3-2-1-49-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. aprillil 2001. a "ahla Jussifova hagi Anne Heinloo vastu 16 048 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi kirjalikus menetluses 26. märtsil 2001. a ". Jussifova kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. detsembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-386/2000. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik "ahla Jussifovale kuulub korter Tartus Pikk 80-90. Selle korteri peal on Anne Heinloo korter, milles remonti tehes lõhuti vaheseinu. Hagiavalduses palus ". Jussifova välja mõista A. Heinloolt 16 048 krooni remondi tegemiseks, et parandada korteri lakke tekkinud praod ning kahjustused, mida põhjustasid kolm veeuputust. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole põhjendanud, milline kostja tegu põhjustas kahjuliku tagajärje. Kostja väitel tuli uputusvesi "ahtist, mille eest vastutab korteriühistu. Pikk 80 maja on väga halvas seisukorras ning uputusi on seal ennegi olnud. Tartu Maakohtu 27. juuni 2000. a otsusega hagi rahuldati. Otsuse põhjendustel on tõendatud põhjuslik seos kostja ebaseadusliku remondi ja hagejal tekkinud kahju vahel. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohus tühistas 5. detsembri 2000. a otsusega maakohtu otsuse ja jättis uue otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on TsK § 448 alusel kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks vajalik kannatanul kahju tekkimine, tekkinud kahju ja kahju tekitanu teo vaheline põhjuslik seos, kahju tekitanu teo õigusvastasus ja kahju tekitanu süü. Maakohus ei ole tuvastanud põhjuslikku seost kostja tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel. Hageja ei ole tõendanud, et uputuste ja lakke mikropragude tekkimise põhjuseks oli kostja väidetav õigusvastane süüline konkreetne tegu. Remont iseenesest ei saa olla põhjuslikus seoses tekitatud kahjuga. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt on majas olnud uputusi ülemise korteri omaniku tegudest sõltumatult (vihmavesi, pisivead torustikus, ventilatsioonitorud olid paigast nihkunud jms). Samuti ei ole tõendatud, et mikropraod lagedes tekkisid vibratsioonist hageja korteris. Elamu Pikk 80 halb seisukord on tõendatud AS Tartu Projekt eksperthinnanguga, mille kohaselt maja välis- ja siseseinad on paljudes kohtades deformeerunud ja pragunenud. Tunnistajate ütluste kohaselt olid paneelide vahel mikropraod ning 100 %-lt ei ole võimalik pragude tekkimise põhjust kindlaks teha. Maja on üldiselt halvas seisundis. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et kuna hageja jättis tõendamata uputuste põhjuseks olnud väidetava kostja õigusvastase süülise konkreetse teo, siis tuleb tema nõue veest tingitud kahjustuste maksumuse väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Hageja ülesandeks ei ole tõendada, millise
konkreetse kostja teoga kahju tekitati. Vastavalt TsMS § 90 lg 2 on tõendiks ka poole seletus. Hageja seletuse kohaselt oli kostja korteri remondi ajal hageja korteris kolm veeuputust. Kostja korteris tehtud remondi ja veetorude lekete tagajärjel tekkinud kahju on tõendatud Tartu Ehitusjärelvalve osakonna spetsialisti kontrollakti ja tunnistajate ütlustega. Vastavalt TsK § 448 lg 2 vabaneb kahju tekitanu kahju hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekkinud mitte tema süül. Kostja seda ei tõendanud. Esinevad kahju tekitamisest tuleneva kohustise vajalikud tingimused: kahju hageja vajadusena teha remonti; tekkinud kahju ja kahjutekitanu teo vahel on põhjuslik seos, sest uputus oli vaid hageja korteris remonttööde tegemise perioodil; kostja tegu oli õigusvastane, kuna ta ei taganud remonttööde läbiviimist teiste korteriomanike vara rikkumata ning kostja oli kahju tekitamises süüdi. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja kassatsioonkaebusele vastust ei esitanud. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Õige ei ole kaebuse väide, et ringkonnakohus on pannud kostja süü tõendamise kohustuse hagejale. TsK § 448 alusel hagi rahuldamiseks peab kohus tuvastama kahju olemasolu, tekkinud kahju ja kahju tekitanu teo vahelise põhjusliku seose, kahju tekitanu teo õigusvastasuse ja kahju tekitanu süü. Kahju tekitanu vabaneb selle hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju ei ole tekkinud tema süül (TsK § 448 lg 2). TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tekitati hagejale kahju sellega, et kostja korteris remonttööde tegemisel vaheseinte lõhkumisega kaasnenud vibratsioonist tekkisid hageja korteri lagedesse mikropraod ja mitmel korral põhjustati tema korteris uputused. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on hageja tõendanud küll kahju olemasolu, kuid ei ole tõendanud, et uputused ja praod olid põhjustatud kostja tegudega: uputuste põhjused on jäänud välja selgitamata, ning kostja tõendas, et praod lagedes võisid tuleneda elamu üldisest halvast tehnilisest seisukorrast. Kohus ei ole seega pannud hagejale kohustust tõendada kostja süüd. Tekkinud kahju ja kostja tegude põhjusliku seose peabki tõendama hageja. Kuna ta aga ei ole tõendanud, et kahju tekkis kostja tegude tõttu, on hagi rahuldamata jätmine põhjendatud. Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. detsembri 2000. a otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.