3-2-1-96-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 6. juunil 2001. a Margus Luhti hagi AS ERA Pank (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks summas 252 000 krooni. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja T. Vernik, vaatas avalikul kohtuistungil 28. mail 2001. a läbi AS ERA Pank (pankrotis) kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. veebruari 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-115/2001. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik AS ERA Pank (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud Margus Luhti 252 000 krooni suurust nõuet. M. Luht esitas AS ERA Pank (pankrotis) vastu hagi nõude tunnustamiseks summas 252 000 krooni viienda rahuldamisjärgu nõudena. Hagi põhjendustel omandas hageja nõude kostja vastu 4. jaanuari 1999. a nõude loovutamise lepinguga, mille kohaselt AS Polaris loovutas M. Luhtile tasu eest nõude AS ERA Pank vastu, mis tulenes AS Polaris arvelduskontol oleva raha jäägist. Tartu Maakohtu 19. septembri 2000. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Tulenevalt nõude loovutamise ajal kehtinud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 55 lõigetest 1 ja 4 oli kostjal kohustus teha kindlaks kõik isikud, kellega ta tehingutesse astub. TsK § 216 lg 1 lubab nõude loovutada, kui see ei ole seadusega vastuolus. 4. veebruari 1999. a nõude loovutamise leping on vastuolus krediidiasutuste seaduse eelnimetatud sätetega, kuna pangal tekiks klient, keda tal ei ole enne lepingulise suhte tekkimist võimalik identifitseerida. Nõude loovutamisega rikuti oluliselt seadust, mistõttu nõude loovutamine on tühine. Krediidiasutus peab ka moratooriumi ajal täitma krediidiasutuste seaduse nõudeid. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt ei toimunud nõude loovutamine vastuolus seadusega. Krediidiasutuste seadusest ei tulene arvelduskontol oleva raha nõude loovutamise keeldu. Samuti ei tulene nõude loovutamise keeldu AS Polaris ja AS ERA Pank vahelisest arvelduslepingust. Seega on nõude loovutamine toimunud TsK § 216 lg 1 kohaselt ja kehtiv. Pankrotimenetluses saab võlausaldaja õiguse võlgniku vara arvel oma nõuete rahuldamiseks pankrotiseaduses ettenähtud korras. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et M. Luht on esitanud haldurile nõudeavalduse PankrS § 69 lg 1 kohaselt. Nõude tunnustamisele vaidlesid vastu pankrotihaldurid, kes vaidlustasid nõude loovutamise õiguspärasuse. Kuna nõude loovutamine toimus vastavuses TsK § 216 lõikega 1, siis pole vastuväited nõudele põhjendatud. Nõude loovutamiseks polnud panga nõusolekut vaja. Krediidiasutuste seadusest ei tulene, et nõude loovutamine oleks moratooriumi ajal keelatud. See, et krediidiasutusel on moratooriumi ajal keelatud rahaliste kohustuste täitmine, ei takista nõude loovutamist. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused
Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus kohaldas alusetult vaidlusalusele õigussuhtele TsK § 216 lõiget 1 ning jättis kohaldamata krediidiasutuse seaduse ja Eesti Panga normatiivaktid. Nõude loovutamise ajal oli kostja suhtes kehtestatud moratoorium. Seega tuli kohaldada krediidiasutuse seaduse ja Eesti Panga õigusaktide sätteid. Hageja ei omandanud nõudeõigust kehtiva nõude loovutamise lepingu alusel. Pankrotimenetluses saab tunnustada üksnes kehtivate tehingute alusel omandatud nõudeid. Hageja esitas nõude teisele isikule avatud arvelduskontol oleva raha suhtes. Nõude loovutamise lepingu sõlmimisel ja praegu kehtivad õigusaktid ei võimalda kolmandatel isikutel esitada nõudeid pangas kliendile avatud arvelduskontodel olevate summade väljamaksmiseks. KAS § 47 lg 3 (praegu § 89 lg 8) kohaselt sai sissenõuet krediidiasutuses hoitavale kliendi varale pöörata ainult seaduses ettenähtud korras. Ühegi seaduse ega muu õigusaktiga ei ole pangale antud õigust teha kliendi kontolt kolmandale isikule viimase nõudmisel väljamakseid nõude esitanud kolmanda isiku ja kliendi kahepoolse nõude loovutamise lepingu alusel. Panga kliendil ei ole võimalik oma õigusi loovutada lahus kohustustest. Vastavalt TsK § 220 lõikele 1 eeldab kohustuste ülekandmine kreeditori nõusolekut TsK §-s 221 sätestatud vormis. KAS § 55 lõikest 1 ja KAS 7. peatüki sätetest tulenevalt peab krediidiasutusel alati olema võimalus identifitseerida isikud, kellega ta õigussuhetesse astub ning tehinguid teeb. Kostja on seisukohal, et nõude loovutamise tehing on tühine selle olulise vastuolu tõttu seadusega TsÜS § 66 lg 2 tähenduses. Ringkonnakohtu otsuse järeldused ei põhine asjas kogutud tõenditel ja tuvastatud asjaoludel. Ringkonnakohus rajas otsuse väärale eeldusele, et nõude loovutamise leping on sõlmitud pankrotimenetluse ajal. Nõude loovutamise leping sõlmiti enne hageja pankroti väljakuulutamist. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja kassatsioonkaebusele vastanud ei ole. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub TsMS § 363 p 1 alusel tühistamisele materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. M. Luht esitas kostja pankrotimenetluses nõude AS Polaris pangakontol oleva raha suhtes. M. Luhti väitel tekkis tema nõue kostja vastu 4. jaanuari 1999. a lepingust, millega AS Polaris loovutas oma kontol oleva raha nõudeõiguse temale. Nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostja pankrotti välja kuulutatud. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse seisukohaga, et kuna kostja polnud pankrotis, kuulusid tema poolt hoitaval AS Polaris kontol oleva rahaga tehtavate tehingute suhtes kohaldamisele krediidiasutuste seadus ja sularahata arvelduste eeskirjad. Tulenevalt kontol oleva raha nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimise ajal kehtinud KAS § 47 lgst 3 ning Eesti Panga 17. juuni 1992. a käskkirjaga nr 45 kinnitatud sularahata arvelduste eeskirjade p-dest 4 ja 47 on ilma kontoomaniku korralduseta kontolt maksete tegemine lubatud üksnes seaduses ettenähtud juhtudel ja korras inkassokorralduse alusel. Seadus ei näe ette pangakontolt makse tegemist kontol oleva raha nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel. Seega on panga kliendi ja
kolmanda isiku vahel sõlmitud kliendi kontol oleva raha nõudeõiguse loovutamise leping vastuolu tõttu seadusega TsÜS § 66 lõike 2 kohaselt tühine ning sellest lepingust kolmandal isikul panga vastu nõuet ei teki. Samasugusele seisukohale on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud 17. aprilli 2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-01. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. veebruari 2001. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Advokaadibüroole Raidla & Partnerid 1. märtsil 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, A. Kull, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.