Kohtuotsuse tegemise aeg ja 23.12.2013, Rakvere koht Tsiviilasja number
2-12-13724
Tsiviilasi
AS Silbet hagiavaldus AS SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3 000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Silbet, rk 10160153, asukoht: Ahtme mnt 117, Kohtla-Järve, esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov esindajad
Viimase kohtuistungi aeg
Kostja: AS SEB Pank, rk 10004252, asukoht: Tornimäe 2, Tallinn, esindaja Janek Alvela 02.12.2013
RESOLUTSIOON:
1.Jätta AS Silbet hagiavaldus AS SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata.
2.Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Harju Maakohtu 05.04.2012 määrusega kohaldatud hagi tagamine, mille raames peatati täitemenetlus täiteasjas nr 042/2011/3431.
3.Jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja kulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord: Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.05.03.2012 AS Silbet poolt AS SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Silbet ja AS SEB Pank (endine ärinimi AS Eesti Ühispank) ühishüpoteegi seadmise lepingu 28.02.2002 (edaspidi 28.02.2002 leping). Lepingu järgi seati kostja kasuks ühishüpoteek järgmistele hagejale kuuluvatele kinnistutele: Xxxx (registriosa nr xxxx), Xxxx (registriosa nr xxxx), Xxxx (registriosa nr xxxx), Xxxx (registriosa nr xxxx) ja Xxxx (registriosa nr xxxx). Ühishüpoteegiga tagati kõik olemasolevad ja tulevikus tekkivad AS SEB Pank nõuded AS Silbeti vastu. Hageja kohustus alluma kohesele sundtäitmisele kuni 31.12.2005 kehtinud täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras.
2.28.02.2008 sõlmisid pooled garantiilepingu nr 2008003802 (edaspidi 28.02.2008 garantiileping), millega hageja tagas kostja ja OÜ Silbeti Plokk vahelisest 28.02.2008 laenulepingust nr 2008003777 tulenevate kohustuste täitmise maksimumsummas 640 000 eurot, s.o 10 000 000 krooni. Laenulepingu kogusummaks oli 2 877 827 eurot ehk 45 028 208 krooni ja laenu eesmärgiks oli poorbetooni tootmise III tehnoloogilise liini ehitamine. Tehase ehitamiseks taotles OÜ Silbeti Plokk toetust ka SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK).
3.28.02.2008 sõlmisid AS Silbet ja AS SEB Pank kokkuleppe ühishüpoteegiga (28.02.2002 leping) tagatud nõuete muutmise kohta (edaspidi 28.02.2008 kokkulepe), mille kohaselt leppisid pooled kokku, et 28.02.2002 lepinguga hageja Xxxx kinnistutele seatud ühishüpoteek tagab ka kõiki olemasolevaid ja tulevikus tekkivaid AS SEB Pank nõuded OÜ Silbeti Plokk vastu, s.h AS SEB Pank ja OÜ Silbeti Plokk vahel 28.02.2008 sõlmitud laenulepingust nr 2008003777 ning selle võimalikest lisadest ja muudatustest tulenevaid nõudeid. Hagiavalduses leitakse, et 28.02.2008 kokkuleppe eesmärgiks oli kostjale täiendava tagatise andmine juhuks, kui hageja ei täida garandina 28.02.2008 garantiilepingust tulenevat kohustust summas 640 000 eurot.
4.2009. a toimusid AS Silbet ja AS SEB Pank läbirääkimised OÜ Silbeti Plokk võlgade restruktureerimise kohta, kus hageja on korduvalt kostjale avaldanud, et tema äririskid AS Silbeti Plokk tegevuse toetamisel jäävad piiratuks 10 000 000 krooniga. Läbirääkimistel jõudsid pooled kokkuleppele, et hageja koormab Xxxx asuvad korteriomandid ning hoonestusõigused aadressil Xxxx ja Xxxx ühishüpoteegiga summas 10 000 000 krooni ning vabaneb 28.02.2008 garantiilepinguga võetud kohustusest ja 28.02.2002 lepinguga Xxxx kinnistutele seatud ühishüpoteegist. 04.06.2009 sõlmisid pooled 28.02.2008 garantiilepingu lisa 1, mille p 1 kohaselt kehtib garantiilepinguga antud garantii seni, kuni korteriomandid aadressil Xxxx ning hoonestusõigused aadressil Xxxx ja Xxxx koormatakse AS SEB Pank kasuks ühishüpoteegiga summas 10 000 000 krooni. 04.06.2009 sõlmisid AS Silbet ja AS SEB Pank korteriomanditele ja hoonestusõigustele hüpoteekide seadmise notariaalse lepingu, mille kohaselt seati kostja kasuks ühishüpoteek summas 10 000 000 krooni hagejale
kuuluvatele korteriomanditele asukohaga Xxxx ning ühishüpoteek summas 10 000 000 krooni hoonestusõigustele aadressil Xxxx ja Xxxx. Hagis märgitakse, et nimetatud hüpoteekidega tagati kostja samad nõuded OÜ Silbeti Plokk vastu, mis on ka tagatud 28.02.2008 kokkuleppe alusel hagejale kuuluvatele Xxxx kinnistutele seatud ühishüpoteegiga.
5.Hagiavalduse kohaselt lubas kostja hagejale, et pärast KIK-i poolt OÜ-le Silbeti Plokk toetuse eraldamist ja/või OÜ-le Silbeti Plokk 28.02.2008 antud laenust (laenuleping nr 2008003777) summas 45 028 208 krooni 10 000 000 krooni kasutamata jätmist ja OÜ Silbeti Plokk tehase ehituse lõpetamist, ei asu kostja hagejalt saadud tagatisi realiseerima. Kõik tingimused olid täidetud.
6.31.08.2010 kuulutas Viru Maakohus välja OÜ Silbeti Plokk pankroti.
7.Perioodil 31.08.2010 – 03.09.2010 kandis hageja kostjale üle kokku 640 000 eurot, s.o 10 000 000 krooni. 24.11.2010 sõlmisid AS Silbet ja AS SEB Pank hüpoteekidega tagatud nõuete täitmise ja hüpoteekide kustutamise kokkulepe, mille p 3 kohaselt leppisid pooled kokku, et perioodil 31.08.2010 – 03.09.2010 kostjale tasutud 640 000 eurot olid tasutud mitte 28.02.2008 garantiilepingu alusel ja täitmiseks, vaid 04.06.2009 korteriomanditele ja hoonestusõigustele hüpoteekide seadmise lepingu alusel ja täitmiseks. AS Silbet ja AS SEB Pank esitasid 24.11.2010 Viru Maakohtule kinnistamisavalduse korteriomanditele ning hoonestusõigustele seatud ühishüpoteekide kustutamiseks. Ühishüpoteegid kustutati kinnistusraamatust 08.12.2010. Kostja teatas, et Xxxx kinnistutele seatud ühishüpoteek kustutatakse mitte samaaegselt korteriomanditele ja hoonestusõigustele seatud hüpoteekide kustutamisega, vaid hiljem.
8.16.12.2011 sai hageja kätte Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova täitmisteate, mille kohaselt esitas kostja hageja suhtes avalduse täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks oli märgitud 28.02.2002 ühishüpoteegi seadmise leping ja nõude sisuks on võlgnevus summas 2 793 496,20 eurot.
9.Hagiavalduses leitakse, et täitmisavalduse esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuivõrd kostja käitus hageja suhtes täitmisavaldust esitades vastuoluliselt ning kuritarvitas sellega enda 28.02.2002 lepingust ning 28.02.2008 kokkuleppest tulenevaid õigusi. Kostja lubas hagejale mitte asuda Xxxx kinnistutele seatud ühishüpoteeki realiseerima pärast KIK-i poolt OÜ-le Silbeti Plokk toetuse eraldamist ja/või OÜ-le Silbeti Plokk 28.02.2008 laenulepingu nr 2008003777 alusel antud laenust limiidiga 45 028 208 krooni 10 000 000 krooni kasutamata jätmist ja OÜ Silbeti Plokk tehase ehituse lõpetamist. Märgitud tingimused on täidetud. Tunnistajate L S ja E Z ütlustega on tõendatud, et kostja pidas iseenesestmõistetavaks, et kui OÜ-le Silbet Plokk antud 45 028 209 kroonise limiidiga laenust jäetakse kasutamata 10 000 000 krooni, siis ei asu kostja hüpoteeki realiseerima.
