Muud › Muud hagiasjad

ASJAOLUD

Viru Maakohtule 01. juunil 2005 esitatud hagiavalduse kohaselt elas hageja kostjaga alates 1997 aastast vabaabielus. Pooled elasid kuni hagiavalduse esitamiseni kostja majas ning neil oli ühine majapidamine. Aasta enne hagiavalduse esitamist ajas kostja hageja majast välja. Hageja isiklikud asjad jäid kostja majapidamisse ning kostja hagejat sinna enam ei luba. Kostja keeldub hageja vara ja isiklikke asju tagastamast. Hageja palub välja mõista kostjalt ebaseaduslikus valduses olevad 1(14)

hageja isiklikud asjad, välja mõista saadud ja saamata jäänud tulu vastavalt hagiavaldusele lisatud nimekirjadele. Hageja esitas 17. juunil 2004 kohtule hagiavalduse täiendamise avalduse, mille kohaselt hindab hageja kostja valduses oleva isikliku vara väärtuseks 41 056 krooni, mille puudumisel palub hageja välja mõista kostjalt rahaline kompensatsioon vara väärtuse ulatuses. Lisaks eelnevale palub hageja välja mõista kostjalt kompensatsioon kariloomade ja majapidamises tehtud tööde eest summas 27 250 krooni ning kostja poolt kariloomadelt ja kodulindudelt kuni kohtuotsuseni saadav tulu määras 27 krooni iga päeva kohta. Hagejale määrati Ida-Viru Maakohtu 15. detsembri 2004 kohtumäärustega esindaja riigi arvel. Hageja esindaja esitas 14. märtsil 2005 kohtule hagiavalduse parandatud ja täiendatud variandi, millega loobus eelnevalt esitatud avaldustest ning esitas hageja lõplikud nõuded. Täiendatud ja parandatud hagiavalduse kohaselt elas hageja alates aastast 1997 kuni 17. märtsini 2004 koos kostjaga vabaabielus kostjale kuuluvas majas. Hageja müüs maha oma kahetoalise korteri T mikrorajoonis ja kolis 1997.aastal kostja juurde elama. Kõik korteris ja garaažis oleva vara viis hageja kostja juurde. Seitsme kooselatud aasta jooksul oli pooltel ühine majapidamine ning vallati, käsutati ja kasutati ühisvara. Hariti 3 ha maad, kasvatati põllumajandussaadusi, peeti loomi. Kostja ajas 17.märtsil 2004, koos politseipatrulliga, hageja majast välja ja rohkem teda talumajja ei lasknud. Kostja ebaseaduslikku valdusesesse jäid asjad, mille omanik on hageja. Kostja ebaseaduslikus valduses olevate esemete nimekiri summas 41056 krooni on lisatud hagiavaldusele. Seoses sellega, et osa asju, mida hageja vajas iga päev, oli ta sunnitud uuesti ostma ja arvestades aega (möödus aasta) on võimalik, et osa varast on kasutuskõlbmatu. Sellest lähtuvalt palub hageja asendada vara summas 41 056 krooni väljanõudmine võõrast ebaseaduslikust valdusest rahalise nõudega summas 41 056 krooni. Kostjaga ühise majandamise jooksul said pooled oma ühise tegevuse tagajärjel tulu. Seoses sellega, et seitsme aasta jooksul tegi hageja palju füüsilist tööd - iga aasta kaevas maad, vedas sõnnikut, tegi heina, valmistas ette küttepuid, aitas teha talveks hoidiseid, remontis talumaja, ja ehitisi ning sauna, tegi korda kanalisatsiooni ja aia, remontis täielikult veoauto GAZ-52, kasvatas loomi, leiab hageja, et tal on õigus saada ühise tegevuse tulemuste eest kompensatsiooni summas 27 250 krooni. Hageja väitel oli kostja poolt tekitatud mittevaraline kahju summas 40 000 krooni, mis väljendub hagejale kehavigastuste tekitamises. Peksmise fakt on fikseeritud kahel korral, 08. augustil 2003 oli hageja kostja poolt läbi pekstud ja seoses tervise halvenemisega sunnitud arstiabi saamiseks pöörduma K-J linna traumapunkti. Ambulatoorse kaardi väljavõttes on fikseeritud kehavigastused: hematoomid ja väikesed 0,5 cm haavad ning oli määratud ravi. Antud fakti kohta oli politsei poolt

