Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Apellatsioonkaebused rahuldada. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused Harju Maakohtu 04.04.2007 otsusega kuulutati välja AS TKE Grupp (pankrotis) pankrot. AS Lilto esitas AS-ile TKE Grupp (pankrotis) 16.04.2007 nõudeavalduse kogusummas 5 618 968,41 krooni. 21.08.2007 loovutas AS Lilto nõude hagejale, kes astus pankrotivõlausaldajana AS-i Lilto asemele. 27.08.2007 nõuete kaitsmise koosolekul esitas pankrotihaldur Borgino Consulting Ltd nõudele osalise vastuväite, ülejäänud kostjad vaidlustasid nõude täies ulatuses. Hageja nõue AS TKE (pankrotis) vastu tuleneb 06.10.2006 võlatunnistusest, 20.12.2006 võlatunnistusest ning AS Lilto ja AS TKE Grupp vahel 27.11.2006 sõlmitud mehitatud valve lepingust nr 2586 vallas- ja kinnisvara valveks ja kaitseks. 06.10.2006 võlatunnistus AS TKE Grupp ja AS Lilto sõlmisid 06.10.2006 abstraktse võlatunnistuse, mille kohaselt AS TKE Grupp võlgnikuna kinnitab, et võlgneb AS-ile Lilto mitte vähem kui 2 000 000 krooni. AS TKE Grupp ei ole võlatunnistusest tulenevat kohustust tänaseni ei osaliselt ega täielikult täitnud ja võlgneb võlatunnistuse alusel AS-ile Lilto 2 000 000 krooni. Võlatunnistuse p 4 kohaselt kohustus AS TKE Grupp nimetatud summa tasuma 01.11.2006. Võlatunnistuse p 5 järgi, kui AS TKE Grupp nimetatud tähtajaks oma kohustusi ei täida, kohustub AS TKE Grupp tasuma viivist 0,3% võlgnetavast summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Pankrot kuulutati välja 04.04.2007. Tulevalt eeltoodust viivitas AS TKE Grupp võla tasumisega 02.11.2006-04.04.2007, kokku 154 päeva. Seega kohustub AS TKE Grupp tasuma viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest 924 000 krooni (0,3% 2 000 000=6000; 6000x154). Kokku võlgneb AS TKE Grupp võlatunnistuse alusel 2 924 000 krooni. 20.12.2006 võlatunnistus OÜ Granbrook ja AS Lilto sõlmisid 01.07.2006 mehitatud valve lepingu nr 2399 vallas- ja kinnisvara valveks ja kaitseks. Lepingu kohaselt kohustus AS Lilto OÜ-le Granbrook osutama valveteenust ASile TKE Grupp kuuluval objektil Lõuna 6B Paldiskis, OÜ Granbrook kohustus maksma AS-ile Lilto teenuse eest tasu. AS Lilto esitas OÜ-le Granbrook lepingu alusel 31.10.2006 arve nr 101191 summas 127 245,30 krooni maksetähtajaga 10.11.2006 ning 29.11.2006 arve nr 111151 summas 110 862,20 krooni maksetähtajaga 10.12.2006. OÜ Granbrook arveid AS-ile Lilto ei tasunud. AS Lilto ja AS TKE Grupp sõlmisid 20.12.2006 võlatunnistuse, mille p-s 1 AS TKE Grupp 2(14)

tunnistab, et AS Lilto on AS-ile TKE Grupp ja temaga seotud isikutele, sh OÜ-le Granbrook, osutanud 2006 oktoobris-novembris valveteenuseid, mille eest kohustus AS TKE Grupp AS-ile Lilto tasuma vastavalt lepingutele. AS TKE Grupp jättis vastava kohustuse täitmata. Kausaalse võlatunnistuse andmisega kinnitas AS TKE Grupp, et AS TKE Grupp on liitunud OÜ Granbrook lepingust nr 2399 tuleneva kohustusega summas vähemalt 244 667,47 krooni. Viivised 22.12.200704.04.2007 (104 päeva) kohustuse täitmisega viivitamise eest 244 667,47 kroonilt on pankrotiavalduse kohaselt 25 445,42 krooni (0,1%x244 667,47x104). Lepingu nr 2399 p 5.1.6 kohaselt on AS-il Lilto õigus nõuda rahalist hüvitust 100 000 krooni ulatuses, kui OÜ Granbrook rikub lepingu p-s 7.1 sätestatud tasumise kohustust. OÜ Granbrook AS-ile Lilto nimetatud arveid ei tasunud, mistõttu rikkus OÜ Granbrook lepingu p 7.1. Arvestades, et OÜ Granbrook on rikkunud lepingu p 7.1 kahekordselt, on AS-il Lilto õigus pankrotiavalduse kohaselt saada 200 000 krooni. Samuti on AS TKE Grupp liitunud TKE Kinnisomandi OÜ kohustusega ning hageja on õigustatud nõudma AS-ilt TKE Grupp ka TKE Kinnisomandi OÜ-le AS Lilto ja TKE Kinnisomandi OÜ vahel sõlmitud mehitatud valve lepingu nr 1981 esitatud arve nr 50335 tasumata jäänud summa 57 251,96 krooni tasumist, millele lisandub viivis 0,2% päevas 24.05.2006-04.04.2007 eest 36 183,24 krooni (316x0,2%x57 251,96). Samuti on hagejal õigus nõuda TKE Kinnisomandi OÜ eest leppetrahvi 100 000 krooni. Kokku on nõue selles osas 193 436,20 krooni (57 251,96+36 184,24-100 000= 193 436,2 krooni). Tulenevalt eeltoodust võlgneb AS TKE Grupp hagejale võlatunnistuse alusel 663 549,09 krooni (244 667,47+25 445,42+200 000+193 436,2). AS Lilto ja AS TKE Grupp vaheline 27.11.2006 mehitatud valve leping nr 2586 vallas- ja kinnisvara valveks ja kaitseks AS Lilto ja AS TKE Grupp sõlmisid 27.11.2006 mehitatud valve lepingu vallas- ja kinnisvara valveks ja kaitseks nr 2586 ja selle lisad. Lepingu p 4.1.1 kohaselt kohustus AS Lilto osutama AS-ile TKE Grupp valveteenust AS-ile TKE Grupp kuuluval objektil Lõuna 6B, Paldiski ning p 7.1 järgi AS TKE Grupp kohustus AS-ile Lilto teenuste eest maksma tasu. AS Lilto esitas AS-ile TKE Grupp nimetatud lepingu alusel 30.11.2006 arve nr 111183 summas 14 213,10 krooni maksetähtajaga 10.12.2006; 13.12.2006 arve nr 120654 summas 159 565,50 krooni maksetähtajaga 18.12.2006; 23.01.2007 arve nr 7010941 summas 186 794 krooni maksetähtajaga 28.01.2007; 23.01.2007 arve nr 7010941 summas 186 794 krooni maksetähtajaga 28.01.2007; 01.02.2007 arve nr 7020029 summas 265 264 krooni maksetähtajaga 06.02.2007; 01.03.2007 arve nr 7031273 summas 583 156 krooni maksetähtajaga 06.03.2007; 01.04.2007 arve nr 7040530 summas 73 632 krooni maksetähtajaga 06.04.2007. AS TKE Grupp ei ole nimetatud arveid AS-ile Lilto vaidlustanud, kuid ei ole neid tasunud. Seega võlgneb AS TKE Grupp hagejale lepingu nr 2586 alusel võla põhiosa summas 1 282 624,60 krooni ja viiviseid summas 240 575,17 krooni. Lepingu nr 2586 p 5.1.6 alusel nõudis AS Lilto AS-ilt TKE Grupp rahalist hüvitust 100 000 krooni ulatuses, kui AS TKE Grupp rikub lepingu p-s 7.1 sätestatud tasumise kohustust. AS TKE Grupp ei ole AS-ile Lilto arveid tasunud, mistõttu rikkus AS TKE Grupp lepingu nr 2586 p 7.1. Arvestades, et AS TKE Grupp (pankrotis) on kuus korda rikkunud lepingu p 7.1, on AS-il Lilto õigus saada AS-ilt TKE Grupp kokku 600 000 krooni hüvitust. Kokku on lepingu alusel saada olev summa 2 123 199,77 krooni (1 282 624,60+240 575,17+600 000).