10.Hagiavalduses märgitakse, et 24.11.2010 Viru Maakohtu kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavalduses kinnitas kostja, et Xxxx korteriomanditele ning xxxx ja xxxx hoonestusõigustele seatud ühishüpoteekidega tagatud nõuded on hagejal „täielikult ja kohaselt“ täidetud. Arvestades asjaolu, et kõnealuste ühishüpoteekidega olid tagatud samad nõuded, mis Xxxx kinnistutele seatud ühishüpoteegiga, kehtib kostja 24.11.2010 kinnitus ka 28.02.2002 lepingu ning 28.02.2008 kokkuleppe suhtes.
11.Asjaolu, et kostja nõustus Xxxx kinnistutele ning Xxxx ja Xxxx hoonestusõigustele seatud hüpoteekide kustutamisega, olles hagejalt saanud 10 000 000 krooni, kuigi kustutavate
ühishüpoteekide üldsummaks oli 20 000 000 krooni, kinnitab hageja hinnangul, et hageja vastutus OÜ Silbeti Plokk eest oli piiratud 10 000 000 krooniga.
12.Lubades jätta Xxxx kinnistutele seatud ühishüpoteegi realiseerimata pärast tehase väljaehitamist ning KIK-ilt toetuse saamist, samuti OÜ-le Silbeti Plokk antud laenulimiidi osaliselt kasutamata jätmist, ei tohtinuks kostja hageja suhtes täitemenetlust alustada. Hageja hinnangul ei tohtinud kostja täitemenetlust alustada ka olukorras, kus kostja on saanud hagejalt 10 000 000 krooni ja 24.11.2010 kinnitanud, et ühishüpoteekidega tagatud nõuded on kohaselt täidetud. Seega on kostja käitunud vastuoluliselt ja kuritarvitanud oma tsiviilõigusi.
13.Hagiavalduse järgi puudub õigusjõudu omav täitedokument, kuna 28.02.2002 lepingu p 4 ning 28.02.2008 kokkuleppe p 3.3 on tühised tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 22 alusel. Hageja põhjendab oma seisukohta järgnevalt. Hageja hinnangul on tagatiskokkulepete sõlmimine toonud enda kaasa kostja nõude „ületagamise“, mis piirab kinnisasja omaniku majandusvabaduse heade kommete vastaselt. Hageja viitab Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-104-08 väljendatud seisukohale, et „Heade kommetega võib olla vastuolus ja tühine tagatiskokkulepe osas, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut.“ Erakordselt laialt sõnastatud tagatiskokkulepe riivab hageja majandusvabadust, kuivõrd Xxxx kinnistutele kostja kasuks seatud hüpoteek kostja kõikvõimalike ja määratlemata jäänud nõuete tagamiseks mõjutab oluliselt kinnistute turuväärtust ning võtab hagejalt võimaluse saada ülalviidatud kinnistute võõrandamise teel majandustegevuse arendamiseks vajalikke käibevahendeid.
14.Hageja hinnangul on kostja ära kasutanud hageja ja tema tütarettevõtjaks oleva OÜ Silbeti Plokk väliste finantsvahendite kaasamise vajadust, surudes hagejale peale erakordselt laialt sõnastud tagatiskokkuleppe. Laenu väljastamine üksnes niisuguse heade kommete vastase ning ületagamist põhjustava tagatiskokkuleppe sõlmimise korral piirab ebamõistlikult tagatise andja majandustegevust ning on hageja hinnangul sellisel kujul õigustamatu.
15.Viie kinnistu hüpoteegiga koormamine kõikvõimalike ja määratlemata nõuete tagamiseks eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute vastu, mis viitab Riigikohtu lahendites nr 3-2-1-80-01 ja 3-2-180-05 väljendatud seisukohade kohaselt tehingu vastuolule heade kommetega.
16.Täiendavalt hageja märgib, et tagatiskokkulepe on sõlmitud tüüptingimustel, kuna nõudes hagejalt tagatist, ei andnud kostja hagejale võimalust tagatiskokkuleppe tingimusi läbi rääkida ega kokkuleppe sisu mõjutada. Kuna kostja on saanud hagejalt tagatiskokkuleppe alusel ebamõistlikult suure tagatise, on tegemist hageja huve kahjustava tingimusega, mis on VÕS § 42 lg 2 p 22 alusel tühine. Kuivõrd 28.02.2002 lepingu p 4 ja 28.02.2008 kokkuleppe p 3.3 on hageja hinnangul tühised TsÜS § 86 ja/või VÕS § 42 lg 3 p 22 alusel, on tühisel tagatiskokkuleppel põhinev sundtäitmine lubamatu.
17.Viitega Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-64-12 leiab hageja, et tagatiskokkuleppest tulenevate õiguste teostamine võib olla vastuolus hea usu põhimõttega ka siis, kui tagatiskokkuleppe iseenesest kehtib. Juhul kui tagatiskokkuleppe on kehtiv, ei saa kostja sellest tulenevaid õigusi teostada, kuna õigusi teostamine on vastuolus hagejale antud lubadustega, s.t kostja kinnitas, et hageja vastutus OÜ Silbeti Plokk kohustuste eest on
piiratud 10 000 000 krooniga, kostja kinnitas 24.11.2013 kinnistamisavalduses hageja kohustuste „täielikku ja kohast“ täitmist.
18.Hagiavaldusest nähtuvalt puudub õigusjõudu omav hageja nõusolek alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hageja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele nägi ette 28.02.2002 lepingu p 5. 28.02.2008 sõlmitud kokkuleppega laiendati 28.02.2002 tagatiskokkulepet ka OÜ Silbeti Plokk vastu suunatud nõuetele. Samas ei sisalda 28.02.2008 kokkulepe hageja kohustust alluda kohesele sundtäitmisele kokkuleppes loetletud uute nõuete osas. Kostja aga esitas avalduse täitemenetluse algatamiseks viidates just OÜ Silbeti Plokk vastu suunatud nõudele. Hageja hinnangul muudeti 28.02.2008 kokkuleppega kogu 28.02.2002 lepingu võlaõiguslikku osa, samaks on jäänud vaid käsutustehingu sõnastus. Samas aga peab kohustus alluda täitemenetlusele tulenema kohustus-, mitte aga käsutustehingust. Kuna pooltevaheline võlaõiguslik kokkulepe on alates 28.02.2008 täielikult asendatud ning sellega ei ole hageja kohustust alluda täitemenetlusele endale võtnud, ei ole 28.02.2002 leping alates 28.02.2008 kokkuleppe sõlmimisest täitedokumendina käsitletav.
19.Hageja leiab, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et 28.02.2008 kokkuleppega ei ole asendatud mitte 28.02.2002 lepingu võlaõiguslik osa tervikuna, vaid üksnes senine tagatiskokkulepe, ei ole 29.02.2002 leping sellegipoolest käsitletav täitedokumendina 28.02.2008 kokkuleppest nähtuva tagatiskokkuleppe esemeks oleva nõude sundtäitmise puhul. 28.02.2002 lepinguga nõustus hageja alluma kohesele sundtäitmisele üksnes 28.02.2002 lepingus esialgselt määratletud nõuete osas. Kuivõrd pooled muutsid 28.02.2008 kokkuleppega tagatiskokkulepet, ent jätsid kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe muutmata, ehk ei laiendanud seda AS SEB Pank nõudele OÜ Silbeti Plokk vastu, ei ole hageja andnud nõusolekut alluda kohesele sundtäitmisele OÜ Silbeti Plokk vastu esitatud nõuete täitmise korral.