Hageja väitel ostis ta kanu ja kitsi, kuid peale 17. märtsi 2004 kaotas ta võimaluse saada kitsepiima ja mune ning seoses sellega on hagejal saamata jäänud kasu 27 krooni päevas. Saamata jäänud kasu on arvestatud eeldustel, et kits annab päevas 3 liitrit piima ja ühe liitri piima hind on 10 krooni, kokku 30 krooni. 30 kana munevad keskmiselt 20 muna päevas ja üks muna maksab 1,20 krooni, kokku 24 krooni päevas. Kokku moodustab päevas summa 54 krooni. Eeltoodu alusel palub hageja välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest vara rahalises väljenduses summas 41 056 krooni. Välja mõista kostjalt hageja kasuks kompensatsioon summas 27 250 krooni. Välja mõista kostjalt hageja kasuks kehavigastuste tekitamise eest mittevaralise kahju hüvitis summas 40 000 krooni. Välja mõista kostjalt hageja kasuks 10 000 krooni hageja au ja väärikuse teotamise eest. Välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud kasu 27 krooni päevas. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 3000 krooni. Hageja tõendid Hageja esitas 18. septembril 2006 kohtule avalduse haginõude täiendamiseks. Avalduse kohaselt on kostja valduses kaks keskütteradiaatorit maksumusega 500 krooni tükk, kokku 1000 krooni. Lisaks teatab hageja, et kostja omab kallist sõiduautot. Hageja palub tuvastada auto olemasolu ja võtta teadmiseks radiaatorite asukoht. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: vara nimekiri ja kompensatsiooni arvestus, teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta, avaldus halduskohtule, määrus kriminaalmenetluse alustamise kohta 30. septembrist 2003, traumapunkti tervisekaardi koopia trauma kohta 09. augustil 2003, avaldus kriminaalmenetluse alustamise kohta 11. juulist 2004, teatis väärteomenetluse alustamise kohta 07. oktoobrist 2003, teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta 22. märtsist 2004, Ida Politseiprefektuuri vastus avaldusele 12. juulist 2004, Ida Politseiprefektuuri vastus avaldusele 22. maist 2004, Ida Politseiprefektuuri vastus 16. augustist 2004, Ida-Viru Prokuratuuri vastus avaldusele 15. septembrist 2003, Ida-Viru Prokuratuuri teatis kriminaalmenetluse alustamisest 19. septembrist 2003, Jõhvi Politseijaoskonna teatis kriminaalmenetluse mittealustamise kohta 27. augustist 2003, Viru Ringkonnaprokuratuuri vastus avaldusele 10. juunist 2004, Viru Ringkonnaprokuratuuri vastus avaldusele 08. aprillist 2004, IdaViru Prokuratuuri vastus avaldusele 15. septembrist 2003. Hageja esindaja esitas kohtule 10. märtsil 2005 avalduse, milles teatab, et hageja soovib jätta esitatud võõrkeelsetest dokumentidest toimikusse vaid väljavõtte hageja traumapunkti tervisekaardist, G kirjaliku seletuse kitse müügi kohta, elektrikannu ja magnetofoni ostu tšekid ja prokuratuuri vastus 19. aprillist 2004. Hageja loobub ülejäänud võõrkeelsetest dokumentidest ja avaldustest. Lisaks eelnevale esitas hageja kohtule tõenditena sularahaarve 01. aprillist 2004 habemeajamisaparaadi ostu kohta, Hansapanga väljavõte arvelduskontol valuuta konverteerimise kohta. Kohus nõudis hageja taotlusel eesti Kohtuarstliku Büroo Ida-Eesti osakonnalt välja hageja kohta

teise, ka korter ja garaaž on hageja valduses. Kooselu ajal osteti ühiselt kitsed, mille eest pooled tasusid võrdselt. Lisaks eelnevale teatab kostja, et hageja varastas temalt kuldehted, kaks paari kõrvarõngaid, kaks ristiga kaelakeed ja kaks hambakrooni ning fotoaparaadi. Kostja nõustub ühiselt soetatud vara - korteri väärtusega 13 000 krooni, garaaži väärtusega 20 000 krooni ja sõiduauto väärtusega 22 000 krooni - jagama võrdselt, varastatud esemete – kaks paari kuldkõrvarõngaid väärtusega 2500 krooni, kaks paari ristikesega kaelakette väärtusega 2100 krooni, kaks hambakrooni väärtusega 2000 krooni ja fotoaparaat väärtusega 600 krooni – eest soovib kostja hagejalt hüvitist. Kostja palub välja mõista hagejalt hüvitis moraalse kahju, mis seisneb närvipingest tulenevas tervise halvenemises, tekitamise eest summas 100 000 krooni. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtule 12. jaanuaril 2005 ja 06. mail 2005 esitatud avaldustes kostja täiendab esialgset vastust hagiavaldusele ja teatab, et kuigi hageja elas koos kostjaga, kuulus kogu vara kostjale. Hagiavalduse lisas loetletud vara on kostja omand ning seetõttu kostja keeldub kompensatsiooni maksmisest hagejale. Kostja nõustub, et hageja töötas kostja majapidamises ning mingil määral ka aitas kostjat tööde tegemisel, kuid töölepingut selle kohta koostatud ei olnud. Kuna hageja esindaja esitas 14. märtsil 2005 kohtule hagiavalduse täienduse, milles hageja täpsustas varem esitatud nõudeid, esitas kostja esindaja 03. oktoobril 2005 kohtule vastuse hagiavaldusele täiendatud kujul. Vastuse kohaselt on hageja esitatud nõuded ebaseaduslikud ning ilmselt põhjendamatud. Kostja leiab, et poolte kooselu ilma abielu registreerimata ei anna hagejale õigust nõuda ühises kasutuses oleva vara jagamist, kuna hagejal ei ole tekkinud omandiõigust hagiavalduses märgitud varale. Ühise majapidamise fakt ei ole kehtivas õiguses omandi tekkimise aluseks. Kostja ei eita, et hageja elas periooditi kostja majas, kus asuvad kostja isiklikud asjad. Kostja on seisukohal, et isegi juhul kui hageja osutas kostjale kooselu ajal materiaalset abi, ei saa see olla hagejale kostja vara suhtes omandiõiguse tekkimise aluseks. Hageja ei ole esitanud seaduslikke aluseid hagiavalduse lisas nimetatud vara suhtes omandiõiguse tekkimiseks. Kostja väitel hageja tunnistab, et kostja on nimetatud vara heauskne valdaja ning kuna hagejal puudub seaduslik alus tunnistada end hagiavalduse lisas märgitud vara omanikuks, palub kostja jätta hageja nõue 41 056 krooni hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. Seda ka juhul kui asjad on saanud kaduma. Kostja väitel on ebaseaduslik ja põhjendamata ka hageja 27 250 krooni hüvitise nõue ning kostja palub jätta see rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hüvitist töö eest ühises majapidamises ei saa nõuda. Kuna pooled elasid koos ning nende vahel valitsesid perekondlikele suhetele sarnased suhted, tuleb hea tava kohaselt eeldada teineteise vastastikust abistamist. Kuna hageja muid seaduslikke aluseid hüvitise nõude põhjendamiseks ei nimeta, leiab kostja, et hageja nõue 8000 krooni hüvitamiseks majapidamises teostatud tööde eest tuleb jätta rahuldamata. Veoauto müümise eest saadud 4000 krooni väljamõistmise osas on kostja seisukohal, et hagejal puudub alus seda nõuda. Hageja ei ole eitanud, et kostja valdab sõidukit seaduslikult ja perekonnaseaduse alusel ei saa seda vara jagada. Kostja väitel puudub hagejal alus omandiõiguse tekkimiseks kariloomadele ja kodustele konservidele ning seega ei ole hagejal õigus nõuda hüvitist vara heauskse valdamise ajal saadud viljade eest. Lähtuvalt eeltoodust ei kuulu ka rahuldamisele hageja nõue saamata jäänud kasu hüvitamiseks. Mittevaralise kahju tekitamise osas, summas 4000 krooni, väidab kostja, et hagejal puudub selleks alus. Kostja on seisukohal, et ta ei ole hagejale mingit tervisekahju tekitanud. Seda tõendab asjaolu, et õiguskaitseorganid on hagejale tervisekahju tekitamise osas keeldunud kostja suhtes kriminaalmenetluse algatamisest. Ka ei ole tõendatud hagejale kahju tekitamine. Samuti ei ole tõendatud hageja nõue 10 000 krooni hüvitise väljamõistmiseks hageja au ja väärikuse teotamise eest. 4(14)