3(14)

Kokku on hageja nõue AS TKE Grupp(pankrotis) vastu 5 710 748,79 krooni (2 924 000+663 549,09+2 123 199,77). Arvestades PankS § 107 sätestatut, taotleb hageja nõude tunnustamist summas 5 618 968,41 krooni. AS TKE Grupp (pankrotis) vastuväited Kostja vaidles hageja nõudele vastu. 06.10.2006 võlatunnistusest ei nähtu, millest väidetav võlgnevus tekkis. Tegemist on AS TKE Grupp (pankrotis) teise järjestikuse pankrotimenetlusega, millest esimene lõppes kompromissi kinnitamisega. Tegemist on vanade väidetavate nõuetega, mis tulnuks esitada juba varasemas pankrotimenetluses ning need oleksid lõppenud kompromissi täitmise läbi. Hageja viidatud dokumendid näitavad samuti varasemate nõuete puudumist 06.10.2006 võlatunnistuses väljendatud ulatuses: 23.01.2007 arvel nr 7010941 on TKE Grupp (pankrotis) eelnevaks võlgnevuseks märgitud üksnes 173 778,60 krooni; 01.02.2007 arvel nr 7020029 on TKE Grupp (pankrotis) koguvõlgnevuseks märgitud üksnes 360 572,60 krooni; 01.03.2007 arvel nr 7031273 on TKE Grupp (pankrotis) koguvõlgnevuseks märgitud üksnes 685 759,35 krooni; 01.04.2007 arvel nr 7040531 on TKE Grupp (pankrotis) koguvõlgnevuseks märgitud 685 759,35 krooni. Eelnevast nähtub, et 2007 kinnitas AS Lilto AS-ile TKE Grupp võlgnevuse tegelikku suurust. Viidatud kinnitustest ei nähtu mingite varasemate võlgnevuste (sh 06.10.2006 võlatunnistusele tuginevate nõuete) olemasolu. Seega ei lähtunud AS TKE Grupp ega hageja alates 2007.a 06.10.2006 võlatunnistuses sätestatust ning käsitlesid seda tühise tehinguna, mis ei too kaasa pooltele õiguslikke tagajärgi. Tegemist on heade kommete vastase tehinguga (makseraskustes äriühing tunnistas võlga, mille tegelikkuses eksisteerimise kohta ei esitatud ühtegi dokumenti), mis on tühine lähtuvalt TsÜS §-st 86. Ka võlatunnistusest hilisemad AS Lilto väljastatud dokumendid lükkavad ümber võlatunnistuses väljendatu ning nendes on AS TKE Grupp võlgnevust käsitletud kordades väiksemana. Seega ei eksisteeri 06.10.2006 võlatunnistusest tulenevaid AS TKE Grupp kohustusi AS Lilto ees, mistõttu ei saanud AS Lilto selliseid nõudeid ka võõrandada hagejale. Kui kohus tuvastab võlatunnistusest tuleneva kohustuse olemasolu, palus AS TKE Grupp vähendada hageja viivisnõuet 924 000 krooni 0 kroonini VÕS § 162 alusel. Kostja on pankrotistunud ettevõte. Pankrotimenetluse ülesandeks on võimalikult suures osas võlausaldajate põhivõlgnevuste rahuldamine, mitte võlausaldajate ebamõistlikult suurte viiviste ja leppetrahvi nõuete tunnustamine. 20.12.2006 võlatunnistus ei ole käsitletav kohustusega ühinemisena, vaid käsitleb üheselt võlgniku kohustusi võlausaldaja AS Lilto ees. Ei saa nõuda ühe summa tasumist kaks korda (nii võlatunnistuse kui võlatunnistuse aluseks oleva arve alusel). Puudub alus ning põhjendus, miks peaks AS TKE Grupp tasuma OÜ-le Granbrook väljastatud arveid summas 244 667,47 krooni. Põhjendatud ei ole nõuda AS-ilt TKE Grupp hageja ja OÜ Granbrook vahel sõlmitud lepingust tulenevaid viivist ning leppetrahvi 418 881,62 krooni. Hageja väited kohustusega ühinemisest on paljasõnalised ning tõendamata. AS TKE Grupp tunnustas 27.11.2006 lepingust tulenevaid nõudeid, samuti kohustust tasuda viivist arvete tasumisega viivitamise eest. Hageja ei esitanud pankrotimenetluses arvet nr 7040530 ja selle tasumise nõuet. Pankrotimenetluses esitas hageja 01.04.2007 arve nr 7040531 (mehitatud valve aprillis 2007), summas 583 156 krooni. AS TKE Grupp ei tunnista hageja 27.11.2006 lepingule tuginevat nõuet leppetrahvi summas 600 000 krooni tasumiseks ja palus VÕS § 113 lg 8 alusel vähendada leppetrahvi 79 822 kroonini. Granbrook Holding OÜ ja TKE Kinnisomandi OÜ vastuväited hagile Granbrook Holding OÜ ja TKE Kinnisomandi OÜ hagi ei tunnistanud.

