Kohtulahend

rahuldamisele ei kuulu. L. Kaasikese suhtes tuleb hagi rahuldada, sest ta kasutab elamut tasuta varakasutuse lepingu alusel ja selle lõpetamist on hageja nõudnud. Tõendatud on ühise tegutsemise leping E. Lehiste, H. Lehiste ja U.-D. Kaasikese vahel kaasomandi loomiseks elamuna ja kõigi nende osad tuleb lugeda võrdseiks. Kaasomandi tunnustamise nõue on aga aegunud, sest U.-D. Kaasike sai oma kaasomaniku õiguste rikkumisest teada hiljemalt 1982. aastal, kui kohtuotsusega ühisvara jagamisel jäeti elamu hagejale. Tollal kehtinud TsK § 81 kohaselt oli hagi aegumise tähtaeg 3 aastat. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Viru Ringkonnakohtu 2. veebruari 2000. a otsusega maakohtu otsus tühistati ja tehti uus otsus, millega rahuldati hagi. Kostjad tõsteti vaidlusalusest elamust välja ilma teist eluruumi vastu andmata. U.-D. Kaasikese hagi kaasomandi tunnustamiseks jäeti rahuldamata. Maakohus luges tõeseks hageja vande all antud ütlused, et ta tasus kostjale kõik materjalide hinnad ning on maksnud ka töötasu. Ometi leiab kohus, et tegemist oli ühise tegutsemise lepinguga. Kohus pole viidanud tõenditele, mille alusel ta sellise järelduse tegi. Kohus rikkus TsMS § 36 nõudeid. Istungi protokollist ei nähtu kaasistujate nimesid ega seda, kas tõendeid uuriti. See asjaolu poleks aga kohtuotsuse tühistamise aluseks, kuivõrd pooli esindanud vandeadvokaatide seletustest apellatsioonikohtu istungil nähtub, et kohtuistungil viibisid otsuses märgitud kaasistujad ning kohtuistungil uuriti tõendeid. U.-D. Kaasike ei esitanud usaldusväärseid tõendeid ühise tegutsemise lepingu sõlmimise kohta. Tunnistajad kinnitavad elamu ehitamisel U.-D. Kaasikese aktiivset osalemist, kuid mitte ühise tegutsemise kokkuleppe sõlmimist. Tõendatud ei ole kokkulepe ühiseks ehitamiseks kaasomandi loomise eesmärgil. Kuivõrd ei ole tõendatud vastuhagi alus " ühise tegutsemise lepingu sõlmimine " tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Sellisel juhul langeb ära küsimus vastuhagi aegumisest, kuivõrd aeguda saab tegelik nõue. H. Lehiste hagi kuulub rahuldamisele, sest hageja on juba 1991. ja 1995. aastal notari kaudu kostjatele teatanud, et ta on tasuta varakasutuse lepingu lõpetanud ja nõuab elamu vabastamist. Seoses sellega, et tähtajatu vara tasuta kasutamise leping lõpeb kolme kuu möödumisel etteteatamisest (TsK § 347 ja ReS 17 lg 3), kasutavad kostjat elamut õigusliku aluseta. Seetõttu on hagejal õigus nõuda ES § 4 ning ReS § 22 alusel elamu vabastamist ja kostjate väljatõstmist. Hageja nõue kostjate väljatõstmiseks ja elamu vabastamiseks on kooskõlas TsÜS § 112 sätetega. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuse esitas kostja U.-D. Kaasike, kes palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kostja leiab, et ringkonnakohus on rikkunud protsessiõiguse norme ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Esimese astme kohus rikkus TsMS § 172 lõiget 3. Kohtukoosseisu muutumisel ei arutatud asja algusest peale. Ringkonnakohus sellele rikkumisele ei reageerinud, ehkki apellatsioonkaebuses sellele tugineti. Ringkonnakohus rakendas rendiseaduse sätteid, mida aga elamusuhete kohta ES § 28 lg 3 järgi rakendada ei tohi. Ringkonnakohus ei ole vastanud apellatsioonkaebuse põhjendustele vastuhagi aegumise kohaldamise ebaõigsuse suhtes esimese astme kohtu poolt. Samuti kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti ühise tegutsemise lepingu kohta käivaid sätteid. Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et ühise tegutsemise