Kostja palub jätta hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata. Kostja tõendid Kostja oma väidete tõendamiseks kohtule tõendeid ei esitanud. Eelistungid Eelistungil 02. detsembril 2004 rahuldas kohus hageja ja kostja taotlused tasuta õigusabi saamiseks. Eelistungil 05. aprillil 2005 jäi hageja haginõuete juurde. Hageja väitel elas ta kostjaga nagu mees ja naine. Ei mäleta, millal hakkas kostjaga koos elama. Elas kostja juures 17. märtsini 2004. Elas seal iga päev. Poolte majapidamises olid lehmad. Kostja müüs pulli maha ja lubas selle raha eest osta hagejale ülikonna, mida ta aga ei teinud. Olid kanad, vasikad, kitsed. Hageja aitas loomade eest hoolitseda, tegi loomadele heina. Külmkapi, väärtusega 2260 krooni järelmaksu leping oli 03. septembrist 2003. Hageja väitel kostja külmkapi eest raha ei andnud. Pesumasin ostis hageja 3000 kr eest enne kostja juurde elama asumist. Firma oli Alrika. Kuldsõrmus oli padja all. Jootelamp asus garaažis. Eurod asusid madratsi all, mis olid polsterdatud ja ilma. Voodi tõi hageja oma korterist. Voodi oli puust ja heledat värvi. Hagejal ja kostjal oli kaks ühesugust lahtikäivat peeglit. Hageja väidab, et ei saanud kostja juurde minna, kuna kartis. Saatis kostjale tähitud kirju, aga kostja ei ole neid kätte saanud. Samuti on ta kostjale helistanud ja kirjutanud, et tahab oma asju tagasi, kuid kostja ütleb, et tal ei ole hageja asju. Hageja väitel on tal olemas auto „Ford“, mille ostis 23. juunil 2004 ja ka ühetoaline korter. Hageja ei ole nõus vastu võtma asju, kuna kostja võib anda talle võõraid asju. Hageja esindaja väidab, et need asjad, mis viidi kostja juurde, kui hageja sinna kolis, kuuluvad hagejale. Hageja tõi oma asjad kostja juurde ja nad kasutasid neid asju koos. Kuna hageja asjad sinna viis, siis ta leiab, et peab oma asjad tagasi saama. Hageja sõnul on ta kostja poole pöördunud, et oma asju kätte saada, kuid nende vahelised suhted on halvad. Hageja leiab, et on palju aega mööda läinud ja ta ei te mis olukorras need asjad on, siis soovib ta saada asjade eest kompensatsiooni. Hageja aitas kostjal loomade eest hoolitseda. Neil ei olnud tasus mingit kokkulepet, kuna nad elasid ühise perena. Loomad olid ostetud ühiselt, aga kostja võttis raha endale. Kuna pooled elasid seitse aastat koos ja neil oli ühine majapidamine (kasvatas loomi, ehitas, haris maad) ja et nad töötasid koos, siis soovib hageja poolt summast 27 250 krooni. Neil oli normaalne perekond, nad ei olnud ametlikult abielus, ja ta lootis koos vanaduspõlves elada. Hageja sõnade järgi ei oleks olnud hagi, kui kostja ei oleks teda majast välja visanud. Hageja on solvunud, ta on teinud seal palju tööd ja selle alusel ta soovibki kompensatsiooni füüsilise töö eest. Kostja ostis tema käest kitsed. Ei olnud töökorras veoauto ja hageja tegi ta korda. Kostja müüs selle veoauto maha, kuigi hageja ise remontis seda autot. Traumapunktis tehti tervisekaardist väljavõte, kus oli kirjas, et tekitatud oli kehavigastused. Tervisekaardil on kirjas, et hagejal on verevalumid, kriimustused. See on traumapunkti tervisekaardi väljavõte, mis on kirjutatud arsti käekirjaga. Peksmise eest nõuab hageja kostjalt kompensatsiooni 40 000 krooni. 5(14)