4(14)

06.10.2006 võlatunnistuse andmine on vastuolus heade kommetega ja tulenevalt TsÜS §-st 86 tühine. Võlatunnistuse kohaselt tunnistas AS TKE Grupp kohustusi, mis tekkisid temale ja kolmandatele isikutele, valveteenuse osutamisest. Hageja ei põhjendanud, miks pidid AS TKE Grupp ja AS Lilto sõlmima võlatunnistuse kehtiva lepingu osas ning sõlmitavas võlatunnistuses kokku leppima, et summa on mitte vähem kui 2 000 000 krooni, täpsustamata, millises osas on võlatunnistus antud AS-i TKE Grupp kohustuste ja millises osas temaga seotud kolmandate isikute kohustuste kohta. AS TKE Grupp ei põhjendanud, miks ta võttis enda kanda kohustused, mis on võlatunnistuse kohaselt tegelikult teistel „temaga seotud isikutel“. Hagile ei lisatud lepinguid, millest tulenevad nii AS-i TKE Grupp kui teiste „temaga seotud isikute“ kohustused. Võlatunnistuse andmise eesmärgiks oli siduda AS TKE Grupp lisaks enda kohustustele võlatunnistuse kaudu kolmandate isikute kohustustega, avaldamata nõude aluseks olevaid tegelikke asjaolusid ja raskendada seeläbi võimalusi nõudele vastu vaielda. Seda kinnitab asjaolu, et võlatunnistuses on eraldi ära märgitud, et tegemist on VÕS § 30 lg 1 kohaselt konstitutiivse võlatunnistusega, millega luuakse iseseisev võlakohustus sõltumata põhikohustuse olemasolust ja selle kehtivusest. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse põhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Ausalt ja õiglaselt mõtleva mõistliku isiku arusaama kohaselt võtab heas usus ja hea äritava kohaselt tegutsev ettevõtja endale ainult selliseid kohustusi, mis on seotud tema ettevõtlusega ja kajastuvad tema raamatupidamisarvestuses ettevõtlusega seotud kuluna. Kolmandate isikute kohustuste eest vastutuse võtmisel peab tehing olema põhjendatud, läbipaistev ja ei tohi kahjustada ettevõtte maksevõimet. AS TKE Grupp suhtes toimus 15.11.2004-02.09.2005 pankrotimenetlus. Pankrotimenetlus lõpetati seoses 16.07.2006 kohtumäärusega kinnitatud kompromissiga. Kompromissmenetlus lõpetati seoses kompromissi täitmisega 30.10.2006. Seega said kohustused, mille kohta vaidlusalune võlakiri anti, tekkida kas pankrotimenetluse ajal või kompromissmenetluse ajal. Pankrotimenetluse ajal on võlgniku seadusjärgseks esindajaks haldur, seega peavad vastava kohustuse tekkimise aluseks olevad asjaolud olema kohaselt dokumenteeritud. Kompromissmenetluse ajal teostab juhatuse tehtud tehingute üle järelevalvet haldur, seega peavad kompromissi kestel tehtud tehingute kohta olema leping ja raamatupidamisdokumendid. 20.12.2006 AS TKE Grupp ja AS Lilto vahel sõlmitud võlatunnistus on deklaratiivne võlatunnistus, millega ei looda uut iseseisvat kohustust. Võlatunnistuse sisuks on kohustusega ühinemine VÕS § 178 kohaselt. Võlatunnistuses on küll märgitud, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, kuid selle sisust, samuti hagiavalduses avaldatust tuleneb üheselt, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega OÜ Granbrook kohustusega ühinemiseks. Hagist ega võlatunnistusest ei selgu, kas tegemist on kohustusega ühinemisega võlausaldaja nõude tagamise eesmärgil. Sellest sõltumata saab AS TKE Grupp (pankrotis) solidaarvõlgnikuna esitada nõudele kõik vastuväited. 20.12.2006 võlatunnistuses ei ole mainitud 06.10.2006 võlatunnistusest tulenevat kohustust. Pooled möönavad sellega, et 06.10.2006 võlatunnistusest tulenevat kohustust 20.12.2006 ei eksisteeri. On arusaamatu, kuidas sõlmis mõistlikult ja heas usus tegutsev äriühing veel 27.11.2006 uue teenuse osutamise lepingu AS-iga TKE Grupp, olles varasemalt 06.10.2006 sama äriühinguga sõlminud võlatunnistuse summas 2 000 000 krooni, mille täitmise tähtaeg oli 01.11.2006 ning vastav kohustus oli täitmata. 20.12.2006 võlatunnistusest nähtub, et see sõlmiti võlgnevuse tasumise tagamiseks võlgadele, mis tekkisid oktoobril-novembris 2006 ehk vahetult enne uue lepingu sõlmimist 27.11.2006. Hageja nõuab kuuekordset hüvitist 6x100 000 krooni. See nõue tuleb jätta rahuldamata samadel põhjustel, mis toodud vastuväidetes 20.12.2006 võlatunnistusele. Valveteenuse osutamise kohta ei esitatud ühtegi aruannet, millest nähtuks mitu töötajat objektil valvet korraldas ja mitu töötundi selleks kulus. Vastavalt lepingu lisale nr 4 osutas AS Lilto ööpäevaringselt turvateenust kahe töötajaga.

5(14)

