3-2-1-77-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 14. juunil 2001. a Ühisliisingu AS hagi Väiko Ambrosiuse ja Kai Sepa vastu kahju hüvitamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 14. mail 2001. a Ühisliisingu AS kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. detsembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/1356/00. Istungist võtsid osa Ühisliisingu AS esindaja vandeadvokaat J. Leppik, V. Ambrosiuse esindaja vandeadvokaat L. Glikman ja K. Sepa esindaja vandeadvokaat A. Tark. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik 25. juuli 1997. a ostu-müügilepinguga ostis Põhjaliisingu AS, kelle õigusjärglaseks on Ühisliisingu AS, AS-lt Serlin 5,4 miljoni krooni eest kolm bensiinitanklat ja tootmishoone. Lepingule kirjutas Põhjaliisingu AS esindajana alla tegevdirektor V. Ambrosius ja tehingu tõestas notar K. Sepp. AS Serlin tasus 24. juulil 1997. a sõlmitud liisinglepingu alusel Põhjaliisingu AS-le 842 785 krooni. Lääne Maakohtu 12. novembri 1998. a otsusega, mis jõustus Tallinna Ringkonnkohtu 12. aprilli 1999. a otsusega, tunnustati nimetatud lepingute tühisust, kuna Põhjaliisingu AS esindaval tegevdirektoril puudus tehingute tegemiseks volitus. Lääne Maakohtu 27. veebruari 1998. a otsusega kuulutati välja AS Serlin pankrot. Pankrotimenetluses on hagejal võimalik tagasi saada kuni 453 514 krooni. Ühisliisingu AS palus V. Ambrosiuselt ja K. Sepalt solidaarselt välja mõista tekitatud kahju 4 103 701 krooni. V. Ambrosius tekitas hagejale varalise kahju sellega, et sõlmis äriühingu nimel tehingu, omamata selleks volitusi. K. Sepp jättis täitmata seadusest tuleneva kohustuse kontrollida V. Ambrosiusel volituse olemasolu, mis on käsitletav raske ettevaatamatusena. Tallinna Linnakohtu 14. juuni 2000. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse motiividel tegutses V. Ambrosius talle antud volikirja alusel. Hageja tahet lepingu sõlmimiseks kinnitab ostumüügilepinguga omandatud vara kajastamine hageja bilansis, mille on aktsionärid heaks kiitnud majandusaasta aruande kinnitamisega. Hageja tasus vara eest ja rentis selle välja, teostades sellega omaniku õigusi AÕS § 68 kohaselt. Hageja ei tõendanud, kuidas on kostjad süüdi selles, et AS Serlin pankrotimenetluse tõttu jääb hagejal saamata hagetud summa ega põhjuslikku seost 25. juuli 1997. a ostu-müügilepingu ja AS Serlin pankrotimenetluse vahel. Tõendamata on hageja väide, et notar rikkus tehingu tõestamisel notariaadiseadust või notariaaltoimingute tegemise eeskirju. Tehingu on heaks kiitnud nii Põhjaliisingu AS nõukogu kui aktsionäride üldkoosolek. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu 27. detsembri 2000. a otsusega muudeti osaliselt linnakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustel oli V. Ambrosiusel volikirja kohaselt volitus sõlmida ja alla kirjutada Põhjaliisingu AS nimel kõiki seadusega lubatud tehinguid aktsiaseltsi üldkoosoleku või
juhatuse poolt määratud tingimustel ja korras. Puuduvad tõendid, et vaidlusaluse tehingu sõlmimiseks olid need tingimused või kord määratud. Samuti puudus ÄS §-s 506 lg 6 ette nähtud nõukogu või üldkoosoleku otsus. Seega puudusid V. Ambrosiusel volitused tehingu tegemiseks ning notar K. Sepp ei kontrollinud tema volitusi piisavalt. Samas sätestab TsÜS § 103 lg 2, et kui isik, kelle nimel tegi tehingu isik, kellel ei olnud volitust või kes volituse piire ületas, selle hiljem heaks kiidab, on tehing kehtiv algusest peale. Linnakohus leidis õigesti, et tehing vastas Põhjaliisingu AS tahtele ja ta kiitis