Antud juhul nõuab hageja kompensatsiooni, et kostja teotas tema au. Hageja esindaja taotles tõele mittevastavate ütluste ümberlükkamist. Hageja sõnade kohaselt ostis kostja kitsed hagejalt ja pärast kasvatasid neid koos. Hageja seoses sellega, et ta majast välja visati, pidi oma halva tervise pärast ostma kitse piima ja mune. Peale hageja lahkumist jäid loomad kostja juurde. Kitsed soetas hageja 02. mail 2003 ja maksis 1000 krooni kahe kitse eest. Kohus küsib poolte esindajate arvamust selle kohta, et kuivõrd pooled elasid koos ja neil oli ühine majapidamine, kas võis olla tegemist seltsinguga. Hageja esindaja nõustub, et poolte ühist majapidamist võib lugeda seltsinguks. Kostja väitel tõi hageja vana puhveti, kaks tugitooli, rohkem ei ole ta midagi toonud. Hageja ei tule oma riietele järele. Riided on kotti pakitud ja kostja on nõus need talle andma. Kostja juures on ainult koti sisse pakitud hageja riided. Kostja ei ole teinud takistusi, et hageja oma asjad kätte saaks. Kostja teatab, et nad hagejaga ei ostnud televiisorit. Kostjal oli omal televiisor olemas ja see on väga vana. Kostja väitel on tema käes Daewoo televiisor, mis on umbes 10 aastat vana ja maksis ostes 4000 kr. Hageja korteris nägi ta samasugust televiisorit. Hageja oma televiisorit kostja juurde ei toonud. Kui hageja ostis endale televiisori, viis ta selle oma korterisse. Hageja müüs 1997 aastal maha kahetoalise korteri ja ostis 2001 aastal ühetoalise korteri. Hageja elas nii ühetoalises korteris kui ka kostja juures. Kostja väitel ei ole tema juures hageja magnetofoni. Kostja ei tea ka, kas hageja ostis magnetofoni. Kostja teatab, et tema käes on õliradiaator ning see on tema oma. Radiaator on juba väga kaua. Enda radiaatori viis hageja ära ja kostja ei tea, kas hageja uue radiaatori ostis. Kostja väitel ei olnud hagejal mingeid asju kui nad koosa elama hakkasid. Oli vana puhvet, diivan, kaks tugitooli. Ta viis kõik oma korterisse ja kostja juures ei ole midagi. Kostja väidab, et hageja tegi ise endale neid kriimustusi ning ta ei ole hagejat puutunud. Kostja esindaja väitel ei ole hageja mingeid asju kostja juurde toonud. Asjade toomine ei ole tõendatud. Kostja esindaja teatab, et kostja võtab hageja au ja väärikust teotavad väited tagasi ning vabandab hageja ees. Pooled olid nõus eelmenetluse lõpetamisega. Kohtuistung Kohtuistungil 21. juunil 2005 jäi hageja hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Hageja teatab, et kostja on teda sõimanud ja nimetanud psüühiliselt ebaterveks inimeseks. Kostja vaidleb hagile vastu ning väidab, et ei ole hageja kohta midagi halba öelnud. Kohus määras kuulata üle tunnistaja N F.

6(14)