Lamaran Grupp OÜ vastuväited Borgino Consulting Ltd hagi ei kuulu menetlusse võtmisele ja tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hagejal puudub Eestis tsiviilkohtumenetlusõigusvõime. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 14 lg 2 sätestab, et kui juriidilisest isikut juhitakse tegelikult Eestis või tema põhitegevus toimub Eestis, kohaldatakse juriidilisele isikule Eesti õigust. Hageja esitatud väidetest ja dokumentaalsetest tõenditest nähtub üheselt, et hageja tegevus toimub peamiselt Eestis. TsÜS § 26 lg 2 kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Hageja ei ole kantud Eestis äriregistrisse ega muusse seadusega ettenähtud registrisse. Järelikult hagejal ei ole Eestis õigusvõimet ning tulenevalt TsMS § 201 lg-st 2 ka tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnustas Borgino Consulting Ltd AS Lilto ja AS TKE Grupp vahel 27.11.2006 sõlmitud lepingust tulenevaid nõudeid põhivõla 1 282 624,60 krooni ja viiviste 240 575,17 krooni ulatuses AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses PankS § 153 lg 1 p-s 2 nimetatud rahuldamisjärgus. Kohus jättis Borgino Consulting Ltd 06.10.2006 võlatunnistusest tuleneva nõude 2 924 000 krooni ja 20.12.2006 võlatunnistusest tuleneva nõude 663 549,09 AS-i TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata. Kohus jättis kohtukulud poolte endi kanda. Harju Maakohtu 04.04.2007 otsusega kuulutati välja AS TKE Grupp pankrot. AS Lilto esitas AS-ile TKE Grupp (pankrotis) pankrotihaldurile nõudeavalduse kogusummas 5 618 968,41 krooni. 21.08.2007 loovutas AS Lilto nõude summas 5 618 968,41 krooni hagejale Borgino Consulting Ltd. AS Lilto on AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotihaldurile teatanud, et AS Lilto esitatud nõue AS-i TKE Grupp pankrotimenetluses on loovutatud äriühingule Borgino Consulting Ltd, asukoht Briti Neitsisaared, kes on pankrotivõlausaldajana asunud AS-i Lilto asemel (t lk 17). Borgino Consulting Ltd. esitas kohtule registrikaardi ärakirja (hagi lisa nr 1), seega on tulenevalt TsMS § 201 lg 2 hagejal tsiviilkohtumenetlusõigusvõime. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti AS TKE Grupp ja AS Lilto vahel 06.10.2006 abstraktne võlatunnistus, mille kohaselt AS TKE Grupp kinnistas, et võlgneb AS-ile Lilto mitte vähem kui 2 000 000 krooni. AS TKE Grupp suhtes toimus 15.11.2004-02.09.2005 pankrotimenetlus. Pankrotimenetlus lõpetati seoses 16.07.2006 kohtumäärusega kinnitatud kompromissiga. Kompromissimenetlus lõpetati seoses kompromissi täitmisega 30.10.2006. 06.10.2006 andis AS TKE Grupp AS-ile Lilto võlatunnistuse, millega tunnistas, et AS Lilto on osutanud temale ja temaga seotud isikutele 2005-2006 valveteenuseid, mille eest AS TKE Grupp kohustus tasuma vastavates lepingutes ettenähtud tasud, kuid tegelikult jättis oma vastava kohustuse suuremas osas täitmata. Võlatunnistuse p 2 kohaselt seisuga 30.09.2006 moodustas võlgniku viitvõlgnevus mitte vähem kui 2 000 000 krooni. Võlatunnistuses pooled ei täpsusta, kes on need temaga seotud isikud, kellele ja millal teenuseid osutati, kuna ja millal sõlmiti „vastavad lepingud“, kui suured olid „vastavates lepingutes“ ettenähtud tasud, kui suur oli võlgniku tegelik võlgnevus, millest võlatunnistuses märgiti ainult mitte vähem kui 2 000 000 krooni. 06.10.2006 võlatunnistust ei ole võimalik käesolevas pankrotimenetluses tunnustada, kuna ülevõetud kohustused ei kajastu pankrotivõlgniku raamatupidamises. Kompromissmenetluse ajal teostas juhatuse tehingute üle järelevalvet pankrotihaldur, seega peab kompromissi ajal tehtud tehingute kohta olema kohases vormis leping ja raamatupidamisdokumendid, mida ei ole. Tegemist on

6(14)

nõuetega, mis tulnuks esitada varasemas pankrotimenetluses ja need oleksid lõppenud kompromissi täitmise läbi. 06.10.2006 võlatunnistuse sõlmimine on vastuolus heade kommetega, kuna pankrotisituatsioonis ettevõte võttis enda kanda kolmandate isikute kohustused, täpsustamata, kelle kohustused need on, milliste lepingute alusel need tekkisid ja millises summas, märkides võlatunnistuses, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, millega luuakse iseseisev võlakohustus, sõltumata põhikohustuse olemasolust ja selle kehtivusest. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse põhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Ausalt ja õiglaselt mõtleva mõistliku isiku arusaama kohaselt võtab heas usus ja hea äritava kohaselt tegutsev ettevõtja endale ainult selliseid kohustusi, mis on seotud tema ettevõtlusega ja kajastuvad tema raamatupidamisarvestuses. Kolmandate isikute kohustuste ülevõtmine peab olema põhjendatud ja ei tohi kahjustada ettevõtte maksevõimet. Antud juhul kolmandate isikute kohustuste ülevõtmine ei ole põhjendatud ega läbipaistev ja kahjustab ettevõtte maksevõimet. Lähtuvalt TsÜS § 86 on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Hageja esitatud 2007.a arved lükkavad ümber 06.10.200 võlatunnistusest tuleneva pankrotivõlgniku kohustuse, kuna 2007.a arvetel on AS Lilto näidanud AS TKE Grupp (pankrotis) koguvõlgnevuse kordades väiksemana (hagiavalduse lisad nr 13, 14, 15,16). Eeltoodust tulenevalt on ka AS Lilto ise pidanud 06.10.2006 võlatunnistust tühiseks ja enda suhtes mitteeksisteerivaks. 20.12.2006 võlatunnistuses AS TKE Grupp tunnistab, et AS Lilto osutas temale ja temaga seotud isikutele 2006 oktoobris ja novembris valveteenuseid, mille eest AS TKE Grupp kohustus tasuma vastavates lepingutes ettenähtud tasud, kuid jättis oma vastava kohustuse täitmata. Võlatunnistuse p 2 kohaselt seisuga 27.11.2006 moodustas viitvõlgnevus 244 667,47 krooni, millest põhivõlg on 238 107,50 krooni ja viivised 20.12.2006 seisuga 6559,97 krooni. Võlatunnistuse p 3 kohaselt kohustus võlgnik võlgnevuse kustutama hiljemalt 21.12.2006, s.o võlatunnistuse allakirjutamisest järgmisel päeval. Kohustuse täitmata jätmise korral kohustus võlgnik tasuma viivist 0,1% võlgnevuse summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Võlatunnistuses pooled ei täpsusta, kes on need võlgnikuga seotud isikud, kellele AS Lilto 2006 oktoobris ja novembris valveteenuseid osutas. Hageja nõuab 20.12.2006 võlatunnistuse alusel OÜ-le Granbrook väljastatud kahe arve (nr 101191 ja 111151) tasumist. Võlatunnistusest ei nähtu, et AS TKE Grupp on võtnud kohustuseks tasuda kolmanda isiku - OÜ Grandbrook valveteenuste arved. Jääb arusaamatuks, miks pidi pankrotivõlgnik võtma 20.12.2006 kohustuse tasuda kolmanda isiku arved hiljemalt järgmiseks päevaks, omamata kontol selleks raha, kohustuda järgmisest päevast tasuma viivist kolmanda isiku eest, mis hageja arvutuste kohaselt AS TKE Grupp pankroti väljakuulutamise päeva seisuga on 25 445,42 krooni. Kolmandate isikute kohustuste eest vastutuse võtmisel peab tehing olema põhjendatud, läbipaistev ja ei tohi kahjustada ettevõtte maksevõimet. 20.12.2006 võlatunnistuse võtmine ei ole põhjendatud ega läbipaistev ja kahjustab ettevõtte maksevõimet ja seetõttu vastuolus heade kommetega. Lähtuvalt TsÜS § 86 on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. 20.12.2006 võlakiri ei käsitle 06.10.2006 võlakirja kohustust. Seega, 20.12.2006 pooled ei tunnista 06.10.2006 võlakirjas käsitletud kohustust. Kuna 06.10.2006 võlakiri oli AS-i TKE Grupp (pankrotis) poolt täitmata, on 20.12.2007 võlakirjaga võetud AS TKE Grupp (pankrotis) kohustus tasuda kolmandate isikute võlgnevus 244 667,47 krooni hiljemalt järgmiseks päevaks, võlausaldajate huve kahjustav. AS Lilto ja AS TKE Grupp sõlmisid 27.11.2006 mehitatud valve lepingu vallas- ja kinnisvara valveks ja kaitseks nr 2586 ja nimetatud lepingu lisad. Lepingu p 4.1.1 kohaselt kohustus AS Lilto

