rgi saavutamine muutub kĂŒsitavaks. Fotolt (tl 114) nĂ€htub, et hageja oli paigaldanud parkimistingimused nĂ€htavale kohale kahele poole parklasse viivat teed ning hagejal oli nende sisuga vĂ”imalik suuremate pingutusteta tutvuda. Fotolt ei nĂ€htu, et sĂ”iduki lĂŒhiajalise peatamisega siltide ees oleks parkija seadnud ohtu liikluse kulgemise nimetatud piirkonnas. Kostja ei ole esile toonud, et tal ei olnud vĂ”imalik autot parkla sissepÀÀsu juures mingitest asjaoludest tulenevalt peatada, et tingimustega tutvuda. Ăheksast punktist koosnevad lepingutingimused ei ole sedavĂ”rd mahukad, et parkijal ei ole vĂ”imalik nendega tutvuda ja nende sisust aru saada.
32.VĂS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on tarbijaga sĂ”lmitud lepingu tĂŒĂŒptingimus ebamĂ”istlikult kahjustav ka siis, kui sellega nĂ€hakse ette, et lepingupool peab kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamĂ”istlikult suurt leppetrahvi.
33.Tingimuste kohase tasu maksmata jĂ€tmisega eiras kostja parkimislepingut ja selle lepingulise kohustuse tĂ€itmata jĂ€tmise eest trahvi ettenĂ€gemine ei ole tĂŒhine tĂŒĂŒptingimus. Kokkuleppe, mille kohaselt peab hageja tasuma kostjale parkimistingimuste rikkumise tĂ”ttu leppetrahvi kuni 57 eurot, ei ole tĂŒhine tĂŒĂŒptingimus, kuna leppetrahvi summat ei saa pidada ebamĂ”istlikult suureks vĂ”rreldes pĂ€eva parkimistasuga kuus eurot pĂ€evas (VĂS § 42 lg 3 p 5).
34.VĂS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool Ă”iguse leppetrahvi nĂ”uda, kui ta mĂ”istliku aja jooksul pĂ€rast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nĂ”uab. Riigikohus on mĂ€rkinud, et kui leppetrahvi nĂ”ue esitatakse mĂ”istliku aja jooksul pĂ€rast kohustuse rikkumist, ei pea enam leppetrahvi nĂ”udmise teadet esitama (RKTKo 3-2-1-142-11, 17 ja 3-2-1-28-08, p 14). Hagile lisatud leppetrahvi nĂ”uetest (23-113) nĂ€htuvalt on leppetrahvi nĂ”uded kostjale koheselt esitatud. Nimetatu on tĂ”endatud politsei- ja piirivalveameti kriminaalmenetluse nr 16231116003285 lĂ”petamise mÀÀrusega, mille kohaselt
7(9)
on hageja esindaja kriminaalmenetluse raames andnud selgitusi, et trahviotsus parkimiskorralduse nÔuete eiramise eest paigaldatakse tavaliselt sÔiduki kojameeste vahele ning antud sÔiduki omanikule oli eelnevalt kokku vÀljastatud juba ca 98 trahviotsust, millele sÔiduki omanik vÔi selle kasutaja ei reageerinud. Maakohus on pÔhjendatult leidnud, et 92 korral trahvikviitungi mitteleidmine kojamehe vahelt ei ole eluliselt usutav.
