Kohtulahend

tööinspektori nõusolek. Tallinna Linnakohtu 26. mai 2000. a otsusega jäeti Balti Laevaremonditehase AS hagi rahuldamata. Kohus rahuldas vastuhagi osaliselt, tunnistas N. Oborneviga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja ennistas ta tööle. Keskmise palga nõude töölt sunnitud puudumise aja eest jättis kohus rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et 23. aprillil 1998. a toimunud ametiühingu asutamiskoosolekul otsustati asutada tehase haldustöötajate ametiühing Integraal, mille tegevuse aluseks võeti kuni põhikirja väljatöötamiseni EMTAL põhikiri. Tehase ametiühingu komiteesse ja usaldusisikuteks valiti I. Konovalov ja N. Obornev. 1. juulil 1998. a valiti N. Obornev Balti Laevaremonditehase AS ametiühingu peausaldusisikuks, millest ta teatas juhtkonnale kirjalikult 9. juulil 1998. a. Teade võeti vastu ja registreeriti 10. juulil 1998. a. Balti Laevaremonditehase AS töötajad võeti nende avalduste alusel EMTAL liikmeks kuni ametiühingu algorganisatsioonide iseseisvateks juriidilisteks isikuteks vormistamiseni. EMTAL on kantud 27. oktoobril 1997. a mittetulundusühingute registrisse ning EMTAL põhikirjast ei tulene, et EMTAL kuuluvad ametiühinguorganisatsioonid peavad olema juriidilised isikud. EMTAL liikmeskonna piiramine ainult juriidiliste isikutega oleks vastuolus MTÜS §-ga 12. Seega valiti N. Obornev usaldusisikuks kooskõlas TUS § 3 lg 1 p-ga 1. Tulenevalt TLS §-st 94 pidi tööandjal töölepingu lõpetamiseks olema tööinspektori nõusolek. Nõusolekut N. Oborneviga töölepingu lõpetamiseks taotles tööandja alles pärast töölepingu lõpetamist. Tööinspektor keeldus N. Oborneviga töölepingu lõpetamiseks nõusoleku andmisest. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. oktoobril 2000. a linnakohtu otsuse muutmata. Otsuse põhjendustel tekkis N. Obornevil usaldusisiku staatus 23. aprillil 1998. a tehase haldustöötajate ametiühingu Integraal asutamiskoosolekul. Tööandja aktsepteeris kostja usaldusisikuks valimist, kui ta pöördus 6. oktoobril 1998. a Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni poole nõusoleku saamiseks töölepingu lõpetamiseks. 5. aprillil 1999. a tegi tööinspektor otsuse, millega keeldus töölepingu lõpetamiseks nõusolekut andmast. Seega lõpetati tööleping kostjaga tööinspektori nõusolekuta. TUS § 2 lg 2 kohaselt on töötajate ühing töötajate usaldusisiku seaduse mõistes töösuhtealaste huvide esindamiseks ja kaitseks moodustatud töötajate ühendus ning see ei pea tingimata olema juriidiline isik. Usaldusisikul on seadusest tulenevad õigused ja kaitse olenemata sellest, kas teda valinud ühing on kantud mittetulundusühingute registrisse või mitte. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. mai 2001. a otsusega ringkonnakohtu otsus tühistati ja asi saadeti samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohus peab andma õigusliku hinnangu sellele, kas töötajate koosoleku protokolli alusel oli võimalik ametiühingu asutamine, kui sellega ei kaasnenud asutamislepingut MTÜS §-s 6 nõutud vajalike rekvisiitide ja allkirjadega ning põhikirja alles kavatseti koostama hakata. Alles seejärel on võimalik otsustada, kas N. Obornevil oli usaldusisiku staatus või mitte. TUS § 2 lg 2 ei võimalda nõustuda apellatsioonikohtu järeldusega, et töötajate ühing ei pea tingimata olema registrisse kantud juriidiline isik. Töötajate usaldusisiku seadus kehtestab töötajate usaldusisiku tegevuse õiguslikud alused teda volitanud töötajate ja tööandja vahelistes töösuhetes. Töötajate ühingu tegevuspõhimõtteid, asutamist,

liikmeskonda, juhtimist jne käsitlevad mittetulundusühingute seadus ja Eesti NSV ametiühingute seadus. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuni 2001. a otsusega linnakohtu otsus tühistati protsessi- ja materiaalõiguse normi rikkumise tõttu. Uue otsusega tunnistati Balti Laevaremonditehase AS poolt N. Oborneviga töölepingu lõpetamine 20. juulil 2000. a TLS § 86 p 10 alusel seaduslikuks; N. Obornevi vastuhagi jäeti rahuldamata ja N. Obornevilt mõisteti hageja kasuks välja kohtukuluna tasu õigusabi eest 3 000 krooni. Kohus tuvastas, et 23. aprillil 1998. a toimus ametiühingu Integraal asutamiskoosolek, kes valis N. Obornevi usaldusisikuks. Otsuse põhjenduste kohaselt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonidest nr 135 töötajate esindajatele ettevõttes võimaldatava kaitse ja soodustuste konventsioon (edaspidi ILO konventsioon nr 135) ja nr 87 ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsioon (edaspidi ILO konventsioon nr 87) tuleneb, et töötajate ühingute moodustamisel tuleb lähtuda siseriiklikust seadusandlusest. MTÜS § 6 kohaselt sõlmivad asutajad mittetulundusühingu asutamiseks asutamislepingu; asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse selle lisana ühingu põhikiri; asutamislepingule ja sellega kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Kostja ei ole esitanud asjaolu, et ametiühingu Integraal asutamiskoosolekul või enne seda oleksid asutajad sõlminud asutamislepingu ja allkirjastanud põhikirja vastavalt MTÜS § 6 nõuetele. 23. aprilli 1998. a asutamisprotokollist nähtub, et juhatus pidi põhikirja ette valmistama 1998. a detsembriks. 1998. a kehtinud ENSV ametiühingute seaduse (AÜS) § 2 lg 1 alusel oli õigus moodustada ühingut kõigil töötavatel isikutel; õiguse kasutamisel ei tohi teha muid kitsendusi, kui need, mis on ette nähtud seaduses. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt toimus ametiühingusse astumine kooskõlas ametiühingu põhikirjaga. Ka 23. juulil 2000. a jõustunud AÜS § 7 näeb ette asutajate poolt asutamislepingu sõlmimise ja põhikirja allkirjastamise. Töötajate ametiühingut Integraal ei olnud 23. aprillil 1998. a veel asutatud. TUS § 2 lg 2 alusel ei saa teha järeldust, et töötajate ühing ei pea tingimata olema registrisse kantud juriidiline isik. Kostja ei ole isik, kes oli vastavalt TUS § 2 lg-le 1 valitud töötajate ühingu liikmete üldkoosoleku poolt usaldusisikuks ning töölepingu lõpetamiseks temaga ei olnud vaja tööinspektori nõusolekut. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tunnistada kostjaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja ennistada ta tööle. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et TUS § 2 lg 2 alusel usaldusisikut valinud töötajate ühing peab olema registrisse kantud juriidiline isik. TUS § 2 lg 2 kohaselt on töötajate ühing töösuhetealaste huvide esindamiseks ja kaitseks moodustatud töötajate ühendus. Seadus ei esita nõuet, et ühendus peab olema asutatud ENSV ametiühingute seaduse või mittetulundusühingute seaduse alusel ja registrisse kantud juriidiline isik või peaks vastama ametiühingu määratlusele. Sarnane põhimõte on sätestatud ka ILO konventsiooni nr 87 art-s 10, mille kohaselt konventsiooni mõiste "organisatsioon" tähendab iga töötajate või tööandjate organisatsiooni, mis edendab ja kaitseb töötajate või tööandjate huve. Konventsiooni art 3.1 kohaselt on organisatsioonidel õigus vabalt

valida oma esindajaid ning art 7 kohaselt ei tohi juriidilise isiku staatuse omistamine sõltuda asjaoludest, mis piiravad art-te 2, 3 ja 4 rakendamist. Kui ametiühing ei soovi olla juriidiline isik ja kaotab seetõttu õiguse valida oma esindaja, on tegemist ILO konventsiooni nr 87 art 7 rikkumisega. MTÜS § 2 lg 2 käsitleb mittetulundusliku iseloomuga isikute ühendusi, mis ei ole kantud registrisse ning mis ei ole juriidilised isikud, lubades neil tegutseda. ENSV ametiühingute seaduse mõtte kohaselt oleksid ametiühingud juriidilised isikud asutamiskoosoleku hetkest ning hiljem pidi nende põhikiri olema registreeritud. MTÜS § 1 lg 3 kohaselt võib seaduses sätestada erisusi teatud liiki mittetulundusühingute asutamise, tegevuse ja lõpetamise kohta. Kui võtta AÜS § 7 nimetatud erisusena, siis ametiühing Integraal on juriidiline isik. Vastasel korral on AÜS § 7 vastuolus mittetulundusühingute seadusega ega kuulu MTÜS § 99 kohaselt kohaldamisele. Ringkonnakohus tõlgendas ebaõigesti ILO konventsiooni nr 87 art 2 ja 8.1, leides, et töötajate ühingute moodustamisel tuleb lähtuda siseriiklikust seadusandlusest. Lähtudes PS §-st 123, võib ametiühing isegi ilma asutamislepinguta omandada ILO konventsiooni alusel töötajate ühingu õigused, kui töötajad on oma tahte selgelt väljendanud ja selle koosoleku otsuses fikseerinud. Ametiühing jäi registrisse kandmata tööandja tegevuse tõttu. Kostja töölt vabastamisel jäid asutamisdokumendid tööandja kätte. Hageja neid dokumente kohtule ei esitanud. Kostja sai asutamislepingu ühe eksemplari oma valdusse 2001. a juunis. Ringkonnakohus keeldus uut tõendit vastu võtmast ja rikkus sellega TsMS § 3 ja 308 lg 1 sätteid. Ilma asutamislepingut hindamata ei saanud kohus õiget otsust teha. Kostjat tunnustasid usaldusisikuna nii ametiühing kui tööandja. EMTAL põhikirja p-de 9 ja 10 kohaselt on Integraal EMTAL-i liige. Tööandja taotles tööinspektorilt nõusolekut kostjaga töölepingu lõpetamiseks ja avaldas teistele töötajatele survet tema tagasikutsumiseks. Tööinspektor ei andnud nõusolekut töölepingu lõpetamiseks kostjaga. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. Kostjal ei tekkinud 23. aprillil 1998. a toimunud ametiühingu Integraal asutamiskoosolekul TUS § 2 lg 1 alusel usaldusisiku staatust, kuna selleks hetkeks ei olnud ametiühingut veel asutatud. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil 17. detsembril 2001. a taotles N. Obornevi esindaja vandeadvokaat A. Kiis välja mõista kassaatorile õigusabi eest kassatsiooniastmes 5000 krooni. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 2001. a määrusega anti asi põhimõttelist laadi eriarvamuste tõttu lahendamiseks tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Tsiviilkolleegiumi kogu koosseis leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. TLS § 94 nõuab tööandja algatusel töölepingu lõpetamiseks töötajaga, kes on valitud tööandja juures töötajaid esindavasse organisatsiooni, samuti töötajaid esindava isikuga, tööandja asukoha järgse tööinspektori nõusolekut. N. Oborneviga lõpetati tööleping tööandja algatusel TLS § 86 p 10 alusel ja selleks puudus tööinspektori nõusolek. Seega oleneb vaidluse lahendus sellest, kas N. Obornev oli

töötaja, kellele laienes TLS § 94 kaitse. Töötajate usaldusisiku seaduse § 2 lg 1 sätestab, et usaldusisik on ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni (edaspidi ettevõte) töötaja, kes on valitud töötajate ühingu liikmete või töötajate ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosoleku poolt töötajate esindajaks töösuhetes tööandjaga. Sama paragrahvi lõige 2 kehtestab, et töötajate ühing selle seaduse mõttes on töösuhetealaste huvide esindamiseks ja kaitseks moodustatud töötajate ühendus. Seega võis töötajate usaldusisikut valida nii töötajate ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosolek kui ka töösuhetealaste huvide esindamiseks ja kaitseks moodustatud töötajate ühing (ühendus). PS § 29 lg 5 sätestab, et töötajate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Käsitledes ühinemisvabadust PS § 48 lg 1 järgi, märkis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium 10. mai 1996. a otsuses, et ühinemisõigus tähendab õigust koonduda asjakohasel õiguslikul alusel nii juriidilise isiku kui ka mittejuriidilise isiku staatusega ühingutesse. Tsiviilkolleegium märgib, et sama põhimõte on kohaldatav ka töötajate ühingutele. Seega võib töötajate ühinguks olla ka õiguslikul alusel moodustatud ühendus, mis pole juriidiline isik. Järelikult on TUS § 2 lg 1 järgi töötajate usaldusisiku valimise õigus mitte ainult töötajate ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosolekul ja töötajate ühendusel, millel on juriidilise isiku staatus, vaid ka muul õiguslikul alusel moodustatud töötajate ühendusel, mis pole juriidiline isik. Kui usaldusisikut võib valida ka töötajate ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosolek ja ühendus, mis pole juriidiline isik, siis on selline õigus ka ametiühingut asutavatel töötajatel. Selline töötajate usaldusisiku seaduse tõlgendus on kooskõlas ka ILO konventsiooni nr 135 art-ga 3. See sätestab, et konventsioonis tähendab mõiste "töötajate esindajad" isikuid, keda riigi seaduste või praktika põhjal tunnustatakse nendena, ja nad on kas: (a) ametiühinguesindajad, nimelt ametiühingute poolt või selletaoliste ühingute liikmete poolt määratud või valitud esindajad, või (b) valitud esindajad, nimelt esindajad, kes vastavuses riigi seaduste, eeskirjade ja kollektiivlepingu tingimustega on ettevõtte töötajate poolt vabalt valitud ja kelle funktsioonid ei sisalda toiminguid, mida nimetatud riigis tunnustatakse ametiühingute ainueesõigusena. TUS § 3 kuni 7. aprillini 2000. a kehtinud