3-2-1-164-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. detsembril 2001. a OÜ Daix-B hagi AS Maardu Elamu vastu 118 850 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja J. Luik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 10. detsembril 2001. a OÜ Daix-B kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. juuni 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/604/01. Istungist võtsid osa hageja seaduslik esindaja I. T"ubõr ja kostja esindaja vandeadvokaat M. Hääl. Juures viibis tõlk L. Lomp. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik OÜ Daix-B esitas hagi AS-lt Maardu Elamu 118 850 krooni saamiseks. Hagi põhjendustel sõlmisid AS Arkomar ja AS Maardu Elamu 1. juunil 1997. a tööettevõtulepingu, mille kohaselt tööettevõtja AS Arkomar kohustus teostama ehitus- ja remonttöid Maardu klubis. 3. augustil 1997. a allkirjastasid pooled tööde vastuvõtu akti. Tööde teostamise hinnaks oli 163 850 krooni, millest AS Maardu Elamu on tasunud vaid 45 000 krooni. 17. detsembril 1998. a loovutas AS Arkomar nõude AS Maardu Elamu vastu OÜ-le Daix-B. Kostja vastuväitel ei ole poolte vahel kunagi lepingut sõlmitud. Kostja võttis töö vastu ja tasus 45 000 krooni Maardu Linnavalitsuse palvel. Kostjal puuduvad lepingulised suhted Maardu Linnavalitusega, mille alusel ta oleks pidanud täitma peatöövõtja ülesandeid seoses klubi remondiga. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Harju Maakohtu 29. detsembri 2000. a otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjendustel on asjas tõendatud, et AS Arkomar ja kostja vahel oli tööettevõtulepingul põhinev suhe. Sisulist tähtsust pole sellel, kellele rahvamaja kuulus ja kes töid finantseeris. Tööde tellijaks oli tunnistajate ütlustel kostja. Tõendamata on kostja väide, et 45 000 krooni tasuti linnavalitsuse kui enamusaktsionäri palvel. Samuti ei ole mõistlikult põhjendatud kostja poolt tööde vastuvõtmine, kui ta enda väitel ei olnud rahvamaja remondiga lepinguliselt seotud. AS Arkomar on lepingupooleks pidanud kostjat. Kostja ei ole lepingu olemasolu eitanud, vaid teatas, et lepingut ei ole säilinud. Tunnistaja ütlustel võttis kostja tööd vastu ega esitanud pretensioone. Seega on kostja TsK § 369 lg 1 järgi kohustatud hagejale tasuma 118 850 krooni. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustel tuvastas maakohus, et AS Arkomar ja AS Maardu Elamu vahel oli tööettevõtulepingust tulenevad suhted. Samas ei märkinud kohus, millal lepinguline suhe eksisteeris, millises mahus tööde teostamiseks leping sõlmiti ja kuidas toimus lepingu täitmine. Hagi rahuldamiseks ei piisa ainult lepingulise suhte tuvastamisest, vaid kohus pidi veenduma konkreetse lepingu ja sellest tuleneva kohustise olemasolus. Hagiavalduses nimetatud asjaolusid soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõendite ja tunnistajate ütlustega, kuid ükski esitatud tõend ei kinnita
veenvalt hageja väiteid. Väljavõttega AS Arkomar pangakontost ja kostja omaksvõtuga on tõendatud, et AS Maardu Elamu maksis 3. juulil 1997. a AS-le Arkomar 45 000 krooni. Kostja esitas kohtule arve, mille alusel summa tasuti ja 28. mai 1997. a tööde vastuvõtmise-üleandmise akti, milles märgitud tööde eest tasumine olevat toimunud. Akt, arve ja raha tasumine ei välista kogumis pooltevahelist tsiviilõiguslikku kohustist, kuid need ei kinnita hagiavalduses toodud asjaolusid. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohus rikkus tõendite hindamisel oluliselt protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus jõudis tunnistajate ütlusi hinnates ebaõigele järeldusele, et tööettevõtulepingu olemasolu ei ole tõendatud. Kultuurimaja direktor P. Korts kinnitas, et tööettevõtulepingus oli kokku lepitud AS Arkomar poolt teostatavate tööde maht ja vastavalt sellele töid ka tehti. G. Vdovetsi ütlustel allkirjastas ta AS Maardu Elamu esindajana 28. mail 1997. a tööde vastuvõtu-üleandmise akti. AS Maardu Elamu on kinnitanud, et ta tasus linnavalituse eest AS-le Arkomar 45 000 krooni. Lepingu olemasolu tõendab ka Maardu Linnavalitsuses toimunud nõupidamine, kus võrreldi teostatud tööde mahtu ja ulatust, mida kinnitavad ka tunnistajate ütlused. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Hageja esitas hagi tööettevõtulepingu alusel tehtud tööde eest osaliselt maksmata tasu saamiseks. Kuna kirjalikku lepingut ei olnud väidetavalt säilinud, soovis hageja oma väiteid tõendada tunnistajate ütluste ja kirjalike tõenditega. Esimese astme kohus leidis tunnistajate ütlusi ja poolte esindajate seletusi hinnates, et AS Arkomar ja kostja vahel oli tööettevõtusuhe. Ringkonnakohus tühistas esimese astme kohtu otsuse ja jättis hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata. TsMS § 330 lg 4 kohaselt märgitakse ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. TsMS § 95 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kuna apellatsioonikohus tühistas esimese astme kohtu otsuse ja tegi uue otsuse, siis oleks ta pidanud otsuses kõiki kogutud tõendeid analüüsima. Ringkonnakohus pole otsuses põhjendanud, miks ta jätab tähelepanuta osa asjaolusid ja neid kinnitavad tõendid, millest hageja väitel ja esimese astme kohtu otsuse järgi järeldub tööettevõtusuhete olemasolu AS Arkomar ja kostja vahel. Tõendamatuse tõttu hagi rahuldamata jätmine ei ole apellatsioonikohtu otsuses nõuetekohaselt põhjendatud. Kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust mõne tunnistaja ütlusel, eksperdi arvamusel või poole vande all antud seletusel põhineva asjaolu osas, ei ole ringkonnakohtul TsMS § 332 kohaselt õigust kohtuotsust selles osas muuta, märkimata põhjusi, miks neid tõendeid tuleb hinnata teisti. Ringkonnakohus leidis vastupidiselt esimese astme kohtule, et tunnistajate ütlused ei
kinnita hagiavalduse väiteid. Apellatsioonikohus ei ole otsuses põhjendanud, miks tunnistajate ütlusi tuleb hinnata teisiti. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. juuni 2001. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada OÜ-le Daix-B 20. juulil 2001. a tasutud kautsjon 1 188 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa) krooni 50 senti. H. Jõks, A. Kull, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.