7(14)

osutama AS-ile TKE Grupp valveobjektil mehitatud valveteenust vastavalt lepingule ja valveobjekti valve-eeskirjadele (lepingu lisa nr 2). AS TKE Grupp kohustus valveteenuse eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. AS Lilto osutas vastavalt lepingule AS TKE Grupp valveobjektil valvet ja esitas AS-ile TKE Grupp arve nr 111183 summas 14 213,10 krooni, arve nr 120654 summas 159 565,50 krooni, arve nr 7010941 summas 186 794 krooni, millest tasumata on 113 634+73 160 krooni, arve nr 7020029 summas 325 186,75 krooni, arve nr 7031273 summas 583 156 krooni. Kuivõrd nimetatud arved on tasumata, arved on AS TKE Grupp poolt vaidlustamata, valveid tõendavad sissekanded on kohtule esitatud (valvežurnaalid), kuulub hageja nõue esitatud arvete alusel põhivõlgnevuse osas summas 1 282 624 krooni ja viiviste osas summas 240 575,17 krooni tunnustamisele. AS Lilto ja AS TKE Grupp (pankrotis) leppisid 27.11.2006 lepingu nr 2586 p-s 5.1.6 kokku, et täitjal on õigus nõuda rahalist hüvitust kuni 100 000 krooni, kui tellija rikub lepingu p 7.1. Lepingu p 7.1 kohustab tellijat tasuma täitjale hiljemalt teenuste osutamise jooksva kuu viiendaks kuupäevaks esitatud arve alusel. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta viivitamata pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kohus jätab leppetrahvi nõude 600 000 krooni tunnustamata, kuivõrd hageja ei tõendanud, et teisele lepingupoolele saadeti viivitamatult kuuel korral teade, et nõutakse leppetrahvi. Borgino Holding Ltd. apellatsioonkaebuse põhjendused Borgino Holding Ltd palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja saata asi vastavas osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palus jätta menetluskulud vastustajate kanda. Maakohus ei teinud selget järeldust kohustuste tekkimise osas ja ringkonnakohus ei saa maakohtu lahendit sisuliselt kontrollida. Asi tuleb saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3). Maakohus kohaldas valesti menetlus- ja materiaalõigust. Maakohus jättis mehitatud valve lepingust tuleneva hageja leppetrahvi nõude 600 000 krooni tunnustamata, leides, et hageja ei tõendanud, et leppetrahvi nõue saadeti teisele lepingupoolele viivitamatult kuuel korral. Hageja selle seisukohaga ei nõustunud. Hageja esitas hagi mitme kostja vastu, enne pankroti väljakuulutamist oli õigussuhte osaliseks kostjatest üksnes AS TKE Grupp (pankrotis). Teised kostjad ei teadnud mehitatud valve lepingu täitmisest ega saanud võtta seisukohta, kas leppetrahvi nõuded edastati AS-ile TKE Grupp (pankrotis) või mitte. AS TKE Grupp (pankrotis) leppetrahvi nõuet ei vaidlustanud ning PankrS § 103 lg-st 2 johtuvalt tuleb lugeda, et alust leppetrahvi nõude vaidlustamiseks ei ole, vastavad nõuded edastati nõuetekohaselt ja tähtaegselt. Pankrotihalduri poolt nõudele vastuväite mitteesitamine on muu menetlustoiming TsMS § 207 lg 3 mõttes ja PankrS § 3 lg 2 tulenevalt tuleb lugeda, et vastava faktilise asjaolu tunnustamine kehtib kõikide kostjate suhtes. Vaidlusaluse faktilise asjaolu (leppetrahvi nõuete tähtaegne esitamine) esinemisel õiguslikku alust nõude mittetunnustamiseks ei ole. Maakohus kohaldas valesti menetlusõigust (TsMS § 207 lg 3). Otsus tuleb vastavas osas tühistada ja lepptrahvi nõue 600 000 krooni kuulub tunnustamisele. Kohus ei tunnustanud 06.10.2006 võlatunnistust põhjusel et: ülevõetud kohustused ei kajastu pankrotivõlgniku raamatupidamises; sellega tunnustatud kohustused on lõppenud eelmises pankrotimenetluses; võlausaldajaid kahjustava tehinguna on võlatunnistus vastuolus heade kommetega ja AS Lilto on nõudest loobunud selle koondarves ja järgmises võlatunnistuses mittekajastamise tõttu. Hageja nende põhjendustega ei nõustu. Kohus põhjendas otsust vastuoluliselt, rikkudes TsMS § 436 lg-t 1. Ühtlasi tõi see kaasa materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. Kohtuotsus

saab

põhineda

üksnes

asjas

uuritud

tõenditel,

pankrotivõlgniku

8(14)