20.Seega ei ole hageja hinnangul 28.02.2002 lepingu alusel hageja vastu sundtäitmine alustamine OÜ Silbeti Plokk vastu esitatud nõuete rahuldamiseks võimalik, kuna hageja ei ole niisuguste nõuete osas andnud nõusolekut alluda kohesele sundtäitmisele. Samuti ei saa täitedokumendiks olla 28.02.2008 kokkulepe, mis kohesele sundtäitmisele allumist üldse ei käsitle.
21.Hageja hinnangul ei ole täitemenetlusele allumise kohustust tekkinud. Hagis märgitakse, et primaarseks täitedokumendiks on TMS § 2 lg 1 p 1 alusel kohtulahend. TMS § 2 lg 1 p-le 19 vastava täitedokumendi saamiseks peab olema vastav põhjus, mis õigustaks kohtulahendist kui primaarsest täitedokumendist loobumist. Hageja hinnangul ei olnud erilist vajadust kasutada TMS § 2 lg 1 p-s 19 sätestatud erandlikku võimalust 28.02.2002 lepingu sõlmimisel. Ebavõrdse läbirääkimispositsiooni ärakasutamisega hagejalt saadud nõusolek (mis sisaldub 28.02.2002 lepingu p-s 5) on tühine VÕS 42 lg 3 p 10 ja/või 11 alusel.
22.Lisaks hageja leiab, et 28.02.2002 lepingu p-s 5 antud nõusolek kohesele sundtäitmisele allumise kohta ei ole uue täitemenetluse seadustiku (kehtib alates 01.01.2006) jõustumisest alates arvestatav. Vana täitemenetluse seadustiku (kuni 31.12.2005 kehtinud redakts.) järgi oli võlgnikul tõhus võimalus välistada täitemenetlust kohtutäiturile vastuväite esitamisega. Kehtiva täitemenetluse seadustiku kohaselt ei saa võlgnik sundtäitmise kokkuleppe olemasolul vältida täitemenetlust vastuväidet esitades. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 11 lg 1 teine lause sätestab üldreegli, mille kohaselt saab täitemenetlust pärast käesoleva seaduse jõustumist alustada üksnes nende täitedokumentide alusel, mis vastavad täitemenetluse seadustiku nõuetele.
28.02.2002 lepingu p-s 5 võetud kohustus alluda kohesele sundtäitmisele ei vasta uue täitemenetluse seadustiku nõuetele, kuna vana täitemenetluse seadustiku järgi oli kinnisasja omanikul õigus vältida täitemenetlust vastuväite esitamisega. Hetkel kehtiva täitemenetluse seadustiku järgi sellist võimalust ei ole. Kehtiva täitemenetluse seadustiku kontekstis on kohesele sundtäitmisele allumise kohustuse võtmine kinnisasja omanikule oluliselt koormavam. Kui lähtuda TsMSRS § 11 lg-st 1 tuleb hageja hinnangul tunnistada sundtäitmine lubamatuks muuhulgas põhjusel, et puudub täitedokument, kuivõrd hageja ei võtnud kohustust alluda sundtäitmisele kehtiva täitemenetluse seadustiku mõttes.
23.Hagiavalduses märgitakse, et TsMSRS § 11 lg 4 viimane lause sätestab siiski erandi eelpool käsitletud reeglist, mille kohaselt saab täitemenetlust alustada ka kuni 31.12.2005 tõestatud pandilepingute alusel. Hageja hinnangul halvendab TsMSRS § 11 lg 4 vana täitemenetluse seadustiku kehtivuse ajal pandi seadmisega nõustunud isikute olukorda, kuna praegu kehtiv täitemenetluse seadustik ei võimalda välistada sundtäitmist vastuväite esitamisega. Hagis leitakse, et TsMSRS § 11 lg-s 4 sätestatud muudatus on vana täitemenetluse seadustiku (kuni 31.12.2005) kehtivuse ajal pandi seadmisega nõustunud isikute huve ebamõistlikult kahjustav ja nende suhtes sõnamurdlik ning on vastuolus põhiseaduse §-ga 10. Hageja arvates tuleb TsMSRS § 11 lg 4 tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata.
24.Täiendavalt hageja leiab, et kostja ei ole sundtäitmisele esitatud nõuet piisavalt tõendanud. Kostja esitatud dokumentidest ei nähtu selgitust väidetava põhivõla ja kõrvalnõuete arvutamisele.
25.Hageja palub tunnistada hageja suhtes kostja avaldusel algatatud sundtäitmine täiteasjas nr 042/2011/3431 lubamatuks, jätta TMS § 221 lg 4 alusel täitekulud kostja kanda ning jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE
26.AS SEB Pank vaidleb hagiavaldusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja leiab, et täitmisavalduse esitamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Poolte vahel ei ole kunagi lepitud kokku, et AS SEB Pank ei asu Xxxx kinnistutele seatud ühishüpoteeki realiseerima, kui OÜ Silbeti Plokk saab toetust SA-lt KIK või jätab laenust osa kasutamata või kui hageja täidab 28.02.2008 garantiilepingust tuleneva kohustuse summas 10 000 000 krooni. Hageja seisukohti ei tõenda hageja tunnistajate ütlused, kuna need on vastuolus samade isikute poolt allkirjastatud lepingutega. Tunnistaja T P ́i ütlused, mis on kooskõlas poolte vahel sõlmitud kirjalike lepingutega, kinnitavad täiendavate kokkulepete ning lubaduste puudumist.
27.Kostja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud lepingute kohaselt tagas Xxxx kinnistutele seatud ühishüpoteek OÜ Silbeti Plokk kohustusi lisaks AS Silbeti poolt väljastatud garantiile. Nimetatud seisukohta kinnitab ka AS Silbet nõukogu 25.02.2008 koosoleku protokoll, mille kohaselt tegi AS Silbet juhatuse liige L S ettepaneku lubada OÜ Silbeti Plokk poolt võetava investeerimislaenu täiendavaks tagatiseks kasutada AS-le Silbet kuuluvatele Xxxx kinnistutele seatud ühishüpoteeki. Samuti tehti ettepanek AS Silbet poolt väljastatava täiendava garantii summa piiramiseks 10 miljoni krooniga ning anti pandilepingute muudatuste ja garantiilepingu allakirjutamise õigus ettevõtte juhatuse liikmele L Sle. Seega oli AS Silbet nõus tagama OÜ-le Silbeti Plokk antavat laenu Xxxx kinnistutele seatud ühishüpoteegiga ning andma täiendava garantii summas 10 000 000 krooni.
28.Kostja leiab, et poolte vahel 24.11.2010 sõlmitud kokkulepe hüpoteekidega tagatud nõuete täitmise ja hüpoteekide kustutamise kokkulepe ning 24.11.2010 Viru Maakohtu kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldus puudutavad ainult Xxxx korteriomanditele ning Xxxx ja Xxxx hoonestusõigustele seatud ühishüpoteekide kustutamist. 24.11.2010 kokkulepe hüpoteekidega tagatud nõuete täitmise ja hüpoteekide kustutamise kohta ega 24.11.2010 kinnistamisavaldus ei puuduta Xxxx kinnistutele seatud ühishüpoteeki.
29.Ekslik on hageja seisukoht, et kostja lubas kustutada Xxxx kinnistutele seatud ühishüpoteegi hiljem. Kostja esindaja lubas hagejale selgitada välja Xxxx kinnistutele seatud ühishüpoteegiga seotud asjaolud ning seejärel alles kujundada oma seisukoht nimetatud kinnistutele seatud ühishüpoteegi kustutamise kohta.