Kohtuistungil 11. jaanuaril 2007 loobus hageja nõudest tuvastada kostjal auto olemasolu. Kostjal vastuväiteid loobumisele ei olnud. Kohus võttis loobumine vastu ja lõpetas selle nõude osas menetluse. Kostja esindaja teatas, et külmkapp on kostja käes, aga ta on selle eest raha maksnud. Kitsed on surnud, ühe eest kostja maksis, ühte pakkus hagejale, aga viimane keeldus. Hageja esindaja jäi hagis esitatud nõuete juurde. Õigusabi kulud palub jätta riigi kanda. Kostja esindaja leidis, et hagi nõuded on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hagejalt välja nõuda tunnistajatasu, kohtukulud ja kostja advokaadikulud. Kohus määras kuulata üle tunnistaja A S. Tunnistajate ütlused Tunnistaja N F ütluste kohaselt on kostja talle tuttav isik. Kostja tütar on tunnistaja elukaaslane alates 1998 aastast. Alates 1997 aastast elan pidevalt koos kostja tütrega. Tunnistaja selgitab, et külastab kostjat 2-3 korda kuus. Hageja on talle samuti tuttav isik, kuna hageja ja kostja elasid koos - tutvus peale seda kui asus elama kostja tütrega. Hagejat nägi esmakordselt 1997 või 1998. Hagejaga arveteklaarimist ei ole. Nii palju kui tunnistaja on kostja juures käinud, on kostjal olnud vana mööbel, mis on ostetud ammu. Kostjal on eramaa ja samuti talu, mis on kostja omand. Mööbel, mida esimest korda nägin, on seal ka praegu. Majapidamises oli vana sektsioonkapp, köögis oli laud, vana televiisor. Külmutuskapi ostis kostja 3-4 aastat tagasi oma pensionist, see on kahekambriline külmik. Külmiku marki ei oska öelda, ei huvitanud, mis marki on külmik. Kostja ütles, et ostis külmiku oma pensionist. Tunnistaja teab, et kostja maksis mingid summad hagejale, et külmkapp oleks olnud kostja oma. Televiisor on vana ja oli juba enne hagejaga tutvumist, samuti on nõud, toolid, laud. Mööbel on nõukogude aegne. On tavaline vana sektsioonkapp ja kõik. Uut televiisorit tunnistaja näinud ei ole. Tööriistade kohta ei oska tunnistaja öelda, ei ole neid näinud ning 50 liitri bensiini kohta ei oska samuti midagi öelda, ei ole näinud, ei tea. Kitsede kohta ei oska ka midagi öelda, mingid loomad kostjal on. Tunnistaja ei oska täpselt öelda, mitu kitse ta talus nägi, võis olla üks või kaks. Teadis, et kits oli kostja oma, milleks oli hagejale kitse vaja. Majapidamises olid ka väikesed dekoratiivsed kanad, vist 10 tükki. Koerad on veel talus. Kunagi oli ka lehm, aga nüüd lehma ei ole. Loomad elasid talus, neil oli spetsiaalne laut. Hageja sõi kooselu jooksul kolme eest. Kui tunnistaja käis külas, siis nägi, et hageja sõi kolme eest. Kostja ütles, et hageja peab töötama põllul. Võis olla, et hageja niitis aeg-ajalt heina. Kui hageja võttiski osa töö tegemisest, siis orjatööks seda nimetada ei saa. Tunnistaja selgitas, et pooled elasid koos alates aastast 1998. Hageja on kolmel korral elanud mujal ja pärast tuli kostja juurde tagasi. Ühist koosaelamise perioodi ei saa aastates arvestada, tunnistaja ei oska öelda, mitu aastat pooled koos elasid. Seitsme aasta jooksul käis neil külas ühes kuus 3-4 korda. Hageja käis mitu korda ära ja jäi arusaamatuks, miks kostja hageja tagasi võttis. Tunnistaja ei mäleta täpselt, mis ajani pooled koos elasid. Mitmel korral ütles tunnistaja hagejale, et ta ei solvaks kostjat. Tunnistaja teatas, et see jutuajamine oli 2002 või 2003 aastal, täpselt ei oska öelda, kuud ei mäleta. Kostja rääkis, et ostis külmiku, aga raha peab maksma hagejale. Miks hageja külmiku eest raha nõudis, tunnistaja öelda ei oska. Kostja sõnadest teadis tunnistaja, et kostja maksis külmiku välja. Raha üleandmist tunnistaja ei näinud, see ei toimunud tema juuresolekul. Külmiku kohta rääkis tunnistajale tema abikaasa ja samuti teadsid sellest kostja lapsed. Kostjal ei olnud tol ajal sellist 7(14)

raha, et osta külmik. Hagejal ilmselt oli raha, et ostis külmiku. Kostja sissetulek oli ainult pension. Hageja töötas peale pensioni veel lihakombinaadis. Neil olid eraldi rahakotid. Tunnistaja teatas, et oma isiklikest asjadest viis hageja kostja juurde ainult riietusesemed. Kui kostja hageja minema ajas, võttis hageja oma riided kaasa. Hageja mööblit kostja juurde ei viinud. Hageja korteris ei olnud mingit mööblit. Tunnistaja sõnul käis ta 1997 aastal korra hageja vanas korteris, mis asub 32 kvartalis. Viibis hageja korteris juhuslikult, hageja kutsel, viimane tahtis lihtsalt oma korterit näidata. Põhjus oli selles, et hageja tahtis oma üürnikult raha saada. Hageja rääkis tunnistajale, et tuttav üürib tema korterit ja üüri ei maksa. Korter oli ilmselt kahetoaline, mööblit seal ei olnud. Üks tuba oli kinni, kuna seal elas keegi. Tunnistaja ei oska öelda, mis oli kinnises toas, kuna uks oli kinni ja kinnisesse tuppa ta ei pääsenud, käis ainult koridoris ja köögis, tubades ei viibinud. Köögis oli ainul laud ja toolid. Mingit mööblit korteris ei olnud. Tunnistaja. Ei oska öelda, kas hagejal korter on alles, kuulis, et hageja ostis uue korteri, aga täpselt ei tea. Vana oli vist müüdud võlgade katteks. Hageja uuest korterist ei tea tunnistaja midagi. Veoautot nägi tunnistaja kostja juures talus. See oli vana veok, ostetud 2000 või 3000 krooni eest. Hiljem veok müüdi, kuid mis hinna eest, tunnistaja ei tea. Ta ei näinud, et hageja oleks veoautot remontinud - auto seisis kogu aeg ühel kohal ja tunnistaja ei näinud, et keegi oleks sellega sõitnud. Veoauto oli pooltel umbes aasta aega. Tunnistaja A S selgitab, et tunneb hagejat 2-3 aastat, ostis temalt korteri, korter oli 2 toaline. See oli kolm või rohkem aastat tagasi, kui korteri ostis. Käesoleval ajal suhteid ei ole. Kostjat ei tunne, võib olla, et on kohtunud. Tunnistaja pakkus kolimisel hagejale oma teenuseid. Hageja asjad viidi talusse Tammiku asula lähedal. Need laeti maha ja rohkem ei ole tunnistaja hagejaga kohtunud. Abi osutas tasuta. Mikrobuss ruumalaga 20m3 mahutab kuskil 2 tonni. Sõideti üks kord. Tunnistaja ei mäleta kui palju asju oli, kuid auto oli peaaegu täis. Asjad viidi kõik ühte kohta, seda, kas viidi sisse ka, ei mäleta. Asju laadis tunnistaja ning hageja oli juures. Asjadeks olid mööbel ja karbid asjadega - mis nimelt, konkreetselt ei mäleta. Tehnika ja kodumasinate kohta ei oska öelda. Korter sai tühjaks viidud. Võtmed sai tunnistaja oma kätte kohe kolimise päeval. Tunnistaja selgitab, et käis isiklikult korteris ja seal olid kõik vajalikud asjad, mis tavaliselt ikka korteris on. Arvatavasti olid ka televiisor, pesumasin, külmik. Kolimine toimus ühe korra, kuigi tunnistaja kindel selles ei ole, arvab nii. Kas keegi laadimisel aitas, ei mäleta, aga võis olla. Sõideti mingi hoone lähedale, kuna võis olla, et ei saanud maja ligidale sõita või oli maja lukus. Asjad olid kasutuskõlblikud, kuid mitte uued. Asju vist isegi sisse ei viidud, võib olla mingisse ruumi, võib olla kuuri juurde, täpselt ei mäleta, seal võis olla nende jaoks mingi koht. Majja ei viidud. Tagasi sõitis üksi tühja autoga. Kui korterisse midagi jäi, siis tühised asjad.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud kõigi toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja alustasid 1997 aastal ühist vabaabielu kostja elukohas S külas J vallas, kus kostjal oli majapidamine - aiamaa, suur juurviljaaed, lehm, vasikas, kanad. Kooselu lõppes hiljemalt 17. märtsil 2004, mil hageja lõplikult ühisest elukohast lahkus. Hageja pöördus 01. juunil 2005 hagiavaldusega kohtusse ning hagiavalduse 14. märtsil 2005 esitatud tervikteksti kohaselt on hageja nõuded järgmised: 8(14)