eesmärk on kaasomandi loomine. TsK § 438 tulenevalt tegutsetakse koos ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks, mitte aga kaasomandi loomise eesmärgil. TsK § 440 lg 2 mõtte kohaselt tekib kaasomand ühise tegutsemise tulemusena sõltumata sellest, kas osalised kaasomandi tekkimises kokku leppisid või mitte. Ringkonnakohus rikkus ka TsMS § 332 sätteid, kuna hindas ümber tunnistajate ütlused ja vande all antud seletuse ilma neid uuesti vahetult üle kuulamata. Samuti vaidlustas kostja ringkonnakohtu otsuse kohtukulude väljamõistmise osas. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus tunnistas, et maakohus rikkus TsMS §-s 36 esitatavaid nõudeid, kuid nimetatud asjaolu ei ole ringkonnakohtu otsuse kohaselt iseenesest otsuse tühistamise aluseks. Hageja nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et aegumise küsimus saab tekkida tegeliku nõude korral. Kostja ei ole oma nõuet tõendanud. Kuna ringkonnakohtu arvates ei ole kostja tõendanud ühise tegutsemise lepingu olemasolu, siis ei ole põhjendatud ka kostja arutelu TsK §-de 438 ja 440 lg 2 ebaõigest kohaldamisest. IV. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi istung Kolleegiumi istungil palusid U.-D. Kaasike ja L. Kaasike kassatsioonkaebuse rahuldada. H. Lehiste ja tema esindaja aga leidsid, et ringkonnakohtu otsus on õige ja palusid jätta kaebuse rahuldamata. V. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonkaebuses vaidlustasid kostjad esimese astme kohtu otsuse ka põhjusel, et asja läbivaatamisel vahetus kohtukaasistuja, kuid asja algusest peale ei arutatud. Ringkonnakohus tegi kohtuotsuse ja pooli esindanud vandeadvokaatide apellatsioonikohtu istungil antud seletuste põhjal kindlaks, et kohtuistungil viibisid otsuses märgitud kaasistujad ning kohtuistungil tõendeid uuriti. Sellest tulenevalt leidis apellatsioonikohus, et kohus rikkus protokolli suhtes TsMS §-s 36 sätestatud nõudeid, mis aga iseenesest ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Esimese astme kohtuotsuse järgi arutas kohus asja koosseisus kohtunik M. Jans ning kaasistujad Ü. Kool ja H. Lahne avalikul kohtuistungil 11. jaanuaril 1999, 15. märtsil 1999, 28. mail 1999,

rikkumise korral oleks ringkonnakohus pidanud esimese astme kohtu otsuse tühistama ja saatma asja TsMS § 333 lg 2 kohaselt esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegium soostub kassatsioonkaebuse väitega, et apellatsioonikohus on hagi lahendamisel ja kostjate vaidlusalusest elamust väljatõstmisel ilma teist eluruumi vastu andmata ebaõigesti kohaldanud rendiseadust. Vastavalt ES § 28 lg-le 3 kuuluvad eluruumi tasuta kasutamisel kohaldamisele eluruumi üürilepingut reguleerivad sätted. Kassatsioonkaebuse on esitanud ainult kostja U.-D. Kaasike. Seega saab Riigikohus TsMS § 353 lg 1 kohaselt kontrollida ringkonnakohtu otsust vaid tema suhtes tehtud osas. Arvestades seda, et protsessiõiguse rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, saadab Riigikohus asja, lähtudes tsiviilkohtumenetluse ülesandest vaadata tsiviilasi läbi õigesti ja võimalikult kiiresti (TsMS § 3), esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Juhindudes TsMS § 362 p-st 4, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. veebruari 2001. a otsus osas, millega rahuldati Hilda Lehiste hagi Uuno-Diander Kaasikese vastu ja jäeti rahuldamata UunoDiander Kaasikese hagi Hilda Lehiste vastu ning Uuno-Diander Kaasikeselt mõisteti välja 1600 krooni. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Saata Hilda Lehiste hagi Uuno-Diander Kaasikese vastu ja Uuno-Diander Kaasikese hagi Hilda Lehiste vastu Lääne-Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Maido Pajole 1. märtsil 2001. a Uuno-Diander Kaasikese kaebuselt tasutud kautsjon 800 (kaheksasada) krooni. J. Odar, A. Kull, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.