raamatupidamisdokumente kohtule ei esitatud ega uuritud. Hageja teada on kogu AS TKE Grupp raamatupidamisdokumentatsioon kaotatud või hävitatud. Seega ei saanud kohus tuvastada, kas kohustus kajastus pankrotivõlgniku raamatupidamises või mitte. Tehingu kajastamine ühe isiku bilansis ei mõjuta teiste isikute õigusi ja kohustusi (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-77-01). Samal põhjusel ei saanud kohus ka tuvastada võlatunnistuses osundatud kohustuste tekkimise aega ega teha sellest tulenevat järeldust nende eelmises pankrotimenetluses lõppemise või mittelõppemise kohta. Pealegi välistab eelöeldu kohtu analüüs, kas vaidlusalune kohustus on heade kommetega kooskõlas või mitte. Vastava hinnangu eelduseks on kohustuse formaalne kehtivus. Kui kohustus on juba lõppenud, ei saa see kohtuotsuse tegemise aja seisuga olla heade kommetega kooskõlas või vastuolus. Seega ei jõudnud maakohus üheseltmõistetavale järeldusele, kas kohustus tekkis ja millal see lõppes. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud, mis tähendab mh, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (RK nr 3-2-1-78-07 p 20, nr 3-2-1-18-07 p 12). Kohus rikkus menetlusõigust ja vastavas osas kuulub kohtuotsus tühistamisele. Maakohus rakendas ekslikult TsÜS § 86. Maakohus leidis, et vastuolu heade kommetega tekib seetõttu, et kolmandate isikute kohustuste ülevõtmine ei olnud põhjendatud, läbipaistev ja kahjustab ettevõtte maksevõimet. Sisuliselt tähendab maakohtu järeldus, et tehingu äriline kahjulikus toob kaasa selle vastuolu heade kommetega. Maakohtu seisukoht ei põhine seadusel. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et heade kommete vastasust ainuüksi liigkasuvõtmise tunnuste tõttu ei esine, selline tehing ei ole tühine vaid tühistatav (RK nr 3-2-1-137-06 p 22). Pankrotihaldur ei ole tehingut tühistanud, võitnud tagasi ega esitanud kahjunõuet tehingu teinud pankrotivõlgniku juhatuse liikme vastu. Kui tehingu koheselt või hiljem ilmunud kahjulikkus tooks kaasa selle tühisuse, muutuks tsiviilkäive äärmiselt ebakindlaks. See ei saa olla seaduse eesmärk. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et koondarves ja hilisemas võlatunnistuses võlgnevuse mittekajastamine toob kaasa nõudest loobumise. Koondarve ega hilisemad võlatunnistused ei tähenda nõudest loobumist ega selle vähendamist, sest selline õiguslik tähendus on üksnes jooksval arvel. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et poolte vahel oleks sõlmitud jooksva arve leping. Samuti ei ole üks pool teinud teisele poolele ettepanekut avaldada arvamus saldo kohta. Lisaks ei toimunud vastavate dokumentide vahetus arveldusperioodi lõpus. Seega ei olnud täidetud ühtegi jooksva arve õigussuhte tekkimise tingimusi ja pooltevahelised arved ja võlatunnistused ei loonud saldot. Maakohus rikkus ka materiaalõigust (TsÜS § 86, VÕS § 203 lg 1, § 204 lg 1, lg 2). Maakohus ei tunnustanud 20.12.2006 võlatunnistusest tulenevat nõuet sisuliselt samadel kaalutlusel, nagu 06.10.2006 võlatunnistusest tuleneva nõude osas. Maakohus kohaldas valesti menetlusõigust (TsMS § 436 lg 1) ja materiaalõigust (TsÜS § 86, VÕS § 203 lg 1, § 204 lg 1, lg 2). Hageja tugines 20.12.2006 võlatunnistuse osas eespooltoodud järeldustele ja põhjendustele. Lamaran Grupp OÜ apellatsioonkaebuse põhjendused Lamaran Grupp OÜ palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega Borgino Consulting Ltd hagi osaliselt rahuldati ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Maakohus leidis, et hageja on tõendanud 27.11.2006 valvelepingu alusel valveteenuste osutamist ja mahtu. Kohus põhjendas hagi rahuldamist sellega, et arved on tasumata, arved on AS TKE Grupp poolt vaidlustamata, valveid tõendavad sissekanded on kohtule esitatud (valvežurnaalid). Kostjate vastuväidetele hagi tõendamise osas kohus hinnangut ei andnud, mida otsuses ei põhjendatud. Kohtu poolt arvestatud tõendid hageja nõuet ei tõenda. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid, tõlgendas ja kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ning rikkus menetlusõiguse norme.

9(14)

Poolte vahel oli mh vaidlus selles, kas AS Lilto tegelikult osutas AS-ile TKE Grupp valveteenuseid 27.11.2006 valvelepingu alusel ning kui osutas, siis millises ulatuses (tlk 215-217). Kostjad osundasid korduvalt, et hageja väited AS Lilto osutatud teenuste mahu kohta on paljasõnalised. AS Lilto ja AS TKE Grupp vahel 27.11.2006 sõlmitud valveteenuste osutamise lepingu dokumendi allkirjastamine eelnes lepingu täitmisele ega saa seetõttu tõendada, kas sõlmitud lepingut täideti või mitte. Kumbki pooltest ei asunud 26.11.2007 lepingut täitma. AS-i Lilto poolt AS-ile TKE Grupp väidetavalt esitatud arved ei tõenda hageja nõuet, vaid pigem lükkavad selle ümber. Otsuse märkusest, et arved on AS TKE Gruppi poolt vaidlustamata, ei selgu üheselt, kas kohus pidas silmas, et AS TKE Grupp ei vaidlustanud talle AS-i Lilto poolt väidetavalt esitatud arveid nende saamisel või seda, et kostja AS TKE Grupp (pankrotis) ei vaidlustanud käesolevas menetluses hageja esitatud arvete õigsust. Kohtu põhjendus on ebaõige mõlemal juhul. Kostja AS TKE Grupp (pankrotis) ei võtnud omaks TsMS § 231 lg 2 tähenduses AS-i Lilto arvete põhjendatust, samuti seadis AS TKE Grupp (pankrotis) kahtluse alla asjaolu, kas AS Lilto üldse edastas arved AS-ile TKE Grupp (tlk 216). Pankrotihalduri/pankrotivõlgniku poolt võlausaldaja teatava nõude vaidlustamata jätmine ei ole siduv teistele võlausaldajatest kostjatele ega ole iseenesest aluseks vastava nõude tunnustamiseks kohtu poolt olukorras, kus nõuet vaidlustasid ka teised võlausaldajad. Maakohtu osundatud asjaolu, et võlgnik ei ole vaidlustanud AS-i Lilto esitatud arveid, on asjakohane üksnes eeldusel, et võlgnikul oli arvete vaidlustamise võimalus. Kostjad väitsid, et arvete tegelik esitamine AS-ile TKE Grupp enne AS-i Lilto nõudeavalduse esitamist 16.04.2007 on tõendamata ja arvestades muid asjaolusid tekitab suuri kahtlusi (02.06.2008 kohtuistungi protokolli lk 3). TsMS § 230 lg 1 ja TsÜS § 69 lg 1, 2 ja 3 kohaselt lasus antud küsimuses tõendamiskoormis hagejal, kes ei esitanud kohtule ühtegi tõendit arvete adressaadile edastamise kohta. Ka hageja enda hinnangul jäi arvete esitamine võlgnikule tõendamata (02.06.2008 kohtuistungi protokolli lk 3 hageja esindaja: otseselt seda [arvete võlgnikule kätteandmist] tõendatud ei ole. Kuid see oleks hea usu põhimõttega vastuolus, kui isik saab teenust ja kordagi arvet ei saa ega küsi). Just teenuste tegelik saamine võlgniku poolt ongi käesoleva menetluse üks olulisemaid vaidlusküsimusi, seega hageja eeltoodud põhjendus lükkab pigem ümber hageja väited. Asjaolud viitavad, et arved vormistati tagantjärele, mistõttu neid ei saadudki esitada võlgnikule enne pankroti väljakuulutamist. 01.04.2007 arve nr 7040530 (tlk 63) esitati väidetavalt võlgnikule 01.04.2007 tasumiseks aprilli nelja esimese päeva jooksul osutatud teenuste eest, kuna 04.04.2007 kuulutati välja AS-i TKE Grupp pankrot. Ei ole võimalik mõistlikult selgitada, kuidas võis AS Lilto 01.04.2007 teada, et 04.04.2007 kuulutatakse välja võlgniku pankrot. Arve koostamine on mõeldav ainult tagantjärele pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. Kui väidetavale võlgnikule arvet ei edastatud, ei saa arvete võlgniku poolt vaidlustamata jätmine tõendada arvetes kajastatud nõuete põhjendatust. Arve ei tõenda iseenesest arves näidatud nõude olemasolu ega suurust. Ka arve adressaadi poolt arve vaidlustamata jätmine teatava aja jooksul ei ole vaadeldav arves näidatud nõude põhjendatuse tunnistamisena. TsÜS § 68 lg 4 kohaselt loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. AS-i Lilto ja AS-i TKE Grupp vahelisest praktikast ega seadusest ei tulenenud, et arve saaja tegevusetust saadud arvele vastuväidete esitamisel teatava aja jooksul tuli lugeda arves märgitud nõude tunnistamiseks AS-i TKE Grupp poolt, samuti puudus poolte vahel kokkulepe, et AS TKE Grupp peab esitama laekunud arvele vastuväite teatava tähtaja jooksul. Seega ka juhul, kui oleks tõendatud kõnealuste arvete edastamine AS-ile TKE Grupp, ei saaks hageja nõude tõendatuse hindamisel tugineda arvete AS-i TKE Grupp poolt vaidlustamata jätmisele.