30.Kostja hinnangul on täitemenetluse aluseks kehtiv täitedokument. 28.02.2002 leping ja 28.02.2008 kokkuleppe on kooskõlas heade kommetega ja kehtivad. Tagatiskokkulepped on piisavalt piiritletud ning määratud. 28.02.2008 kokkuleppes sisaldub viide konkreetsele OÜ Silbeti Plokk poolt 28.02.2008 sõlmitud laenulepingule nr 2008003777, millest tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks on kostja täitemenetluse algatamise avalduse esitanud.
31.Kostja arvates on ekslik hageja seisukoht, et tegemist on kostja poolt etteantud tingimustel sõlmitud tagatiskokkuleppe sõnastusega ning et hagejal polnud võimalust tagatiskokkuleppe tingimusi läbi rääkida ega kokkuleppe sisu mõjutada. Kostja arvates oli tagatiskokkuleppe sellises sõnastuses sõlmimine poolte vaba tahe.
32.Kostja vastuses märgitakse, et poolte vahel on sõlmitud kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta. 28.02.2002 lepingus leppisid pooled kokku hageja kohustuses alluda kohesele sundtäitmisele. 28.02.2008 kokkuleppega laiendasid pooled hüpoteegiga tagavate nõuete ringi ega muudetud hageja kohustust alluda sundtäitmisele. 28.02.2008 kokkuleppe sõlmimisel ei pidanud pooled kokku leppima kohesele sundtäitmisele allumise kohustust ka laiendatud nõuete osas. Lepingu muudatuse sõlmimisel ei ole vajalik sõlmida eraldi kokkulepet ka nende kokkulepete kehtivuse osas, mida ei muudeta ning leping kehtib muutmata osas endises sisus edasi.
33.Kostja hinnangul on põhjendamatu hageja viide ebavõrdse läbirääkimispositsiooni ärakasutamisega hagejalt saadud nõusoleku tühisuse kohta.
34.Kostja ei nõustu ka hageja TsMSRS § 11 lg 4 tõlgendusega. Nimetatud sätte kehtestamine ei ole oluliselt kitsendanud tagatise andja subjektiivseid õigusi väidetavalt õigustamatu täitemenetluse alustamise korral ning tema õigused ja kohustused ei ole rabavalt muutunud isikule ebasoodsas suunas.
35.02.12.2011 seisuga moodustas OÜ Silbeti Plokk põhiosa võlgnevus 23.02.2006 laenulepingu nr 2006005034 järgi 1 182 365,50 eurot ning 28.02.2008 laenulepingu nr 2008003777 järgi kokku 1 611 130,70 eurot. Esitatud laenulepingutega ja laenumaksete tasumise aruannetega on tõendatud, et kostjal oli laenusaaja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles on soovitud täitemenetlust läbi viia ehk hüpoteegisumma 10 000 000 krooni ulatuses.
36.Kostja leiab, et hageja nõue jätta täitekulud kostja kanda tuleb jätta läbi vaatamata. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei saa täitekulude küsimust lahendada, kuna
täitekulude määramise ja vaidlustamise korra sätestab kohtutäituri seadus. Pealegi ei ole täitekulude väljamõistmise otsust veel tehtudki
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
37.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
38.Kohus on tuvastanud järgmised olulised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle.
38.1.28.02.2002 sõlmisid AS Silbet ja AS SEB Pank ühishüpoteegi seadmise lepingu (I kd, lk 16), mille kohaselt seati AS-le Silbet kuuluvatele kinnistutele aadressil Xxxx AS SEB Pank kasuks ühishüpoteek summas 10 000 000 krooni. Ühishüpoteek tagab kõiki olemasolevad ja tulevikus tekkivad AS SEB Pank nõuded AS Silbeti vastu. Hageja kohustus alluma kohesele sundtäitmisele ühishüpoteegiga tagatud nõuete mittetäitmisel.
38.2.23.02.2006 sõlmisid OÜ Silbeti Plokk ja AS SEB Pank laenulepingu nr 2006005034 (I kd, lk 129) summas 30 000 000 krooni.
38.3.28.02.2008 sõlmisid AS SEB Pank ja OÜ Silbeti Plokk laenulepingu nr 2008003777 (I kd, lk 142) summas 2 877 827 eurot.
38.4.28.02.2008 garantiilepinguga nr 2008003802 (I kd, lk 42) tagas AS Silbet kostja ees OÜ Silbeti Plokk 28.02.2008 laenulepingust nr 2008003777 tulenevad kohustused. Garantii summaks oli 640 000 eurot.
38.5.28.02.2008 sõlmisid AS Silbet ja AS SEB Pank kokkuleppe ühishüpoteegiga tagatud nõuete muutmise kohta (I kd, lk 45). Kokkuleppe kohaselt tagab 28.02.2002 lepinguga AS SEB Pank kasuks kinnistusraamatusse kantud ühishüpoteek kõik olemasolevad ja tulevikus tekkivad AS SEB Pank nõuded OÜ Silbeti Plokk vastu, s.h OÜ Silbeti Plokk ja AS SEB Pank vahel 28.02.2008 laenulepingust nr 2008003777 ning selle võimalikest lisadest ja muudatustest tulenevad nõuded (kokkuleppe p 3.3.1).
38.6.04.06.2009 sõlmisid OÜ Silbeti Plokk ja AS SEB Pank laenulepingu nr 2006005034 lisa 1 (I kd lk 137) ja lisa 2 (I kd, lk 141). Samal päeval sõlmisid pooled ka laenulepingu nr 2008003777 lisa 1 (I kd, lk 151) ja lisa 2 (I kd, lk 155). Kummagi laenulepingu lisadega muudeti laenulepingute alusel antud laenude tagasimaksete graafikut ja intressimäära. Samuti leppisid pooled kummagi laenulepingu lisas 1 (vastavalt I kd, lk 138 ja lk 152) kokku koormata AS-le Silbet kuuluvad korteriomandid aadressil Xxxx ning hoonestusõigused aadressil Xxxx ja Xxxx ühishüpoteegiga AS SEB Pank kasuks summas 10 000 000 krooni.
38.7.04.06.2009 sõlmisid AS Silbet ja AS SEB Pank korteriomanditele ja hoonestusõigustele hüpoteekide seadmise lepingu (I kd, lk 64), millega seati kostja kasuks ühishüpoteek summas 10 000 000 krooni hagejale kuuluvatele korteriomanditele aadressil Xxxx ning ühishüpoteek summas 10 000 000 krooni hagejale kuuluvatele hoonestusõigustele aadressil Xxxx ja Xxxx. Lepingu kohaselt tagavad ühishüpoteegid hüpoteegipidaja kõik nõuded OÜ Silbeti Plokk vastu, mis tulenevad AS SEB Pank ja OÜ Silbeti Plokk vahel 23.06.2008 sõlmitud laenulepingust nr 2006005034 ja 28.02.2008 sõlmitud laenulepingust nr 2008003777 ning nende võimalikest lisadest.
38.8.04.06.2009 sõlmisid AS Silbet ja AS SEB Pank garantiilepingu nr 2008003802 lisa 1 (I kd, lk 61), millega loeti garantii uueks tähtpäevaks AS SEB Pank kasuks kinnistusraamatusse OÜ Silbeti Plokk laenulepingute nr 2006005034 ja 2008003777 täitmise tagatiseks AS-le Silbet kuuluvatele korteriomanditele aadressil Xxxx ning hoonestusõigusele aadressil Xxxx ja Xxxx ühishüpoteegi summas 10 000 000 krooni kandmise päev.
38.9.31.08.2010 kuulutati välja OÜ Silbeti Plokk pankrot (I kd, lk 156).
38.10.Perioodil 31.08.2010 – 03.09.2010 kandis hageja kostjale üle 640 000 eurot (I kd, lk 93).
38.11.24.11.2010 sõlmisid AS Silbet ja AS SEB Pank hüpoteekidega tagatud nõuete täitmise ja hüpoteekide kustutamise kokkuleppe (I kd, lk 94), mille p-s 3 leppisid pooled kokku, et AS Silbeti poolt perioodil 31.08.2010 – 03.09.2010 AS-le SEB Pank tasutud 640 000 eurot on tasutud mitte 28.02.2008 garantiilepingu nr 2008003802 alusel ja täitmiseks, vaid 04.06.2009 korteriomanditele ja hoonestusõigustele hüpoteekide seadmise lepingu alusel ja täitmiseks.
