3-2-1-28-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 9. mail 2001. a AS Balti Laevaremonditehas hagi Nikolai Obornevi vastu töölepingu lõpetamise seaduslikuks tunnistamiseks ja Nikolai Obornevi vastuhagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi 5. märtsil 2001. a Balti Laevaremonditehase kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. oktoobri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/993/00. Istungist võttis osa Balti Laevaremonditehase esindaja vandeadvokaat V. Viilol. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Balti Laevaremonditehas lõpetas N. Oborneviga töölepingu 20. juulil 1998. a TLS § 86 p 10 alusel töötaja vanuse tõttu. N. Obornev pidas töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks põhjusel, et ta oli töötajate usaldusisik ning temaga töölepingu lõpetamiseks pidi Balti Laevaremonditehas eelnevalt küsima tööinspektorilt nõusolekut. Töövaidluskomisjoni 22. septembri 1998. a otsusega tunnistati tööinspektori eelneva nõusolekuta töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks. Otsuse põhjendustel toimus 23. aprillil 1998. a Balti Laevaremonditehases 6 töötajaga üldkoosolek, kus asutati tehasehalduse osakonna ametiühing Integral ja valiti ametiühingu usaldusisikuks N. Obornev. Otsuses märgiti, et ametiühing asutatakse ja tema organi volitused tekivad ametiühingute seaduses ja mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras ega vaja täiendavat tunnustamist töövaidluskomisjonis. Hagiavalduses palus Balti Laevaremonditehas tunnustada N. Oborneviga töölepingu lõpetamise seaduslikkust, sest N. Obornevil puudus töötajate usaldusisiku staatus, mis oleks nõudnud töölepingu lõpetamiseks tööinspektori nõusolekut. Protokolli kohaselt toimus 23. aprillil 1998. a Balti Laevaremonditehase tehasehalduse osakonna töötajate ametiühingu Integral asutamiskoosolek, kus otsustati kuni põhikirja väljatöötamiseni kasutada Eesti Metallitöötajate Ametiühingute Liidu (EMAL) põhikirja; ametiühingu esimeheks ja usaldusisikuks valida N. Obornev; saata avaldus EMAL-ile ametiühingu Integral astumise kohta EMAL-i liikmeks ja ette valmistada ametiühingu Integral põhikirja projekt 1998. a detsembrikuuks. Vastavalt töötajate usaldusisiku seaduse (TUS) §-le 2 on usaldusisik ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni töötaja, kes on valitud töötajate ühingu liikmete või töötajate ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosoleku poolt töötajate esindajaks töösuhetes tööandjaga. TUS § 3 lgte 3 ja 4 kohaselt määratakse usaldusisiku valimise kord ja volituste kestus kindlaks töötajate ühingu põhikirja alusel või töötajate üldkoosoleku poolt; valitud usaldusisikust informeeritakse kirjalikult tööandjat. Balti Laevaremonditehases on üle 880 töötaja ja 6 töötajaga koosolek ei olnud töötajate
üldkoosolek. Ka ei olnud see töötajate ühingu koosolek, sest protokoll ei ole asutamisleping ja protokollis on märgitud, et põhikirja alles hakatakse ette valmistama. Seega ei olnud N. Obornevil volitusi olla töötajate usaldusisikuks. Vastuhagis palus N. Obornev tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, ennistada teda tööle ja välja mõista keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest. Ametiühinguorganisatsioon Integral valis ta usaldusisikuks ja ta teavitas sellest tööandjat 9. juulil 1998. a. Tööleping lõpetati tööinspektori nõusolekuta ebaseaduslikult. Tallinna Linnakohtu 26. mai 2000. a otsusega jäeti Balti Laevaremonditehase hagi rahuldamata. Kohus rahuldas vastuhagi osaliselt: tunnistas N. Oborneviga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja ennistas ta tööle. Keskmise palga nõude töölt sunnitud puudumise aja eest jättis kohus rahuldamata. Otsuse põhjendustel on N. Obornev valitud usaldusisikuks kooskõlas TUS § 3 lg 1 p-ga 1 töötajate ühingu liikmete poolt. Kuna ametiühinguorganisatsioon Integral võttis aluseks Eesti Metallitöötajate Ametiühingu Liidu põhikirja, siis on N. Obornev valitud usaldusisikuks kolmeks aastaks. TLS § 94 järgi on töölepingu lõpetamine töötajate esindajaga volituste ajal ja aasta jooksul pärast volituste lõppemist lubatud TLS § 86 p 10 alusel vaid tööinspektori nõusolekul. Tööinspektori nõusolek puudus ja töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. oktoobril 2000. a linnakohtu otsuse muutmata. Otsuse põhjendustel lõpetati tööleping kostjaga tööinspektori nõusolekuta. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg 2 kohaselt on töölepingu lõpetamine tööinspektori nõusolekuta ebaseaduslik, kui tööinspektori nõusolek on seaduse järgi töölepingu lõpetamise eeltingimus. Kostjal tekkis usaldusisiku seisund 23. aprillil 1998. a, mil toimus tehasehalduse töötajate ametiühingu Integral asutamiskoosolek. 