10(14)

Võlgniku poolt võlausaldaja nõude tunnistamine ei oma tähendust pankrotimenetluses nõude tunnustamise vaidluse lahendamise seisukohalt. Pankrotimenetluses on võlausaldaja nõude vaidlustamise õigus ainult teistel võlausaldajatel ja pankrotihalduril. Pankrotivõlgniku vastuväide ei oma tähendust nõude tunnustamise seisukohalt (PankrS § 104 lg 1). Järelikult, kui arvete vaidlustamata jätmisega AS-i TKE Grupp poolt saab tõendada hageja nõude tunnistamist AS-i TKE Grupp poolt, ei oleks selline võlgniku poolne nõude tunnistamine siduv hageja nõuet vaidlustanud teistele kostjatele. PankrS § 110 lg 2 kohaselt tehingu puhul, mis on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, eeldatakse, et tehinguga kahjustati võlausaldajate huve ja tehingu teine pool oli sellest teadlik. Tehinguks PankrS § 110 lg 2 tähenduses on ka võlgniku tegevusetus, sh võlgnikule esitatud arvete vaidlustamata jätmine (TsÜS § 67 lg 1, § 68 lg 4). Vaidlusalused arved esitati erakordselt suurtes summades vahetult enne (novembrist 2006 jaanuarini 2007) või juba pärast 29.01.2007 Harju Maakohtu määrusega pankrotimenetluse algatamist, seega võlgniku poolt arvete vaidlustamata jätmisel tuleks võlgniku sellist tehingut lugeda võlausaldajate huve kahjustavaks, millest tehingu teine pool oli teadlik. Ka kohus leidis, et võlgniku poolt hageja väidetava nõude tunnistamine ei ole hageja nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses piisav olukorras, kus nõude väidetavaks aluseks olevate teenuste osutamine ei ole tõendatud. Hageja nõude suurus on vastuolus hageja enda põhistustega. 02.06.2008 kohtuistungil võttis hageja omaks, et osutatud valveteenuste maht lepingu kehtivuse aja eest oli u 6000 tundi (protokolli lk 3). Lepingu p 7.1 kohaselt (tlk 47-53) on kokkulepitud tunnitasuks 75 krooni pluss käibemaks, seega 88,50 krooni ning alates 24.01.2007 100 krooni pluss käibemaks, seega 118 krooni (tlk 55). Hageja põhinõue 27.11.2006 lepingu alusel võib olla põhjendatud maksimaalselt 708 000 krooni (6000x118), täpsema arvutuse kohaselt 620 000 krooni, kuna enne 24.01.2007 oli tunnitasu 88,50 krooni. Maakohus oleks pidanud andma hinnangu ka vaidlusaluste arvete sisule, s.o hindama arvetes märgitud nõuete vastavust asjas kogutud, eelkõige hageja enda esitatud muudele tõenditele. Arvete usaldusväärsuse hindamisel väärib tähelepanu, et hageja õiguseelneja osutatavate teenuste maksumus kuus kasvas üle seitsme korra nelja kuu jooksul. Eelmärgitud majandusfenomeni kohta veenvat selgitust hageja esitada ei suutnud, kõik hageja väited jäid paljasõnalisteks. AS-i Lilto poolt väidetavalt 30.11.2006 (106 597,50 krooni) ja 13.12.2006 (159 565,50 krooni) esitatud arvetes näidatud teenuste maksumus vastas turvateenuste turu tolleaegsele konjunktuurile, hilisemate arvete summad erinesid kordades AS-i Lilto enda ja teiste turvateenuste osutajate turvateenuste maksumusest analoogsete objektide puhul. 2007 märtsi eest 01.04.2007 esitatud arves nr 7040531 summas 583 156 krooni koos käibemaksuga, seega 45% kogu hageja põhinõudest 1 282 624 krooni, ei näidatud tundide arvu, märgiti üksnes lõppsumma. Jagades arves näidatud käibemaksuta summa 494 200 krooni kokkulepitud tunnihinnaga 100 krooni (tlk 55), on tundide arv 494 200/100=4942 märtsi eest. Kuna astronoomiline tundide arv märtsis on 24x31=744, oleks sellises mahus teenuse osutamine võimalik üksnes üheaegselt 4942/744=6[,64] turvatöötajaga. Samas 27.11.2006 lepingu lisa nr 4 p 1 (tlk 54) ja 24.01.2007 lisakokkuleppe nr 5 p 4 (tlk 55) kohaselt pidi AS Lilto osutama teenust alates 24.01.2007 kolme turvatöötajaga, selle võttis hageja omaks (02.06.2008 kohtuistungi protokolli lk 2), seega tundide maksimaalne arv märtsis võis olla ainult 744x3=2232 tundi. Kostjad juhtisid korduvalt hageja tähelepanu ebakõladele hageja arvestustes, hageja osundatud vastuolu mõistlikult selgitada ei suutnud (tlk 216). Veenev ei ole hageja viide 23.02.2007 lisakokkuleppe nr 6 (tlk 57) p-le 1, mille kohaselt vajadusega tugevdada turvalisust, kasutatakse lisaks patrullautosid tunnihinnaga 350 krooni, millele lisandub käibemaks. Hageja ei põhistanud ega