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati /---/ kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise õpetuse kohaselt, mis on muuhulgas väljendatud Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-49-01, peab kohus kahju hüvitamiseks tuvastama kahju olemasolu, tekkinud kahju ja kahju tekitanu teo vahelise põhjusliku seose, kahju tekitanu teo õigusvastasuse ja kahju tekitanu süü. Hageja väitel tõi hageja poolte ühisesse elukohta endale kuuluva vara, mis on nimetatud hagivalduse lisas ning hageja lahkumisel elukohast jättis hageja vara kostja valdusse, kuid hilisemal nõudmisel keeldus kostja vara valdust tagastamast. Kostja väitel ei ole hageja hagiavalduse lisas nimetatud vara poolte ühisesse elukohta toonud ja isegi kui hageja oma asju kaasa tõi, siis ei ole kostja keeldunud nende välja andmisest. Hageja on asjade toomise kohta esitanud vara nimekirja, tunnistaja A S ütlused, külmkapi Zenith 2260 järelmaksuga müügilepingu 03. septembrist 2002 (tl 13) ja sellega seonduva püsikorralduse lepingu 04.10.2002 (tl 16), televiisori Daewoo ostukviitungi 06.05.2002 (tl 14), magnetofoni ja kassettide ostukviitungi 17.05.2003, teekannu ostukviitungi 18.06.2003 (tl 14), tõend kitse ostu kohta 02.05.2003 (tl 161-162), habemeajamisaparaadi ostukviitungi 01.04.2004 (tl 170). Kohus loeb tõendatuks, et hageja ostis 03. septembril 2002 järelmaksuga külmiku Zenith ja et nimetatud külmiku viis hageja poolte ühisesse elukohta. Samas on tunnistaja F ütlustega tõendatud, et pärast külmiku ostu sõlmisid hageja ja kostja suulisel lepingu, millega hageja loovutas külmiku valduse ja omandi ning kostja kohustus tasuma hageja eest külmiku hinna. Seega ei ole kostja külmiku valdamisega hageja õigusi rikkunud, kuna külmiku valdamine toimus vastavalt varem poolte vahel kokku lepitule. Ülejäänud asjade osas märgib kohus, et hageja tõendid viitavad vaid sellele, et hageja on nimetatud esemed soetanud, kuid ei kinnita seda, et hageja need esemed oleks viinud poolte ühisesse elukohta. Tunnistaja S ütles küll, et viis koos hagejaga poolte ühisesse elukohta mitmeid esemeid, kuid ei mäletanud täpselt milliseid. Seega puuduvad tõendid selle kohta, millised konkreetsed esemed hageja on poolte ühisesse elukohta viinud. Seejuures isegi kui oleks tõendatud mingite esemete viimine poolte ühisesse elukohta, siis puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hageja õigust esemeid vallata kuidagi rikkunud, näiteks keeldunud esemeid välja andmast. Arvestades, et hageja tõi enda väitel esemed poolte ühisesse elukohta vabatahtlikult, siis isegi kui esemed oleks kostja valduses, ei oleks kostjal kohustust neid esemeid ise hageja valitud kohta transportida, vaid esemed peaks ära viima hageja oma jõududega Puuduvad tõendid selle kohta, et hagejal oleks põhjust karta poolte ühisesse elukohta minemist kusjuures kostja on kohtuistungil avaldanud, et ta ei ole kunagi keeldunud hageja asjade välja andmisest ning et kui hageja leiab, et kostja juures on veel mingeid esemeid, võib hageja tulla kunagisse ühisesse elukohta neid ära viima. Hagejal vigastuste esinemist kinnitavad meditsiinilised dokumendid ei kinnita, et need vigastused oleks põhjustanud kostja või et hagejal oleks põhjust karta vägivalda oma esemete järele ilmumisel. Ülaltoodust alusel leiab kohus, et kuna ei ole tõendatud väidetava kahju põhjustanud teo või tegude olemasolu, ei saa lugeda tõendatuks kahju esinemist hagejal ja hageja nõue selles osas rahuldamisele ei kuulu. Hageja nõue välja mõista ühise majandustegevuse tulemuste eest kompensatsioon summas 27 250 krooni. Hagiavalduse kohaselt kostjaga ühise majandamise jooksul said pooled oma ühise tegevuse tagajärjel tulu. Seoses sellega, et hageja seitsme aasta iga aasta kaevas maad, vedas sõnnikut, tegi heina, valmistas ette küttepuid, aitas teha talveks hoidiseid, remontis talumaja, ja ehitisi ning sauna, tegi korda kanalisatsiooni ja aia, remontis täielikult veoauto GAZ-52, kasvatas loomi, leiab 10(14)