38.12.24.11.2010 esitasid AS Silbet ja AS SEB Pank Viru Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse (I kd, lk 95) hagejale kuuluvatele korteriomanditele aadressil xxxx ning hoonestusõigustele aadressil Xxxx ja Xxxx AS SEB Pank kasuks seatud ühishüpoteekide kustutamiseks.
38.13.05.12.2011 esitas AS SEB Pank 28.02.2002 lepingu alusel kohtutäiturile avalduse täitemenetluse läbiviimiseks.
39.Hageja palub tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas. Sellise hagi esitamise aluseks on TMS § 221 lg 1. Hagi alusena tugineb hageja sellele, et alustades täitemenetlust, rikkus kostja oma varasemad lubadused, käitus vastuoluliselt ja seega on täitmisavalduse esitamine vastuolus hea usu põhimõttega; puudub õigusjõudu omav täitedokument; puudub kinnistu omaniku nõusolek kohesele sundtäitmisele allumise kohta.
40.Esmalt võtab kohus seisukoha OÜ-le Silbeti Plokk 28.02.2008 laenulepingust nr 2008003777 tulenevate kohustuste tagamiseks seatud tagatiste osas AS Silbeti poolt.
40.1.Hageja hinnangul oli ta nõus tagama OÜ Silbeti Plokk 28.02.2008 laenulepingust nr 2008003777 tulenevad kohustused AS SEB Pank ees summas 10 000 000 krooni. Märgitud summas andiski hageja 28.02.2008 garantii. Tunnistajate L S ja E Z (II kd, lk 62, 63) sõnul seati garantii tagamiseks ka hüpoteek 28.02.2008 kokkuleppega. Kostja hinnangul nõustus hageja tagama OÜ Silbeti Plokk kohustused garantiilepinguga ja seada täiendavalt hüpoteek.
40.2.Kuivõrd poolte vahel puudub üksmeel laenulepingu tagatiste osas, tõlgendab kohus TsÜS 75 lg-st 1 ja VÕS 29 lg-st 4 tulenevalt poolte tahet ja lepingud 28.02.2008 laenulepingu nr 2008003777 tagatiste osas nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
40.3.Kohus leiab, et AS Silbet oli nõus tagama OÜ-le Silbeti Plokk 28.02.2008 antavat laenu Xxxx kinnistutele seatud ühishüpoteegiga ning andma täiendavalt garantii summas 10 000 000 krooni. Kohtu hinnangul kinnitab sellist järeldust AS Silbet 25.02.2008 nõukogu koosoleku protokoll (I kd, lk 175), mille kohaselt tegi juhatuse liige L S ettepaneku lubada OÜ Silbeti Plokk võetava laenu täiendavaks tagatiseks kasutada AS-le Silbet kuuluvatele kinnistutele asukohaga Xxxx seatud ühishüpoteeki. Protokollist nähtub ka ettepanek väljastada täiendav garantii summas 10 000 000 krooni. Hageja nõusolek seada laenu tagamiseks ühishüpoteek talle kuuluvatele Xxxx kinnistutele ja anda täiendavalt garantii nähtub ka 28.02.2008 laenulepingust nr 2008003777 (I kd, lk 143). Märgitud kirjalike tõenditega on ümber lükatud ka hageja tunnistajate L S ja E Z (II kd, lk 62, 63) ütlustes esinev väide, et AS Silbet soovis piirata enda vastutust OÜ Silbeti Plokk kohustuste eest 10 000 000 krooniga, mille ulatuses ta andiski 28.02.2008 garantiikirja. Samas jääb paljasõnaliseks hageja väide, et 28.02.2008 kokkuleppega seatud hüpoteek tagas 28.02.2008 garantiid. Asjaolu, et 28.02.2008 kokkuleppega seati hüpoteek mitte garantiikirja tagamiseks, vaid OÜ-le Silbeti Plokk antud laenu tagamiseks, nähtub eelkõige 28.02.2008 kokkuleppest. Sama kokkuleppe kohaselt hakkas 28.02.2002 lepingu alusel Xxxx kinnistutele seatud ühishüpoteek tagama ka olemasolevad AS SEB Pank nõuded OÜ Silbeti Plokk vastu, s.o 23.02.2006 laenulepingust nr 2006005034 (I kd, lk 129) tulenevaid nõudeid.
40.4.Seega nõustus AS Silbet tagama OÜ-le Silbeti Plokk 28.02.2008 laenulepinguga nr 2008003777 antud laenu kahe iseseisva omavahel mitteseotud tagatisega, s.o Xxxx kinnistute ühishüpoteek ja garantii summas 10 000 000 krooni.
41.2009. a toimusid läbirääkimised OÜ Silbeti Plokk võlgade restruktureerimise kohta, mille tulemusena sõlmiti 04.06.2009 garantiilepingu lisa nr 1 (I kd, lk 61), millega laiendati AS Silbeti 28.02.2008 garantiid ka OÜ Silbeti Plokk ja AS SEB Pank vahel 23.02.2006 sõlmitud laenulepingule nr 2006005034. Garantiisummaks pidi jääma 10 000 000 krooni, mida kinnitab ka AS SEB Pank poolt hagejale tehtud liisingute ja laenulepingute maksepuhkuste tingimused (I kd, lk 58 – 60). Garantiilepingu lisas nr 1 lepiti kokku seada garantii tagamiseks ühishüpoteek summas 10 000 000 krooni AS Silbet korteriomanditele aadressil Xxxx ja hoonestusõigustele aadressil Xxxx ja Xxxx. Garantii lõppemise tähtajaks loeti ühishüpoteegi seadmise kuupäev. 04.06.2009 sõlmiti korteriomanditele ja hoonestusõigustele hüpoteekide seadmise leping (I kd, lk 64). Ühishüpoteek kanti kinnistusraamatusse 09.06.2009. Sellega lõppes 28.02.2008 garantiileping ja kostja nõuded OÜ Silbeti Plokk vastu hakkasid tagama kaks teineteisest sõltumatut ühishüpoteeki: ühishüpoteek hagejale kuuluvatele Xxxx kinnistutele ning ühishüpoteek hagejale kuuluvatele korteriomanditele Xxxx ja hoonestusõigustele Xxxx ja Xxxx. Kuivõrd hüpoteek ei eelda asjaõigusena asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 4 järgi tagatava nõude olemasolu, s.t see on tagatava nõude suhtes mitteaktsessoorne, saab kohtu hinnangul ühe nõude tagamiseks seada mitu hüpoteeki.
42.Perioodil 31.08.2010 – 03.09.2010 kandis hageja kostjale üle 640 000 eurot (10 000 000 krooni) (I kd, lk 93). 24.11.2010 kokkuleppes (I kd, lk 94) leppisid pooled kokku, et eelpool märgitud raha oli tasutud 04.06.2009 lepingu täitmiseks, millega seati ühishüpoteek hagejale kuuluvatele korteriomanditele ning hoonestusõigustele. Kinnistusosakonnale 24.11.2010 esitatud avalduses (I kd, lk 95) kinnitas kostja, et korteriomanditele ja hoonestusõigetele
seatud ühishüpoteegiga tagatud nõuded on täielikult täidetud. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja 28.02.2008 garantii, mis asendati 04.06.2009 ühishüpoteegiga, oli eraldi tagatis, ei ole kohtu hinnangul kostja 24.11.2010 antud kinnitus ühishüpoteegiga tagatud nõuete täitmise kohta üle kantav Xxxx kinnistutele seatud ühishüpoteegile.