35.Vaidluse lahendamisel jĂ€tab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tĂ€helepanuta kostja esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud vĂ€ited, et kostja andis autot tihti vĂ€liskĂŒlalistele, kes eesti keelt ei oska ja kellel seetĂ”ttu puudus mĂ”istlik vĂ”imalus tutvuda infotahvlil oleva teabega, kui tahvel isegi oli hageja poolt vĂ€idetud kohas; auto kasutajatel puudus vĂ”imalus maksta parkimise eest ka liiklusmĂ€rgi alusel, kuna mĂ€rgist ei selgu, kuhu ja kuidas maksta; vaidlusalusel perioodil elas kostja aadressil XXX ja töötas aadressil XXX. Leppetrahvi vĂ€hendamise taotluse VĂS § 162 lg 1 alusel on kostja esitanud esmakordselt apellatsioonimenetluses, mistĂ”ttu ringkonnakohus jĂ€tab selle tĂ€helepanuta. Analoogilises olukorras on Riigikohus leidnud viivise vĂ€hendamisel, et sellele ei saa tugineda esmakordselt apellatsioonimenetluses (vt RKTKo 3-2-1-41-02, p 10).
36.Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus lÔppjÀrelduses Ôige ja selle muutmiseks puudub alus.
37.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jÀÀvad apellatsioonkaebuse rahuldamata jÀtmise tÔttu TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
38.Vastavalt TsMS § 174 lg 3 mÀÀrab ringkonnakohus kindlaks vÀljamÔistetavad menetluskulud.
39.Vastustaja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, milles taotleb apellandilt lepingulise esindaja kulude katteks 473 euro (kÀibemaksuta) vÀljamÔistmist. Kohtuistungil vastustaja esindaja ei osalenud, mistÔttu selle ettevalmistamisest ja osalemisest tulenevaid kulutusi tal ei saanud tekkida.
40.Vastustajale osutatud Ă”igusabiteenuse sisuks on apellatsioonkaebusega tutvumine, seisukoha kujundamine, tĂ€iendavate tĂ”endite kogumine 45 min ja apellatsioonkaebuse vastuse koostamine ning kohtule esitamine 4 h ja 45 min. Ăigusabiteenust osutati tunnitasuga 86 eurot (kĂ€ibemaksuta).
41.Apellant vaidles vastustaja menetluskulude taotlusele vastu ja leidis, et apellatsioonkaebusega tutvumine, seisukoha kujundamine, tÀiendavate tÔendite kogumine on pÔhjendatud 30 minuti ulatuses, apellatsioonkaebuse vastuse koostamine ning kohtule esitamine on pÔhjendatud 1 h ja 30 min ulatuses.
42.Arvestades, et apellatsioonimenetluses tuli esindajal apellatsioonkaebusega tutvuda ja seisukoht kujundada, peab ringkonnakohus pÔhjendatud ja vajalikuks ajaliseks mahuks nimetatud osas kokku 45 minutit. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ning kohtule edastamiseks vajalikuks ajakuluks, arvestades selle sisu osa pikkust (6 lk), kuid samas, et see on pÔhilises osas varasema menetluse refereerimine ja varasemate seisukohtade kordamine, hindab ringkonnakohus kolm tundi. Arvestades, et apellatsioonimenetluses on uute tÔendite esitamise vÔimalus ÀÀrmiselt piiratud ja ringkonnakohus ei vÔtnud ka vastustaja taotletud tÔendeid asja juurde, ei saa lugeda vajalikuks ja pÔhjendatuks ajakuluks tÀiendavate tÔendite
8(9)
kogumisele kulunud aega. Kokku on vajalik ja pÔhjendatud ajakulu 3 h ja 45 min. Esindaja tasumÀÀra 86 eurot (kÀibemaksuta) vÔib pidada mÔistlikuks.
43.Eeltoodu alusel kuulub vastustaja menetluskulude nĂ”ue rahuldamisele osaliselt. Apellandilt kuulub seega hageja kasuks vĂ€ljamĂ”istmisele vastustaja esindajakulu apellatsioonimenetluses 3 h ja 45 min eest, s.o 258 + 64,50 = 322,50 eurot. Vastustaja taotluse alusel tuleb kohtuotsuses kohustada apellanti tasuma vastustajale viivist hĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurus kindlaks tegeva lahendi jĂ”ustumisest alates kuni tĂ€itmiseni VĂS § 113 lg 1 teises lauses ettenĂ€htud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.