lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-148-01

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 10.12.2001

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-148-01
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
10.12.2001
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
996
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-148-01

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 10. detsembril 2001. a Osmo Kalevi Lassila hagi Vladimir Lemi"ko vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja vara väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ning Vladimir Lemi"ko vastuhagi Osmo Kalevi Lassila vastu omandiõiguse tunnustamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas kirjalikus menetluses 12. novembril 2001. a läbi Vladimir Lemi"ko kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. mai 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/694/01. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Tallinna Linnakohtule esitatud hagis palus Osmo Kalevi Lassila (edaspidi hageja) tunnustada tema omandiõigust Tallinnas Virmalise 28/30 asuvale korterile nr 7 ja nõuda vara välja Vladimir Lemi"ko (edaspidi kostja) ebaseaduslikust valdusest. Hagi põhjendustel ostis hageja vaidlusaluse korteri

15.aprillil 1999. a notariaalselt tõestatud ostu-müügilepinguga V. Prudnikovilt, kes samal päeval andis talle üle korteri valduse. Hiljem selgus, et isik, kes esines V. Prudnikovina ei ole korteri omanik. Kostja oli andnud korteri V. Prudnikovile üürile. Kostja valdus lõppes korteri üürile andmisega. Kostja on taastanud jõuga korteri valduse, millega rikub hageja õigust vallata ja kasutada omandit. Hageja on omandanud korteri AÕS § 95 lg 1 kohaselt. Kostja esitas vastuhagi, milles palus tunnustada tema omandiõigust vaidlusalusele korterile. Vastuhagi põhjendustel kuulub korter kostjale. Kostja ostis korteri 24. aprillil 1998. Ta ei ole korterit V. Prudnikovile müünud. Tema ja V. Prudnikovi vaheline tehing on tehtud võltsitud passe kasutades. Korter läks kostja valdusest välja tema tahte vastaselt. AÕS § 95 lg 3 kohaselt hageja korterit ei omandanud. Ta sai vaid heauskse valdaja õigused. Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Linnakohus tuvastas, et 2. veebruari 1999. a lepinguga on kostja võõrandanud V. Prudnikovile Virmalise 28/30-7 asuva korteri koos sellele vastava mõttelise osaga elamust. Linnakohtus antud kostja seletuse kohaselt ei ole ta kunagi sellist tehingut teinud. See tehing on tehtud võltsitud passe kasutades. Kriminaalasjas pole V. Prudnikovina esinenud isikut kindlaks tehtud. Korter pole tema valdusest väljunud, sest tal olid kogu aeg korteri võtmed. Linnakohtu otsuse põhjendustel puudub pooltel vaidlus selles, et kostja omand korterile tekkis õiguslikul alusel 1998. a aprillis, et V. Prudnikovi nimel tegutsenud isik ei olnud õigustatud müügilepingu esemeks olnud korterit võõrandama ja et hageja toimis lepingu sõlmimisel heauskselt. AÕS § 95 lg 3 piirab heauskset omandamist. Heauskse valduse saamise kaudu on võimalik saada asja omanikuks vaid juhul, kui esialgse omaniku valdus on heauskse omandaja valduse tekkimise hetkeks lõppenud ja asi on esialgse omaniku valdusest välja läinud viimase tahte kohaselt. Kostja valdas korterit, kui selle valdus anti üle hagejale. Üürilepinguga andis kostja ajutiselt üle vara kasutusõiguse (otsese valduse), kuid jäi ise endiselt kaudseks valdajaks. AÕS § 39 järgi lõpeb valdus, kui valdaja

loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. Mööduv katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustel ei kuulu AÕS § 95 lg 3 asjas kohaldamisele, sest pole tuvastatud tahtevastast väljaminekut. Kostja ei tõendanud, et korter läks tema valdusest välja tema tahte vastaselt. AÕS § 39 kohaselt lõpeb valdus, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. Kohus on tuvastanud, et kostja andis korteri üürile, andes üle ka korteri otsese valduse. Seda asjaolu pole vaidlustatud. Korteri üürile andmisel pole tegemist tegeliku võimu teostamise mööduva takistusega AÕS § 39 lg 2 mõttes. Kui omanik annab eluruumi üürile, siis ta loobub vabatahtlikult selle valdusest. AÕS § 39 lg 1 kohaselt lõppes korteri üürile andmisega kostja valdus, kuna sellega loobus ta tegelikust võimust korteri üle. Hageja omandas korteri heauskselt ning ta on AÕS § 95 lg 1 järgi asja omanik asja oma valdusse saamise ajast. Hageja omand on tekkinud 15. aprilli 1999. a ostu-müügilepingu sõlmimise ning valduse üleandmisega, mis on fikseeritud ostu-müügilepingu lisana samal kuupäeval. Hageja läks samal päeval vaidlusalusesse korterisse ja ööbis seal. Seda asjaolu pole kosja vaidlustanud. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohaldada oleks tulnud AÕS § 95 lõiget 3. Hagejale ei andnud korteri valdust üle kostja kui omanik. AÕS § 39 lg 2 kohaselt ei kaotanud kostja valdust korterile. ES § 28 lg 1 näeb ette, et eluruumi üürileandmine on eluruumi üleandmine üürniku ajutisse kasutusse teatud tingimustel. Seega pole põhjendatud apellatsioonikohtu järeldus kostja valduse lõppemise kohta. Ringkonnakohus rikkus tõendite hindamisel TsMS § 332, samuti TsMS § 92. Kostja tõendas korteri valduse katkematust ja selle kasutusõiguse lühiajalist üleandmist kolmandale isikule. Põhjendamatu on kohtu järeldus kostja valduse täieliku kaotamise kohta. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et ringkonnakohtu otsus on õige. Hageja on korteri heauskne omanik. Kostja kaotas asja valduse oma tahte kohaselt. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Linnakohus tuvastas, et korteri üürile andmisel andis kostja üle ka korteri otsese valduse. Seda asjaolu pole pooled edasises kohtumenetluses vaidlustanud. Vastuses apellatsioonkaebusele kinnitas kostja, et ta nõustub linnakohtu selle seisukohaga. Seda tuvastatud asjaolu hinnates on ringkonnakohus õigesti leidnud, et vaidlusalune korter läks kostja valdusest välja tema tahte kohaselt. Tulenevalt AÕS § 39 lg-st 1 lõpeb valdus muu hulgas ka tegelikust võimust loobumisega asja üle. Korteri valduse üleandmisel üürnikule loobus kostja vabatahtlikult korteri valdusest, s.o tegelikust võimust korteri üle. AÕS § 95 lg 3 kohaselt on asja heauskne omandamine AÕS § 95 lg 1 järgi välistatud, kui asi oli

omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kuna asjas tuvastati, et vaidlusalune korter läks kostja valdusest välja tema tahte kohaselt, siis on apellatsioonikohus jätnud õigesti AÕS § 95 lg 3 kohaldamata. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et korteri otsesest valdusest loobumine seoses selle üürile andmisega pole vaadeldav tegeliku võimu teostamise mööduva katkestusega, mis AÕS § 39 lg 2 järgi valdust ei lõpeta. Kui üürileandja on korteri valduse andnud üle üürnikule, siis ei ole ta selle korteri otsene valdaja ainuüksi seetõttu, et tal on olemas üürniku valdusse antud korteri võtmed. Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. mai 2001. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. J. Odar, H. Jõks, A. Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.