hageja, et tal on õigus saada ühise tegevuse tulemuste eest kompensatsiooni summas 27 250 krooni. Eelnevalt on tuvastatud, et poolte vahel oli tegemist perekondlike suhetega, pooled elasid vabaabielus. Perekondlikes suhetes ei kuulu abikaasade vastastikuse töötegemise osas ühises majapidamises kohaldamisele töölepingu regulatsioon. Tegemist ei ole ka lepinguväliste suhetega, kuna poolte tegevus oli suurel määral koordineeritud ja omavahel tahteavaldustega kooskõlastatud. Kõne alla võib tulla ühise majapidamise edendamisele suunatud seltsinglepingu olemasolu (võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 jj), mille kohaselt tarbivad seltsinglased ühistegevusega toodetud hüvesid ühiselt ning seltsingu lõppemisel jaotavad seltsinglased ühise vara ja hüvitavad üksteisele tehtud panused. Seejuures VÕS § 603 lg 3 kohaselt hüvitist ei maksta panuse eest, mis seisnes seltsingule teenuse osutamises või eseme kasutusse andmises. Seega ei ole hagejal õigust saada hüvitist ühise majapidamise edendamiseks tehtud füüsilise töö eest, kuid hagejal on õigus nõuda seltsinglaste ühisvarasse omandatud esemete jagamist. Hageja vara jagamist nõudnud ei ole ning pole ka tõendatud, et pooled oleksid soovinud mingi konkreetse eseme osta ühisomandisse ning seega tuleb hageja nõuded selles osas jätta rahuldamata. Hageja nõue välja mõista kostjalt hageja kasuks kehavigastuste tekitamise eest mittevaralise kahju hüvitis summas 40 000 krooni Hagiavalduse kohaselt oli kostja poolt tekitatud mittevaraline kahju summas 40 000 krooni, mis väljendub hagejale kehavigastuste tekitamises. Peksmise fakt on fikseeritud kahel korral, 08. augustil 2003 oli hageja kostja poolt läbi pekstud ja seoses tervise halvenemisega sunnitud arstiabi saamiseks pöörduma Kohtla-Järve linna traumapunkti. Ambulatoorse kaardi väljavõttes on fikseeritud kehavigastused: hematoomid ja väikesed 0,5 cm haavad ning oli määratud ravi. Antud fakti kohta oli politsei poolt 13. augustil 2003 välja antud tõend. Järjekordselt tekitas kostja hagejale kehavigastusi 12. märtsil 2004. Antud fakti kohta on olemas kohtuarstliku ekspertiisi akt nr. 45 23. märtsist 2004. Kehavigastuste tekitamine tõi mõlemal juhul hagejale kaasa füüsilist ja hingelist valu ning samuti ka moraalseid kannatusi. Moraalsete kannatuste tõttu tundis hageja ebamugavust, nuttis ning vähenes tema töövõime. Samuti olid kulutused ravimite soetamiseks vajalikud olid rahustavad preparaadid ja korduvad sõidud arstide juurde. Hageja nimetab seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 40 000 krooni. Tõendina oma väidete kinnitamiseks on hageja esitanud teatise kriminaalmenetluse alustamise kohta, avalduse halduskohtule, määruse kriminaalmenetluse alustamise kohta 30. septembrist 2003, traumapunkti tervisekaardi koopia trauma kohta 09. augustil 2003, avalduse kriminaalmenetluse alustamise kohta 11. juulist 2004, teatise väärteomenetluse alustamise kohta