redaktsioon kehtestas, et usaldusisik valitakse töötajate ühingu liikmete poolt või töötajate ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosolekul. Töötajate ühingu liikmed või töötajad võisid valida kokkuleppel tööandjaga enam kui ühe usaldusisiku. Usaldusisiku valimise kord ja volituste kestus määratakse kindlaks töötajate ühingu põhikirja alusel või töötajate üldkoosoleku poolt. Valitud usaldusisikust informeeritakse kirjalikult tööandjat. Kuigi usaldusisiku valimise korda ja tema volituste kestust reguleerivas osas kasutab seadus mõistet "töötajate ühingu põhikiri", on ekslik grammatilise tõlgenduse teel teha järeldust, et töötajate ühing, kellel pole oma põhikirja, ei saagi usaldusisikut valida. TUS § 3 lg 3 mõte on selles, et usaldusisikut valiv töötajate ühing või üldkoosolek ise otsustab valimise korra ja valitu volituste kestuse üle. Selline tõlgendus on kooskõlas ka ILO konventsiooni nr 87 art-ga 3, mis sätestab muuhulgas töötajate organisatsioonide õiguse välja töötada oma põhikiri ja reeglid, valida vabalt esindajad, korraldada

juhtimist ja tegevust ning kohustab riigivõimu hoiduma igasugusest sekkumisest, mis võiks seda õigust piirata või tõkestada selle seaduslikku rakendamist. Seega võib töötajate ühendus oma tegevuse aluseks võtta ka juba olemasoleva ametiühingu põhikirja. Toodud põhjustel muudab tsiviilkolleegiumi kogu koosseis samas vaidluses Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. mai 2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-01 avaldatud seisukohta, mille kohaselt TUS § 2 lg 2 järgseks töötajate ühinguks saab olla vaid mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidiline isik. TsMS § 353 lg 3 keelab Riigikohtul hagi aluseks olevate asjaolude tuvastamise. Linnakohtu otsus, milles olid hagi aluseks olevad asjaolud tuvastatud, on tühistatud kasseeritud apellatsioonikohtu otsusega. Apellatsioonikohtu otsuses puudub märge esimese astme kohtu poolt tuvastatuga nõustumise kohta. Seega ei saa Riigikohus ise teha uut otsust ja asi tuleb saata uueks arutamiseks samale apellatsioonikohtule. Asja uuel arutamisel lahendab ringkonnakohus ka kassaatori taotletud õigusabikulude väljamõistmiseks. Ringkonnakohtu 11. juuni 2001. a istungil taotles kostja ametiühingu asutamislepingu asja juurde lisamist, põhjendades selle varem esitamata jätmist dokumendi kadumisega. Ringkonnakohus jättis taotluse rahuldamata, kuna tegemist oli 1998. a dokumendiga ja kostja ei esitanud mõjuvat põhjust; samuti ei olnud kostja sellele asjaolule vastuhagis tuginenud. Vastavalt TsMS § 147 lg 1 p-le 5 peavad hagiavalduses olema märgitud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 154 lg 1 kohaselt võib kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus muuta hagi alust, esitades selle kohta avalduse, millele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut. Vastavalt TsMS § 151 lgle 2 kohaldatakse vastuhagile hagiavalduse kohta sätestatut. Esimese astme kohtus ei rajanud kostja oma nõuet asjaolule, et ametiühingu asutajad olid sõlminud asutamislepingu. Kuna asutamislepingu sõlmimine ei olnud seega tõendamisele kuuluv asjaolu, jättis apellatsioonikohus kooskõlas TsMS §ga 92 selle tõendamiseks esitatud tõendi vastu võtmata. Kui esitatud tõend olekski olnud asjasse puutuv, ka siis oleks apellatsioonikohtu poolt selle vastuvõtmata jätmine olnud seaduslik. TsMS § 308 lg 1 kohaselt võib apellant või vastustaja esitada ringkonnakohtus tõendeid, mida ta ei esitanud esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus põhjendamatult keeldus tõendeid vastu võtmast või kui tõendit ei olnud võimalik muul kaalukal põhjusel varem esitada. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 peab uute tõendite esitamist põhjendama apellatsioonkaebuses või vastuses. Hageja esitas taotluse dokumendi asja materjalidele lisamiseks alles apellatsioonikohtu istungil ega esitanud apellatsiooniastmes mõjuvaid põhjendusi, miks ta dokumenti varem ei esitanud. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. juuni 2001. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Nikolai Obornevile 11. augustil 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eriarvamusele jäi kolleegiumi liige J. Luik.