43.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja on Xxxx kinnistutele seatud hüpoteegi realiseerimisel käitunud vastuoluliselt. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oli lubanud mitte realiseerida hüpoteeki, kui KIK annab OÜ-le Silbeti Plokk laenu või kui tehase ehitus lõppeb. Nii kohtumenetluses, kui ka hageja ja kostja vahel perioodil 06.09.2010 – 02.11.2010 peetud kirjavahetuses (I kd, 164 – 169) on kostja olnud seisukohal, et hagejal puudub alus nõuda ühishüpoteegi kustutamist Xxxx kinnistutelt ning et perioodil 31.08.2010 – 03.09.2010 tasutud 640 000 eurot tuleb lugeda tasutuks korteriomanditele Xxxx ja hoonestusõigustele Xxxx ja Xxxx seatud ühishüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks. Asjaolust, et 28.02.2008 laenulepingust nr 2008003777 tulenevat nõuet tagas teatud perioodil kaks ühishüpoteeki (Xxxx kinnistute ühishüpoteek ning Xxxx korteriomandite ning Xxxx ja Xxxx hoonestusõiguste ühishüpoteek), millest üks poolte kokkuleppel loeti täidetuks ja kustutati (Xxxx korteriomandite ning Xxxx ja Xxxx hoonestusõiguste ühishüpoteek), ei tulene kohtu hinnangul automaatselt hüpoteegipidaja kohustus mitte realiseerida teist hüpoteeki (Xxxx kinnistu ühishüpoteek), kui nõuet (28.02.2008 laenuleping nr 2008003777), mille tagamiseks hüpoteek seati, ei täideta.
44.Tunnistajate L S ja E Z ütlustes (II kd, 62, 63) esinev väide, et kostja esindaja T P, kohtudes AS Silbet juhatusega 2008 a. veebruaris, lubas, et kostja ei realiseeri garantiid, kui 28.02.2008 antud laenust ei võeta välja 10 000 000 krooni, on ümber lükatud tunnistaja T P ́i ütlustega ja kirjalike tõenditega. T Pi ütlustest (II kd, lk 64) nähtuvalt ei ole ta AS Silbet juhatusele lubadusi garantii mitterealiseerimise või Xxxx kinnistute ühishüpoteegi kustutamise kohta andnud. T P ́i ütlused on kooskõlas ka asjas esitatud kirjalike tõenditega, eelkõige 28.02.2008 laenulepinguga nr 2008003777 (I kd, lk 142), 28.02.2008 garantiilepinguga nr 2008003802 (I kd, lk 42) ja 28.02.2008 kokkuleppega (I kd, lk 45), millised ei sisalda eraldi sätet laenulepingu väiksemas ulatuses kasutamise ja teatud tingimustel garantii või hüpoteegi realiseerimata jätmise kohta. Vastavad asjaolud ei tulene ka laenu- ja garantiilepingu muutmise kokkulepetest.
45.Kohus leiab, et pooled on kõigi lepingute sõlmimise seisukohast olnud võrdsel positsioonil: mõlemad on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuse raames, kostja on kogemustega krediidiasutus ja hageja on ärimaastikul tegutsenud alates 1996.a. Arvestades seda, et hageja on äriregistris avalike teabena kättesaadavate majandusaasta aruannete kohaselt suutnud 2002 a tegutseda kasumlikult summas 17 593 417 krooni ja et ka 2008 ja 2009 (ehk vaidlusaluste lepingute sõlmimise aastatel) on äriühing olnud kasumis vastavalt summas 13 381 226 krooni ja 391 269 krooni, ei saa väita, et tegemist oleks nn algaja äriühinguga, kellele väidetavalt krediidiasutus saab peale suruda misiganes lepingu teisele poolele mittesobivaid tingimusi. Eluliselt usutav ei ole sellelt pinnalt ka väide, et kostja oleks keeldunud, hageja vastava soovi korral, temaga pidamast läbirääkimisi ka lepingute üldtingimuste üle.
46.Kohus ei nõustu hagejaga, et puudub õigusjõudu omav täitedokument, kuna 28.02.2002 lepingus ja 28.02.2008 kokkuleppes sisalduv tagatiskokkulepe on tühine TsÜS § 86 ja VÕS § 42 lg 3 p 22 alusel, sest tagatiskokkuleppe sõlmimine on toonud kaasa kostja nõude „ületagamise“.
47.Kohus leiab, et 28.02.2002 lepingu p 4 kohaselt on ühishüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja (s.o AS SEB Pank) nõuded, mis tulenevad omaniku (s.o AS Silbet) ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest, sealhulgas 28.02.2002 laenulepingust nr 8500027610210, 14.05.1997 laenulepingust nr 10, 14.05.1997 arvelduslepingust nr 77026 ja nende võimalikest lisadest ning muudatustest, sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded. 28.02.2008 kokkuleppe p 3.3 järgi leppisid AS Silbet ja AS SEB Pank kokku, et 28.02.2002 lepingu alusel seatud ühishüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja (s.o AS SEB Pank) nõuded OÜ Silbeti Plokk vastu, sealhulgas tingimuslikud, olemasolevad ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad OÜ Silbeti Plokk ja AS SEB Pank vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja muudatustest, sealhulgas OÜ Silbeti Plokk ja AS SEB Pank vahel 28.02.2008 sõlmitud laenulepingust nr 2008003777 ning selle võimalikest lisadest ja muudatustest.
48.Kohus nõustub hagejaga, et tagatiskokkuleppe võis olla sõlmitud tüüptingimustel. Kostja selgitab oma vastuses (I kd, lk 125), et „Tagatiskokkulepe sellises sõnastuses sõlmimine oli poolte vaba tahe ja sellise sisuga tagatiskokkulepe on tavapraktikas levinud ning teenib eelkõige tagatise andja huve, mis seondub kulude kokkuhoiuga ühekordsel hüpoteegi seadmisel hõlmates võimalikult laialt tagatavaid nõudeid“. Kostja seisukohast saab järeldada, et globaalsete tagatiskokkulepete sõlmimise puhul on tegemist kostja kui krediidiasutuse pikaajalise praktikaga laenulepingute sõlmimisel. Seega on tegemist tüüptingimustega. VÕS § 44 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul VÕS § 42 lg-s 3 sätestatud tüüptingimuste korral eeldada, et tüüptingimused on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad.
49.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-64-12 p-s 29 leidnud, et „Tulevaste nõuete tagamine on ka tüüptingimusena siiski lubatav, kui tulevased nõuded on piisavalt määratletud ja tagatise andjale ettenähtavad ning neil on mõistlik seos tehinguga, millest tulenevate nõuete seadmiseks tagatis algselt anti, st kui sellist kokkulepet saab lugeda majanduslikult mõistlikuks. Eelkõige ettevõtjate puhul võivad olla lubatud ka globaalsed tagatiskokkulepped n-ö krediidiliinide tagamiseks.“ Sama lahendi p-30 järgi „Tulevaste nõuete tagamiseks sõlmitud tagatiskokkulepe on kolleegiumi arvates vähemalt eelduslikult tühine üksnes tulevasi määratlemata nõudeid puudutavas osas, st mitte tervikuna.“
50.28.02.2002 lepingu p-i 4 ja 28.02.2008 kokkuleppe p-i 3.3 hinnates on kohus jõudnud järeldusele, et hüpoteegiga tagatud nõuded on piisavalt määratletud. 28.02.2002 lepingu puhul olid sellisteks nõueteks eelkõige AS Silbet ja AS SEB Pank laenulepingust ja arvelduslepingust tulenevad kohustused. 28.02.2008 kokkuleppe puhul oli selliseks nõudeks OÜ Silbeti Plokk ja AS SEB Pank vahel 23.02.2006 ja 28.02.2008 sõlmitud laenulepingud. Kuna tagatiskokkuleppes on selgelt kajastatud alglepingud, millest tulenevad olemasolevad ja tulevikus tekkivad kohustused tagatakse, ei saa kohtu hinnangul väita, et hüpoteegiga on tagatud kõikvõimalikud ja määratlemata nõuded. Kohtu hinnangul on tulevased nõuded piisavalt määratletud ja neil on mõistlik seos tehinguga (s.t AS Silbet ja SEB Pank laenulepingud ning OÜ Silbeti Plokk ja AS SEB Pank laenulepingud), millest tulenevate nõuete tagamiseks hüpoteek seati. 28.02.2008 kokkulepe sõlmiti muuhulgas OÜ-le Silbeti Plokk antava laenu tagamiseks, mille puhul on Riigikohtu hinnangul globaalne tagatiskokkulepe lubatud.