11(14)

tõendanud, kas ja millises ulatuses kasutati patrullautosid objekti valvamisel ning kas ja milline osa 2006 märtsi eest esitatud arves märgitud summast langeb turvatöötajate töötamise tundidele ja milline patrullauto kasutamise tundidele. Sama kehtib ka 2007 veebruari ja aprilli eest esitatud arvete puhul. Jättes väljatoodud ebakõladele hinnangu andmata, rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme. Valvežurnaali sissekanded ei tõenda teenuste osutamise mahtu. Otsusest jääb selgusetuks, kuidas maakohus jõudis valvežurnaali sissekandeid hinnates järeldusele, et AS Lilto osutas AS-ile TKE Grupp turvateenuseid just hageja väidetud ulatuses. Osutatud teenuste mahu hindamiseks oleks kohus pidanud kokku liitma kõik valvežurnaalis kajastatud turvatöötajate töötunnid ja seejärel korrutama eraldi iga kuu kannetes näidatud tundide arvu vastaval ajavahemikul kokkulepitud tunnihinnaga. Vastavad arvutus tuli esitada hagejal, kuid seda ta ei pidanud vajalikuks teha. Otsusest ei nähtu, et maakohus kontrollis ise valvežurnaalide alusel hageja nõude suurust; see ei ole, arvestades sissekannete mahtu, tõenäoline. Valvežurnaalide sissekannetega saaks kontrollida üksnes turvatöötajate töötatud tundide arvu, mitte muude osutatud teenuste mahtu (nt patrullauto kasutamist). Järelikult valvežurnaalide sissekannetega saaks äärmisel juhul pidada tõendatuks hageja nõuet kuni 620 000 krooni. Kas ja milliste järelduste alusel asus maakohus seisukohale hageja nõude tõendatuse kohta 620 000 krooni ületavas osas, otsusest ei selgu. Viivise määr on ebamõistlik ja vastuolus heade kommetega. Hageja lähtus nõude suuruse arvutamisel lepingus sätestatud viivisemäärast 0,2% päevas (alates 24.01.2007 0,4% päevas). Kostjad väitsid, et viivisemäärad on põhjendamatult kõrged ning palusid hagi rahuldamise korral põhinõude osas vähendada viivisemäära, kohus jättis kostjate vastuväidetele hinnangu andmata. Hageja nõutud viivisemäära 73% (kuni 24.01.2007) ja 146% aastas (alates 24.01.2007) ei ole mõistlik ja heade kommetega kooskõlas. Eesti äripraktikas peeti 2006-2007.a reeglina põhjendatuks viivisemäära 1936% aastas, millest lähtudes tuleks vähendada hageja viivisenõuet. Vastused apellatsioonkaebustele AS TKE Grupp (pankrotis) ei nõustunud Borgino Consulting Ltd apellatsioonkaebusega ja palus jätta selle rahuldamata. AS TKE Grupp (pankrotis) Lamaran Grupp OÜ apellatsioonkaebusele vastu ei vaielnud. Borgino Consulting Ltd palus jätta Lamaran Grupp OÜ apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, kuivõrd selle esitanud Leonid Jakersoni juhatuse liikme volitused on lõppenud. Kui kohus vaatab apellatsioonkaebuse sisuliselt läbi, palus Borgino Consulting Ltd jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi tühistada ja tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Hageja esitas AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse, mille kohaselt olid tal võlgniku vastu alljärgnevad nõuded:

12(14)

13(14)

valveteenust 2006 oktoobris ja novembris ja võlgneb selles eest seisuga 27.11.2006 244 667,47 krooni, millest 238 107,50 krooni on põhivõlg ja 6 559,97 krooni viivised. Võlgnik kohustus võla tasuma 21.12.2006. 20.12.2006 sõlmitud võlatunnistuse osas on maakohus samuti leidnud, et see on tühine vastuolu tõttu heade kommetega samadel põhjustel, kui 06.10.2006 võlatunnistus, kuna see kahjustab ettevõtte maksevõimet. Kolleegium leiab, et esiletoodud asjaoludest ei saa järeldada, et võlatunnistus oleks vastuolus heade kommetega samadel põhjustel, kui 06.10.2006 antud võlatunnistus. Ka selle võlatunnistuse puhul on võlgnik märkinud, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, kuid hagis on ta välja toonud, et võlatunnistus on kausaalne, millega võlgnik on kinnitanud, et ta on ühinenud OÜ Cranbrook ja TKE Kinnisomandi OÜ kohustustega, mis tulenesid AS Lilto ja eeltoodud isikute vahel sõlmitud mehitatud valve lepingustest. Kolleegium leiab, et 20.12.2006 võlakirjast tuleneva nõude üle otsustamisel tuleb maakohtul juhul, kui võlatunnistus ei ole tühine, esmalt välja selgitada, kas tegemist on deklaratiivse või konstitutiivse võlatunnistusega, eeltoodut arutada eelmenetluses pooltega ja sellest tulenevalt määrata tõendamiskoormis. 27.11.2006 sõlmitud mehitatud valve lepingust tuleneva nõude osas on maakohus leidnud, et kuna võlgnik ei vaielnud teenuse osutamisele vastu, siis kuulus tunnustamisele nõue arvetel märgitud summas 1 282 624 krooni ja viivised 240 575,17 krooni. Kolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti nõude tunnustamisel lähtunud ainult sellest, et võlgnik pole nõudele vastu vaielnud. Arvestades pankrotimenetluses nõuete tunnustamise eripära, oleks pidanud maakohus hindama ka teiste nõudele vastu vaielnud isikute vastuväiteid. Cranbrook Holding OÜ ja TKE Kinnisomandi OÜ on väitnud, et valveteenuse osutamine mahus, mida arved kajastavad ei ole tõendatud ja esitatud tõenditest ei selgu mitu isikut valveteenust osutas ja mitu töötundi selleks kulus. Kuna poolte vahel on vaidlus nõude suuruse osas, siis tuleb tuvastada, millises mahus teenust osutati ja palju tuli selle eest tasuda. Õige on AS Lamaran kaebuse väited, mille kohaselt ainuüksi arved ei tõenda hageja nõuet, kuna arvetest ei selgu, millises mahus teenust osutati ja arvetele märgitu on vastuolus võlgniku ja AS Lilto vahel sõlmitud lepingu ja selle lisadega. Kuna nõudele on vastuväide esitatud, siis tuleb tuvastada, millises mahus teenust osutati ja kas selle eest jäeti tasumata. Maakohus seda tuvastanud ei ole. TsMS § 688 lg 2 järgi arvestab Riigikohus kassatsiooninõude kontrollimisel vaid neid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Seega ringkonnakohtu poolt esmakordne nõuete aluseks olevate oluliste asjaolude tuvastamine rikuks poolte kaebeõigust. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata uueks menetlemiseks maakohtule. Kolleegium märgib, et maakohus ei ole käesolevas asja läbi viinud eelmenetlust piisava põhjalikkusega. Maakohus on küll asjas pidanud kolm istungit (27.02.2008, 07.04.2008 ja 02.06.2008), kuid ühestki protokollist ei tulene, et maakohus oleks viinud läbi asjas kohaselt eelmenetluse ja selgitanud välja TsMS § 392 lg 1 p 3 ja 4 järgi menetlusosaliste faktilised väited ja esitatavad tõendid ega arutanud pooltega õiguse kohaldamise küsimusi. Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu asemel teostada eelmenetlust. Kolleegiumi arvates ka eeltoodu tingib maakohtu otsuse tühistamise ja saatmise uueks arutamiseks maakohtule.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Malle Seppik

.

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.