J. Odar, H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik J. Luige eriarvamus Leian, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohus on õiglases lahendis töötajate usaldusisiku seaduse ja ILO konventsiooni nr 135 sätete tõlgendusele leidnud korrektse õigusliku argumentatsiooni. Seaduse järgi on usaldusisiku valimise õigus töötajate ühingu liikmetel ja sellesse mittekuuluvate töötajate üldkoosolekul (TUS § 3 p 1 ja 2). Olles päri, et juriidilise isiku staatuseta töötajate ühingu liikmetel on juriidilisest isikust töötajate ühinguga võrdne õigus usaldusisikut valida, ei ole võimalik nõustuda kolleegiumi seisukohaga selles, et TLS § 94 kaitse laieneb töötajale, kelle valis hageja 6 töötaja ametiühingu asutamiskoosolek. See koosolek ei ole käsitatav 880 töötajaga ettevõtte töötajate üldkoosolekuna. Seda ei ole kostja ka väitnud. Seepärast käsitlen järgnevalt usaldusisiku valimist töötajate ühingu poolt. TUS § 2 lg 2 mõistes on töötajate ühing töösuhete nõrgema osapoole - töötajate - huvide esindamiseks ja kaitseks moodustatud ühendus. ILO ettevõtte töötajate esindajate kaitse ja soodustuste konventsiooni nr 135 art-st 3 (a) tulenevalt peab riik ja tööandja tunnustama seaduse või praktika alusel töötajate huvide kaitseks ametiühingu või sellesarnaste ühingute liikmete määratud või valitud töötajate esindajaid. Minu arvates peetakse ametiühingu sarnaste ühingute all silmas temaga samu eesmärke taotlevaid muid, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta töötajate ühendusi. Tulenevalt TUS §-st 3 lg 3 määratakse usaldusisiku valimise kord ja volituste kestus kindlaks töötajate ühingu põhikirjas. ILO konventsiooni nr 87 art 3 sätestab tõepoolest töötajate organisatsiooni õiguse töötada välja oma põhikiri riigivõimu sekkumiseta. Sellest aga ei järeldu, et "oma põhikiri" on samatähenduslik mõne teise ametiühingu põhikirjaga. Kostja ei ole väitnud, et riik või tööandja sekkus töötajate ühingu oma põhikirja väljatöötamise protsessi. Kuna olematu organisatsiooni juhtimist ja tegevust ei ole õiguslikus mõttes võimalik kuidagi piirata või takistada, ei kuulu konventsiooni vaadeldav säte minu arusaamisel asjas kohaldamisel. Seetõttu leian, et usaldusisikuna peab tööandja tunnustama töötajat, kelle valis usaldusisikuks töötajate ühing, kellel on oma põhikiri ja liikmeskond. Kostjat valinud ametiühingu asutamiskoosolekul need tunnused puuduvad. Järelikult puudus kostjal töötajate usaldusisiku staatus, mis oleks nõudnud töölepingu lõpetamiseks tööinspektori nõusolekut. Kohtuvaidluse lahendamise üheks eesmärgiks on õigusrahu ja õigusselguse saavutamine. Hageja soovis kostjaga töölepingu lõpetada tema pensioniikka jõudmise ja suure füüsilise koormusega töö tõttu. Kes vastutab pensionieas töötajate usaldusisiku eest, kes ei ole küll töövõimetu, kuid kelle tervis ei pruugi töölepingus kokkulepitud töö tegemisele enam vastu panna? Kas tööinspektor, kes töölepingu lõpetamiseks luba ei anna, töötaja ise või tööandja? J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.