lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-80-01

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 20.06.2001

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-80-01
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
20.06.2001
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
830
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-80-01

MÄÄRUS

Tartus 20. juunil 2001. a Olga Akulenko hagi Andrei Kuznetsovi vastu abielu lahutamiseks, lapse elukoha määramiseks ja lapsele elatisraha saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 11. juunil 2001. a O. Akulenko kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. jaanuari 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/130/2001. Istungist võtsid osa hageja O. Akulenko ja tema esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa ning kostja A. Kuznetsov. Istungil osales tõlk L. Lomp. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik O. Akulenko ja A. Kuznetsov elasid Eestis koos alates 1994. aastast. Sellest kooselust sündis

4.märtsil 1995. aastal poeg Dmitri Kuznetsov. Poolte abielu registreeriti 12. detsembril 1997. aastal. O. Akulenko viibis Eestis viisa alusel. Kuna talle keelduti Eestis elamisluba andmast, siis lahkus ta Eestist 1998. aasta aprillis Sankt-Peterburgi. Poolte abielulised ja majanduslikud suhted katkesid. Poeg Dmitri jäi Eestisse isa A. Kuznetsovi juurde. Hagiavalduses palus O. Akulenko abielu lahutada, jätta poeg tema kasvatada ning A. Kuznetsovilt välja mõista igakuine elatisraha 1000 krooni lapse ülalpidamiseks kuna poeg elab alates 1999. a aprillist koos temaga Sankt-Peterburis. Tallinna Linnakohtu 29. augusti 2000. a otsusega hagi rahuldati. Otsuse põhjenduste kohaselt on poolte seletustega tõendatud, et pooltevahelised abielulised suhted lõppesid 1998. aasta aprillis, pooled elavad erinevates riikides ja kumbki ei soovi abielu jätkata. Tuginedes tunnistajate ütlustele ja kummagi riigi eestkosteasutuse arvamusele, leidis kohus et 5aastane poeg Dmitri on otstarbekas, tema vanust arvestades, jätta ema kasvatada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu 23. jaanuari 2001. a otsusega jäeti muutmata linnakohtu otsus osas, millega lahutati poolte abielu. Linnakohtu otsus tühistati osas, millega poeg jäeti ema kasvatada ja mõisteti välja isalt elatisraha poja ülalpidamiseks. Ringkonnakohus tegi selles osas uue otsuse, millega jäeti poeg isa kasvatada. Kui vanemad elavad lahus, lepivad nad perekonnaseaduse (PkS) § 51 kohaselt kokku, kumma vanema juures laps elab. Lapse ema lahkus Eestist 1998. aasta aprillis ja pooled leppisid kokku, mil viisil lapsest lahus elav ema lapsega suhtleb ja tema kasvatamisest osa võtab. Lapse isa pidi võimaldama lapsel emaga kohtuda ning tasuma sellega seotud kulud. Nii toimisid pooled kuni 1999. a septembrini, mil ema enam poega Sankt-Peterburist isa juurde Tallinnasse tagasi ei toonud. Otsuse põhjenduste kohaselt rikkus ema lapse kasvatamise kokkulepet. Ema ei ole alates 1999. a septembrist võimaldanud lapsel isaga kohtuda ning on varjanud lapse elukohta. Ajal, mil laps elas isa juures, oli lapsele tagatud nii ema kui isa hellus ja hoolitsus, kuna isa võimaldas lapsel emaga vabalt suhelda. Poja jätmisel isa kasvatada on lapse huvid paremini tagatud. Ema ei ole esile toonud ühtegi
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

asjaolu, mis tingiks lapse kasvatamise kokkuleppe muutmise. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada osas, millega laps anti isa kasvatada. Kui vanemad ei saavuta kokkulepet lapse elukoha suhtes, lahendab vaidluse PkS § 51 kohaselt vanema nõudel kohus. Vaatamata kokkuleppele on pooltel tekkinud vaidlus lapse elukoha määramisel. Laps on veel väike ja vajab rohkem ema hoolitsust. Lapse elamistingimused SanktPeterburis on head. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja pidas kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Otsuse tegemisel lähtus apellatsioonikohus lapse huvidest. IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon Riigikohtu tsiviilkolleegiumi istungil esitas A. Kuznetsov taotluse lapse kasvatamise kokkuleppe sõlmimiseks. O. Akulenko nõustus kokkuleppe sõlmisega ja pooled esitasid kolleegiumile kinnitamiseks kirjaliku kokkuleppe. Kolleegium selgitas pooltele TsMS § 352 lg 2 järgi, et kokkuleppe kinnitamise korral tühistab Riigikohus eelnevad kohtulahendid lapse elukoha määramise osas ja lõpetab määrusega asjas menetluse. Kassatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kolleegium leidis, et poolte kokkulepe lapse elukoha, tema kasvatamise ja temaga suhtlemise määramiseks on seaduslik ja kooskõlas PkS §-des 49-52 sätestatuga ning tuleb kinnitada. Juhindudes TsMS § 351 lg-st 3 ning § 352 lg-test 1 ja 2 kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. jaanuari 2001. a otsus osas, millega poeg Dmitri elukohaks määrati isa Andrei Kuznetsovi elukoht Tallinnas. Menetlus selles osas lõpetada. Kassatsioonkaebus jätta läbi vaatamata. Kinnitada Olga Akulenko ja Andrei Kuznetsovi kokkulepe poeg Dmitri (sünd. 04.03.1995) elukoha ning tema kasvatamise ja temaga suhtlemise korra kohta. Olga Akulenko (sünd. 27.12.1971, eluk. Zaharjevskaja 3-32 Sankt-Peterburg) ja Andrei Kuznetsov (isikukood 36511040328, eluk. Männiku tee 97-4, Tallinn), sõlmisid alljärgneva kokkuleppe poja hooldusõiguse kohta:

1.Arvestades asjaolu, et poeg Dmitri on juba 1999. aasta aprillist elanud koos emaga SanktPeterburis ning tema elukoha uus muutus tekitaks temale asjatuid psüühilisi traumasid, jääb tema elukohaks edaspidi poolte kokkuleppel ema elukoht Sankt-Peterburis;
2.pojaga suhtlemise õiguste teostamiseks isa A. Kuznetsovi poolt lepivad pooled kokku, et tal on õigus võtta poeg enda juurde iga kooliaasta talvevaheajal ja suvevaheaja esimeses pooles vastavalt lapse soovidele alates 1. septembrist 2001. a;
3.A. Kuznetsov omab õiguse vabalt suhelda pojaga Sankt-Peterburis, eelnevalt informeerides oma saabumisest O. Akulenkot;
4.O. Akulenko omab õiguse vabalt suhelda pojaga tema Tallinnas viibimise ajal, eelnevalt informeerides oma saabumisest A. Kuznetsovi;
5.O. Akulenko kohustub eelnevalt informeerima A. Kuznetsovi poja elu- või õppimiskoha muutustest;
6.pooled kinnitavad allkirjadega kokkuleppel, et nendevaheline vaidlus lapse hooldamisõiguse üle on sellega lahendatud ja mingeid pretensioone kummalegi poolele ei ole;
7.kokkulepe on vormistatud viies identses eksemplaris - üks vene keeles kummalegi poolele, üks eesti keeles kummalegi poolele ja üks eesti keeles kohtule. L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.