selle heaks. Hageja apellatsioonkaebuses neid asjaolusid ei vaidlustanud. Puudub põhjuslik seos kostjate tegude ja hageja kahju vahel. Alles pärast AS Serlin pankroti väljakuulutamist tõstatas hageja tehingu tühisuse küsimuse. Asjaolu, et jaotusettepaneku järgi hagejale väljamaksmisele kuuluva 453 514 krooni tõttu jääb tal saamata hagetud summa, ei tähenda, et selle kahju põhjustasid kostjad. Kui tehing osutus pärast selle tegemist ja heakskiitmist ebasoodsaks, ei tähenda see seda, et selle sõlminud isik ja tõestanud notar on kohustatud hüvitama kahju, mida üks tehingu pooltest hiljem teise tehinguga (liisinglepinguga) sai. V. Ambrosius oli tehingu tegemise ajal hagejaga töösuhetes. Töötaja varalist vastutust reguleerib töökoodeks. Seadusest ei tulene, et tegevdirektor on eraõigusliku juriidilise isiku organ juhatuse tähenduses. Põhjaliisingu AS tegevdirektor ei olnud ka juhatust asendav organ. Seetõttu ei kanna V. Ambrosius ka TsÜS § 46 lg 1 sätestatud juhatuse või seda asendava organi vastutust. Väär on hageja väide, et kohtule on siduvad Lääne Maakohtu 12. novembri 1998. a ja Tallinna Ringkonnkohtu 12. aprilli 1999. a otsusega tuvastatud asjaolud. Tsiviilasjast ei võta osa samad pooled. TsMS §-st 94 lg 2 tulenevalt ei saa ühes tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolu vaidlustada teises tsiviilasjas, kui sellest võtavad osa samad pooled. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Olles tuvastanud, et V. Ambrosius tegutses volituseta ja notar ei kontrollinud tema volitusi piisavalt, oleks kohus pidanud tuvastama ka nende isikute tegevuse õigusvastasuse. Ringkonnakohus tõlgendas vääralt ÄS §-s 506 lg 6 sätestatut. See säte näeb ette, et ehitise omandamise peab otsustama aktsiaseltsi nõukogu või üldkoosolek. Kui tehingu tegemisel see otsus puudub, on tehing tühine. Tehingu kajastamine bilansis ja aktsionäride poolt majandusaasta aruande kinnitamine ei ole samastatav heakskiiduga TsÜS § 103 lg 2 tähenduses. Tehingut saab heaks kiita isik (organ), kes on pädev tehingu tegemist otsustama. Heakskiit peab olema suunatud konkreetsele tehingule, teades selle kõiki olulisi tingimusi. Ringkonnakohus on põhjendamatult leidnud, et hageja ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses kohtu seisukohta tehingu heakskiitmises. Hageja märkis apellatsioonkaebuses TsMS § 302 lg 1 p 5 kohaselt, et vaidlustab kogu otsuse. Seega vaidlustas hageja ka tehingu heakskiitmise. Ringkonnakohus luges põhjendamatult V. Ambrosiuse hageja töötajaks ja asus väärale seisukohale, et tegevdirektor ei olnud juhatust asendav organ. III. Vastused kassatsioonkaebusele
Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja V. Ambrosius kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude TsK § 448 alusel. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kahju hüvitamise kohustise elemendid on tõendamata. Kostja K. Sepp pidas kassatsioonkaebuse väiteid ebaõigeteks ja vaidles neile vastu. Ringkonnakohus leidis õigesti, et puudusid kahju hüvitamise kohustise vajalikud tingimused. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuse väidete juurde ning kostjate esindajad vastustes esitatud vastuväidete juurde. Kostja V. Ambrosiuse esindaja palus hagejalt välja mõista kohtukulud. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et vaidlusaluse tehingu heakskiitmisena saab käsitleda Põhjaliisingu AS 1997. a majandusaasta aruandega bilansi kinnitamist, milles kajastus tehinguga omandatud vara. TsÜS § 103 lg 2 sätestab võimaluse lugeda tehing kehtivaks algusest peale, kui isik, kelle nimel tegi tehingu isik, kellel ei olnud volitusi või kes ületas volituse piire, selle hiljem heaks kiidab. ÄS §-st 506 lg 6 tulenevalt pidi aktsiaseltsi nimel ehitise omandamiseks olema nõukogu, selle puudumisel aktsionäride üldkoosoleku otsus, kui aktsiaseltsi põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Seadusega ettenähtud otsust ei asenda aktsiaseltsi juhtorganite otsused muudes tema tegevusega seotud küsimustes. Ehitiste omandamise tehingu võis kohus lugeda seega kehtivaks ainult tingimusel, kui aktsiaseltsi nõukogu või selle puudumisel aktsionäride üldkoosolek selle hiljem heaks kiitis. Kohtud on tuvastanud, et sellist otsust hageja vastu võtnud ei ole. Hagi rahuldamata jätmise põhjendamisel lähtus ringkonnakohus eeldusest, et tehing on hilisema heakskiidu tõttu kehtiv. Kostja V. Ambrosiusele ei saa panna vastutust hagejale võimaliku kahju tekitamise eest TsK § 448 alusel ka siis, kui tehing on tühine. Kohus tuvastas, et V. Ambrosius oli ostu-müügilepingu sõlmimise ajal hageja töötaja, kes tehingut tehes täitis oma töökohustusi ning kelle vastutus võib nende täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest järgneda töökoodeksis sätestatud korras. Sellist nõuet tema vastu ei ole esitatud. Hageja ei ole viidanud alusele, millest tuleneks, et ostu-müügilepingu sõlmimise ajal hagejal juhatus puudus ning seda asendavaks organiks oli tegevdirektor. Seega on V. Ambrosiuse vastu kahju tekitamise üldalusel esitatud hagi rahuldamata jätmine põhjendatud. Notariaadiseaduse § 20 lg 1 kohaselt vastutab notar otsese varalise kahju eest, mis on tekkinud tema tahtlike või raskest ettevaatamatusest tingitud ebaõigete tegude tagajärjel. Sama paragrahvi lõike 2 järgi vastutab notar ettevaatamatuse tõttu tekkinud kahju eest ainult selles ulatuses, mis jääb hüvitamata selle kahju tekitanud teiste isikute poolt. Notariaadiseaduse § 47 lg 3 kohaselt kontrollib notar tehingu tõestamisel, kui tehing tehakse esindaja kaudu, esindaja volitusi. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja K. Sepp ei kontrollinud V. Ambrosiusel tehingu tegemiseks volituste olemasolu piisavalt. Seega tuleb apellatsioonikohtul asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas nõutav hüvitis on otsene varaline kahju, mis tekkis kostja õigusvastase teo tagajärjel ning kas õigusvastases teos esineb
kostja süü ettevaatamatusena või raske ettevaatamatusena. V. Ambrosius palus kohtukulude nimekirjas Advokaadibüroo Glikman & Glikman 7. mai 2001. a kassa sissetuleku orderile nr 29 ja samast kuupäevast arvele nr 244 tuginedes hagejalt välja mõista 11 800 krooni, mille V. Ambrosius on tasunud vandeadvokaadi osavõtu eest Riigikohtus. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel loeb kolleegium V. Ambrosiuse vajalikuks ja põhjendatud kuluks tema esindaja vandeadvokaat L. Glikmani abi eest Riigikohtus 6 000 krooni. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. detsembri 2000. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata Ühisliisingu AS hagi Kai Sepa vastu ja osas, millega mõisteti Ühisliisingu ASlt Kai Sepa kasuks välja kohtukulud 12 000 krooni ning saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt. Välja mõista Ühisliisingu AS-lt 6000 (kuus tuhat) krooni Väino Ambrosiuse kasuks Riigikohtus osutatud õigusabi eest tasutu katteks. Tagastada Ühisliisingu AS-le 17. jaanuaril 2001. a makstud kautsjon 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni. A. Kull, J. Luik, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.