10. juulil 1998. a tehti see asjaolu tööandjale teatavaks. Tööandja aktsepteeris kostja usaldusisikuks valimist, kui pöördus 6. oktoobril 1998. a Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni poole, et saada nõusolek töölepingu lõpetamiseks. 5. aprillil 1999. a tegi tööinspektor otsuse, millega keeldus töölepingu lõpetamiseks nõusolekut andmast. Balti Laevaremonditehase ametiühinguorganisatsioonid vastavad ametiühingu seadusele, mittetulundusühingute seadusele ja Eesti Metallitöötajate Ametiühingu Liidu põhikirjale. TUS § 2 lg 2 kohaselt on töötajate ühing töötajate usaldusisiku seaduse mõistes töösuhtealaste huvide esindamiseks ja kaitseks moodustatud töötajate ühendus ning sellest ei tulene, et ühing peaks tingimata olema juriidiline isik. Usaldusisikul on seadusest tulenevad õigused ja kaitse olenemata sellest, kas teda valinud ühing on kantud mittetulundusühingute registrisse või mitte. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normide väära kohaldamise tõttu. Otsus on vastuolus ametiühingute seaduse, töötajate usaldusisiku seaduse ja mittetulundusühingute seadusega. AÜS § 1 lg 1 kohaselt on ametiühingud mittetulundusühingud, millede suhtes kehtib mittetulundusühingute seadus. Vastavalt AÜS §-le 7 on ametiühingud juriidilised isikud. MTÜS § 2
kohaselt tekib mittetulundusühingu õigusvõime registrisse kandmisel. Ametiühingut Integral pole asutatud eelnimetatud seaduste kohaselt - tal ei ole põhikirja ja ta pole kantud mittetulundusühingute registrisse. 23. aprillil 1998. a ei saanud N. Obornevil tekkida usaldusisiku õiguslik seisund ning talle ei laienenud TLS §-s 94 sätestatud õiguslik garantii. Usaldusisiku õiguslik staatus ei teki tööandja pöördumisega tööinspektori poole. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja pidas apellatsioonikohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TUS § 3 lg 1 p 1 kohaselt valitakse usaldusisik töötajate ühingu liikmete poolt. Töötajate ühingul on pädevus, kui ta on asutatud seaduses ettenähtud korras. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 99 sätestab töötajate ühingute tegevuse korraldamise, mille kohaselt kuni töötajate ühingute tegevust sätestava seaduse vastuvõtmiseni kohaldatakse neile vastavalt Eesti NSV ametiühingute seaduse sätteid, mis ei ole vastuolus mittetulundusühingute seadusega (jõustus 1. okt. 1996. a.). MTÜS § 6 kohaselt sõlmivad asutajad mittetulundusühingu asutamiseks asutamislepingu, milles tuleb märkida asutatava ühingu nimi, asukoht aadress ja eesmärk; asutajate nimed ja elu-või asukohad, samuti asutajate isiku- või registrikoodid; asutajate kohustused ühingu suhtes; juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad; asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse selle lisana ka ühingu põhikiri; asutamislepingule ja sellega kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Apellatsioonikohus tuvastas, et 23. aprillil 1998. a toimus tehasehalduse töötajate ametiühingu Integral asutamiskoosolek, mille kohta koostati protokoll ja samal koosolekul töötajate usaldusisikuks valimisega tekkis N. Obornevil usaldusisiku seisund. Apellatsioonikohus rikkus kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet (TsMS § 227 lg 1). Kohus pidi andma õigusliku hinnangu sellele, kas töötajate koosoleku protokolli alusel oli võimalik ametiühingu asutamine, kui sellega ei kaasnenud asutamislepingut MTÜS §-s 6 nõutud vajalike rekvisiitidega ja allkirjadega ning põhikirja alles kavatseti koostama hakata. Seejärel on võimalik otsustada, kas N. Obornevil oli usaldusisiku staatus või mitte. Apellatsioonikohus märkis otsuses, et TUS § 2 lg 2 järgi ei pea töötajate ühing tingimata olema registrisse kantud juriidiline isik. Sellist järeldust TUS § 2 lg 2 alusel teha ei saa. Töötajate usaldusisiku seadus kehtestab töötajate usaldusisiku tegevuse õiguslikud alused teda volitanud töötajate ja tööandja vahelistes töösuhetes. Töötajate ühingu tegevuspõhimõtteid, asutamist, liikmeskonda, juhtimist jne. käsitlevad mittetulundusühingute seadus ja Eesti NSV ametiühingute seadus. Kolleegiumile esitatud OÜ Veljo Viiloli Advokaadibüroo nõue kostjalt õigusabikulu 8437 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta lahendamiseks asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium otsustas:
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. oktoobri 2000. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS-le Balti Laevaremonditehas 8. novembril 2000. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.