51.Tagatiskokkuleppe tühisuse põhjendamisel tugineb hageja muuhulgas ka sellele, et laialt sõnastatud tagatiskokkulepe on riivanud tema majandusvabadust ja võtnud ära võimaluse
hüpoteegiga koormatud kinnistud võõrandada. Kohus leiab, et selline väide on jäänud paljasõnaliseks, kuna hageja ei ole tõendanud, et temal oli kavatsus kinnistud võõranda või et võõrandamine oleks ebaõnnestunud kinnistuid koormava hüpoteegi tõttu või et potentsiaalne ostja oleks kinnistute eest pakutavat hinda oluliselt vähendanud kinnistuid koormava hüpoteegi tõttu.
52.Hageja hinnangul on tagatiskokkulepped tühised ka seetõttu, et kostja ei andnud hagejale võimalust tüüptingimusi läbi rääkida. Kohtu hinnangul ei näita laialt sõnastatud tagatiskokkuleppe sõlmimine, et hagejal oleks puudunud võimalus tagatiskokkuleppe osas läbi rääkida või et kokkuleppe oleks olnud hagejale kostja poolt peale surutud, kasutades ära hageja ja tema tütarettevõtja OÜ Silbeti Plokk finantsvahendite kaasamise vajadust. Asjas puuduvad materjalid, et kostja oleks 28.02.2002 lepingu ja 28.02.2008 kokkuleppe osaks oleva tagatiskokkuleppe arutamisel ära kasutanud oma võimupositsiooni ja sundinud hagejat läbirääkimata sõlmima talle kahjulikku kokkulepet. Nimetatut on kohus käsitlenud ka otsuse p. 45. Tunnistaja T Pi ütlustest nähtuvalt (II kd, lt 64-65) oli poolte vahel kauaaegne, usalduslik ja mõlemale poolele kasulik usaldussuhe. Hageja ja kostja pikaajalist koostööd kinnitab ka hageja juhatuse liige 16.12.2010 kiri (I kd, lk 173). Kohtu hinnangul on usutav, et hageja sõlmis 28.02.2002 lepingu ja 28.02.2008 kokkuleppe vabal tahtel lähtudes poolte pikaajalisest koostööst ja soovimatusest vahetada kauaaegset krediteerijast äripartnerit ning kostja ei ole vastavaid kokkuleppeid hagejale peale surunud.
53.Hageja leiab, et kostja on tagatiskokkuleppe alusel saanud ebamõistlikult suure tagatise. Kohtu arvates puudutab selline väide eelkõige 28.02.2008 OÜ-le Silbeti Plokk antud laenu tagamiseks antud tagatisi. 28.02.2008 laenulepingu nr 2008003777 kohaselt andis AS SEB Pank OÜ-le Silbeti Plokk laenu summas 2 877 827 eurot ehk 45 028 208 krooni (I kd, lk 142). Laenu tagamiseks andis AS Silbet garantii summas 10 000 000 krooni ja nõustus tagama laenusaaja kohustusi laenuandja ees Xxxx kinnistutele seatud ühishüpoteegiga summas 10 000 000 krooni (I kd, lk 143). Arvestades asjaolu, et laenu tagamiseks antud tagatiste kogusumma on laenusummast kaks korda väiksem, ei ole kostja saanud tagatiskokkuleppe alusel ebamõistlikult suurt tagatist.
54.Seega ei ole kohtu hinnangul 28.02.2002 lepingu ja 28.02.2008 kokkuleppe tagatiskokkulepped tühised tüüptingimuste kasutamise tõttu. Kinnistute koormamine tagatistega, mille kogusumma on tagatavast, piisavalt määratletud nõudest kaks korda väiksem, ei eksi kohtu hinnangul ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiguslustunde vastu, ning järelikult ei ole tagatiskokkulepped vastuolus ka heade kommetega.
55.Kohus ei nõustu hagejaga, et puudub õigusjõudu omav hageja nõusolek alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
56.Hageja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele näeb ette 28.02.2002 lepingu p 5 (I kd, lk 20). 28.02.2008 kokkulepe (I kd, lk 45) ei sisalda vastavat hageja kohustust. 28.02.2008 sõlmitud kokkuleppega laiendati Xxxx kinnistutele 28.02.2002 lepinguga seatud ühishüpoteegiga tagatud nõuete ringi, lisades ühishüpoteegiga tagatud nõuete hulka AS SEB pank nõuded OÜ Silbeti Plokk vastu, mis tulenevad 23.02.2006 laenulepingust nr 2006005034 ja 28.02.2008 laenulepingust nr 2008003777. Kuivõrd 28.02.2008 kokkuleppes ei näinud pooled ette erisusi sundtäitmisele allumise kohta, jäi lisandunud nõude osas kehtima 28.02.2002 lepingu p-s 5 sätestatud hageja kohustus alluda kohesele sundtäitmisele tagatud nõuete mittetäitmise korral.
57.Kuna asjaõigusseaduse hüpoteek on mitteaktsessoorne, s.o see ei eelda tagatava nõude olemasolu, ei sõltu hüpoteegi kehtivus võlaõigusliku lepingu olemasolust või selle kehtivusest ja ühe hüpoteegiga võib tagada mitut nõuet. Kohus ei nõustu hagejaga, et 28.02.2008 kokkuleppega muudeti kogu 28.02.2002 lepingu võlaõigusliku osa. Kohtu hinnangul laiendati 28.02.2008 kokkuleppega hüpoteeki teisele võlaõiguslikule lepingule ja pärast 28.02.2008 kokkuleppe sõlmimist hakkas 28.02.2002 leping tagama kahest võlaõiguslikust lepingust tulenevaid kohustusi – AS Silbeti ja AS SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevad kohustused ning OÜ Silbeti Plokk ning AS SEB Pank vahel 23.02.2006 ja 28.02.2008 laenulepingutest tulenevad kohustused. Muus osas on 28.02.2002 leping jäänud muutmata ja muuhulgas hakkas 28.02.2008 kokkuleppe suhtes kehtima 28.02.2002 lepingu p-s 5 sätestatud hageja kohustus kohesele sundtäitmisele allumise kohta.
58.Kohus ei nõustu hagejaga, et hagejal ei ole tekkinud täitemenetlusele allumise kohustust. Kohtule jääb arusaamatuks hageja arutelu primaarse (s.o kohtulahend) ja sekundaarse (kokkulepe sundtäitmisele allumise kohta hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks) täitedokumendi kohta ning et pooltel ei olnud vajadust sõlmida 28.02.2002 lepingut, millega hageja kohustus alluma sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud kostja nõude rahuldamiseks. Majanduskäibes on levinud tagatiskokkulepete sõlmimine sundtäitmisele allumise kohta hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks justnimelt selleks, et hõlbustada võlausaldajal/hüpoteegipidajal oma nõude realiseerimist ja vältida kohtuvaidlust. Pooled on vabad nõude tagamiseks hüpoteegi seadmisel leppida kokku tagatise andja sundtäitmisele allumise kohustuses juhuks, kui tagatud nõuet ei täideta. Kohtu hinnangul ei esine ka käesolevas asjas asjaolud, mis viitaksid sellele, et AS Silbet sõlmis 28.02.2002 lepingu teise poole mõju all.