Hageja nõue välja mõista kostjalt10 000 krooni hageja au ja väärikuse teotamise eest. Hageja väitel teotas kostja hageja au kohtule 20. oktoobril 2004 ja 12. jaanuaril 2005 adresseeritud kirjades väljenditega „šantažeerija“, „aferist“, „hageja töötades miilitsas, võttis altkäemaksu“, „hageja mürgitas kostja koera“, „hageja on kostja mitu korda paljaks varastanud“, „hageja elab ebanormaalset elu“. Seoses hageja au teotamisega soovib hageja saada kostjalt kahju hüvitamist summas 10 000 krooni. VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane /---/. VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine /---/ või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Põhiseadus ja seadus kaitsevad inimese au ja head nime ning au ja hea nime solvamine on lubamatu ka juhul, kui see toimub kohtumenetluse käigus. Kohus leiab, et kostja vastuses sisalduvad väljendid „šantažeerija“, „aferist“, „hageja töötades miilitsas, võttis altkäemaksu“, „hageja mürgitas kostja koera“ on käsitletavad kohtule ja menetlusosalistele valeandmete esitamisena ning väljendid „hageja on kostja mitu korda paljaks varastanud“, „hageja elab ebanormaalset elu“ on käsitletavad hageja au teotavate väärtushinnangutena ja selliste väljendite alusetu kasutamine kohtumenetluses on taunitav. Kostja on nimetatud väljendite kasutamist ja suutmatust neid ümber lükata või nende kasutamist õigustada tunnistanud ning avaldas kohtuistungil, et võtab väljendid tagasi ja vabandab hageja ees. Riigikohus on oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05 leidnud, et vabandamine ei ole õiguskaitsevahend, mistõttu ei saa seda nõuda ka mittevaralise kahju tekitamise korral. Küll aga võib kohus au teotamisega tekitatud moraalse kahju rahalises väljenduses lugeda heastatuks kahjutekitaja vabandusega. Kohus leiab, et võttes arvesse seda, et taunitavad väljendid esitati kitsale isikute ringile kohtumenetluse õhustikus, kus pooltel võib olla raske oma tundeid kontrollida ning et kostja on väljendid tagasi võtnud ja hageja ees vabandanud ning tuginedes viidatud Riigikohtu lahendile, loeb kohus antud juhul au teotamisega tekitatud moraalse kahju rahalises väljenduses heastatuks kahjutekitaja vabandusega. Hageja nõue välja mõista kostjalt saamata jäänud kasu 27 krooni päevas. Hageja väitel ostis ta kanu ja kitsi, kuid peale 17. märtsi 2004 kaotas ta võimaluse saada kitsepiima ja mune ning seoses sellega on hagejal saamata jäänud kasu 27 krooni päevas. Saamata jäänud kasu on arvestatud eeldustel, et kits annab päevas 3 liitrit piima ja ühe liitri piima hind on 10 krooni, kokku 30 krooni. 30 kana munevad keskmiselt 20 muna päevas ja üks muna maksab 1,20 krooni, kokku 24 krooni päevas. Kokku moodustab päevas summa 54 krooni. Kostja esitatud nõuet ei tunnista. Esitatud tõendist (tl 161, 162) nähtub, et hageja ostis 02. mail 2003 hr G käest 2 kitse. Kanade omandamise kohta puuduvad igasugused tõendid, mistõttu ei saa lugeda hagejat kanade omanikuks. Samuti puuduvad igasugused tõendid selle kohta, mis sai kitsedest pärast hageja lahkumist. Puuduvad tunnistajate ütlused selle kohta, et hageja oleks konkreetsed kitsed kostja juurde jätnud ja isegi juhul kui see oleks toimunud, siis kas selleks oli poolte vahel mingisugune kokkulepe. Samuti puuduvad igasugused tõendid selle kohta, millises seisundis olid hageja ostetud kitsed ja kas nende valdamise korral oleks valdajal tegelikult tulu tekkinud, sest olenevalt kitse tervislikust seisundist on võimalik, et looma valdamine põhjustab valdajale mitte tulu, vaid kulu. 12(14)

Samuti ei ole hageja tõendanud oma väiteid, et liiter kitsepiima maksab 10 krooni ja üks muna 1,20 krooni. Saamata jäänud tulu tõendamiseks oleks hagejal tulnud tõendada ka kitsele tehtavad kulutused, kitsepiima realiseerimisele tehtavad kulutused ja need arvestada maha saadavast tulust. Seega leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud saamata jäänud tulu esinemist ja hageja nõue selles osas kuulub rahuldamata jätmisele. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 03. mail 2004 ning seega kuulub menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne 01. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik. Õigusabi tasud Ida-Viru Maakohtu 15. detsembri 2004 kohtumäärustega määras kohus hagejale ja kostjale esindajateks advokaadid riigi arvel. Hagejale määratud esindaja esitas 05. aprillil 2005, 21. juunil 2005 ja 11. jaanuaril 2007 kohtule taotlused advokaaditasu määramiseks. Ida-Viru Maakohtu 07. juuli 2005 kohtumäärusega määrati hageja esindajale makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 5559,30 krooni, Viru Maakohtu 12. veebruari 2007 kohtumäärusega 2690,40 krooni ja Viru Maakohtu 12. veebruari 2007 kohtumäärusega 3840,90 krooni. Kostjale määratud esindaja esitas 05. aprillil 2005, 21. juunil 2005, 29. septembril 2005 ja 11. jaanuaril 2007 kohtule taotluse advokaaditasu määramiseks. Ida-Viru Maakohtu 07. juuli 2005 kohtumäärusega määrati kostja esindajale makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 3017,50 krooni, Viru Maakohtu 12. veebruari 2007 kohtumäärusega 2690,40 krooni, Viru Maakohtu 12. veebruari 2007 kohtumäärusega 2147,60 krooni ja Viru Maakohtu 12. veebruari 2007 kohtumäärusega 3017,85 krooni Tunnistajatasud Hageja tasus 23. märtsil 2005 Ida-Viru Maakohtu arvele tunnistajatasu 134,50 krooni tunnistaja A S kohtusse kutsumise eest. Kohus kuulas tunnistaja üle kohtuistungil 11. jaanuaril 2007. Kostja tasus 21. juunil 2005 Ida-Viru Maakohtu arvele tunnistajatasu 134,50 krooni tunnistaja N F kohtusse kutsumise eest. Kohus kuulas tunnistaja üle kohtuistungil 21. juunil 2005. Dokumentide tõlkimise ja paljundamise kulud Hageja tasus 06. detsembril 2005 ja 18 septembril 2006 dokumentide tõlkimise eest vandetõlk V K kokku 120 krooni. Hageja tasus 13. jaanuaril 2005 dokumentide paljundamise teenuselt 8 krooni,

Menetluskulude jaotus Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 sätestab, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seega tuleb hagejalt välja mõista kostja kohtukulu, milleks on tunnistajatasu 134,50 krooni ja õigusabikulu 200 krooni, kokku 334,50 krooni.

Peeter Pällin Kohtunik

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.