59.Tõlgendades TsMSRS § 11 lg 1 teist lauset, on hageja asunud seisukohale, et 28.02.2002 lepingus antud nõusolek kohesele sundtäitmisele allumise kohta ei ole arvestatav alates uue täitemenetluse seadustiku (kehtib alates 01.01.2006) jõustumisest või alternatiivselt on sundtäitmise läbiviimine vana täitemenetluse seadustiku kehtivuse ajal antud nõusoleku kohta, millise võimaluse näeb ette TsMSRS § 11 lg 4, põhiseadusvastane.
60.Kohus ei nõustu hageja TsMSRS § 11 lg 1 teise lause tõlgendamise viisiga. Kohtu hinnangul tuleb viidatud lauset tõlgendada mitte osade kaupa, vaid tervikuna. TsMSRS § 11 lg 1 teise lause järgi saab täitemenetlust pärast käesoleva seaduse jõustumist alustada üksnes nende täitedokumentide alusel, mis vastavad täitemenetluse seadustiku nõuetele, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhul. TsMSRS § 11 lg 4 sätestab, et kuni 31.12.2005 tõestatud notariaalse kokkuleppe nõude kohta, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või asendatavate asjade või väärtpaberite kindlaksmääratud koguses üleandmise, võib juhul, kui võlgnik on kokkuleppe kohaselt nõustunud kohese sundtäitmisega, esitada sundtäitmisele ka pärast käesoleva seaduse jõustumist. Nõudeks, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise, loetakse ka pandilepingust tulenev nõue, mille puhul peab kohese sundtäitmise kokkulepe sisalduma ka pandilepinguga tagatava nõude kohta koostatavas kokkuleppes.
61.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-42-08 analüüsinud TsMSRS § 11 lg-t 4 seoses TMS § 2 lg 1 p-s 18 sätestatud kokkuleppe täitmisega, kuid kohtu hinnangul on Riigikohtu märgitud lahendis väljendatud seisukoht kohaldatav analoogia korras ka käesolevas vaidluses. Riigikohus on märgitud lahendi p-s 13 leidnud, et „TsMSRS § 11 lg 4 järgne erand on põhjendatav õiguspärase ootuse tagamisega isikutele, kes enne 01.01.2006 sõlmisid võlausaldajana notariaalselt tõestatud kokkuleppe kindlaksmääratud rahasumma tasumise kohta, milles võlgnik on end allutanud kohesele sundtäitmisele. Arvestada tuleb seda, et
selliste kokkulepete eesmärk on soodustada majanduskäivet ning sellised kokkulepped olid lubatavad juba alates 19.12.1994, mil täitemenetluse seadustikku vastavalt muudeti.“ Lahendis nr 3-2-1-99-12 analüüsis Riigikohus TsMSRS § 11 lg-t 4 seoses täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtajaga. Märgitud lahendi p-s 14 on Riigikohus asunud seisukohale, et „Võlgnikul ei saanud olla õigustatud ootust, et enne 01.01.2006 kehtivalt sõlmitud täitedokument ilma ühegi lisatingimuseta enam ei kehti või et sellest dokumendist tulenevat aegumistähtaega lühendatakse äärmiselt olulisel määral (30 aastalt 3 aastale). Küll võis sissenõudjal olla vastupidine õigustatud ootus, st et kehtivale seadusele vastavat täitedokumenti võimaldataks samadel tingimustel täitmisele esitada ka pärast 01.01.2006.“
62.Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et vana (kehtis kuni 31.12.2005) täitemenetluse seadustiku kehtivuse ajal sõlmitud kokkuleppe sundtäitmisele allumise kohta hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks võib esitada TsMSRS § 11 lg-st 4 tulenevalt täitmiseks ka nn uue täitemenetluse seadustiku alusel (kehtib alates 01.01.2006). Kohtu hinnangul ei tingi TsMSRS § 11 lg 4 vastuolu põhiseadusega ka asjaolu, et erinevalt uuest täitemenetluse seadustikust (kehtib alates 01.01.2006) piisas vana täitemenetluse seadustiku (kehtis kuni 31.12.2005) järgi sundtäitmise vältimiseks vastuväite esitamisest võlgniku poolt. Kehtiva täitemenetluse seadustiku järgi (kehtib alates 01.01.2006) peab tagatise andja esitama hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
63.Kui võlgnikul oli vana täitemenetluse seadustiku (kehtis kuni 31.12.2005) järgi võimalus vältida sundtäitmist vastuväite esitamisega, siis oleks suure tõenäosusega sissenõudja esitanud hagi kohtusse, kes oleks lahendanud vaidluse sundtäitmise lubatavuse kohta. Kehtiva seaduse kohaselt lasub sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise kohustus tagatise andjal. Hagi esitamiseks kohustatud subjekti muutmine ei toonud kohtu hinnangul endaga kaasa TsMSRS § 11 lg 4 vastuolu põhiseadusega ega võtnud tagatise andjalt võimalust kaitsta enda õigusi õigustamatu täitemenetluse alustamise korral. Võlgnikult vastuväite esitamise võimaluse äravõtmine sundtäitmise vältimiseks ei ole oluliselt kitsendanud tagatise andja õigusi. Tagatise andjal on endiselt säilinud tõhus võimalus kaitsta õigustamata täitemenetlusega riivatud õigusi kohtumenetluses. Mainitud Riigikohtu lahenditest nr 3-2-142-08 ja 3-2-1-99-12 nähtub, et TsMSRS § 11 lg 4 teenib eelkõige sissenõudja huve ja kaitseb tema õiguspärast ootust, et ka uue täitemenetluse seadustiku järgi saab vana täitemenetluse seadustiku (kehtis kuni 31.12.2005) ajal koostatud täitedokumenti maksma panna tingimustel, mis ei erine oluliselt varasemalt kehtinutest.
64.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-8-10 p-s 12 leidnud, et „kuna hüpoteek ei anna hüpoteegipidajale abstraktset õigust nõuda täitemenetluses kinnisasja müümist, siis on täitemenetluse eeldusena vajalik kohtutäiturile esitada ka hüpoteegiga tagatud nõuet ja selle suurust tõendavad dokumendid.“ Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja algatas täitemenetlust 28.02.2002 lepingu alusel (mis nähtub täiendavalt ka avaldusest täitemenetluse algatamiseks (I kd, lk 177) ja täitmisteatest (I kd, lk 99)), kuna OÜ Silbeti Plokk ei täitnud sissenõutavaks muutunud 28.02.2008 laenulepingust nr 2008003777 ja 23.02.2006 laenulepingust nr 2006005034 tulenevad kohustused. Oma nõude tõendamiseks esitas kostja OÜ Silbeti Plokk 28.02.2008 laenulepingu nr 2008003777 ja 23.02.2006 laenulepingu nr 2006005034 laenumaksete aruanded (I kd, lk 157 – 162), millest nähtub, et OÜ Silbeti Plokk rikkus kohustust tagastada laen tähtaegselt.
65.Kuivõrd hagi jäetakse rahuldamata, ei võta kohus seisukohta hageja taotluse osas jätta täitekulud kostja kanda.
66.Kohus ei arvesta tõendina OÜ-le Silbeti Plokk väljastatud kergbetooni tootmisliini hoone kasutusload ja teostatud tööde akti (I kd, lk 86 – 92), kuna need dokumendid ei puuduta vaidluse eset.
67.Harju Maakohtu 05.04.2011 määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks ja peatati täitemenetlus täiteasjas nr 042/2011/3431 kuni tsiviilasjas lahendi jõustumiseni. Kuivõrd hagi jäetakse rahuldamata tühistab kohus käesoleva otsuse jõustumisel TsMS § 386 lg 4 alusel Harju Maakohtu 05.04.2011 määrusega kohaldatud hagi tagamise.
MENETLUSKULUD
68.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise koosseisu. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. Pooltel on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik Riigikohtu 14.10.2015 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-13724. Jätta jõusse Viru Maakohtu 23. detsembri 2013. a otsuse resolutsioon samas tsiviilasjas, arvestades Riigikohtu otsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud Aktsiaseltsi SILBET kanda.