3-2-1-44-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 23. aprillil 2001. a Ivan Guzovski hagi AS Keila Terko (pankrotis) ja Eesti Vabariigi vastu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi
Ringkonnakohus ühines maakohtu otsuse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Maakohus on leidnud õigesti, et juriidilise isiku lõpetamine pankrotimenetluses toimub PankrS §-des 57 ja 572 sätestatud korras, kusjuures need sätted ei kohusta haldurit avaldama likvideerimisteadet üleriigilise levikuga ajalehes ega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Äriseadustiku 30. peatükis sätestatud kohustuslikud likvideerimistoimingud, sh likvideerimisteate avaldamine ei ole pankrotimenetluses kohaldatavad. Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et pankrotimenetluses juriidilise isiku lõpetamisel tuleb lähtuda TsK § 473 lg-st 1 ja lugeda kohustuse ülemineku ajaks võlausaldajate üldkoosolekul juriidilise isiku lõpetamise otsuse kohtu määrusega kinnitamise kuupäev. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kostja palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse osaliselt tühistada materiaalõigusnormide väära kohaldamise tõttu ning uue otsusega rahuldada hagi Eesti Vabariigi vastu alates 28. aprillist 2000. a kuni 28. veebruarini 2001. a summas 1 044 krooni 65 senti kuus, ning alates 1. märtsist 2001. a kuni 6. maini 2001. a 1 044 krooni 65 senti korrigeerituna Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinna indeksiga. Eesti Vabariigilt ühekordse hüvitise 16 646 krooni 60 sendi väljamõistmine ei ole TsMS § 227 kohaselt põhjendatud ja seaduslik. Ebaõige on kohtute seisukoht, et Riigi Teataja Lisas või üleriigilise levikuga ajalehes juriidilise isiku likvideerimisteate avaldamist on võimalik samastada määrusega, millega kohus kinnitab juriidilise isiku lõpetamise otsuse. Üldkoosoleku otsust ettevõtte lõpetamiseks ja seda kinnitavat kohtu määrust ei saa käsitada ettevõtte likvideerimisena. Tegemist on pankrotimenetluses alanud ettevõtte likvideerimise ja lõpetamise protsessi algusega. PankrS § 572 lg 2 mõttest tulenevalt likvideeritakse juriidiline isik pärast lõpetamise otsuse kinnitamist pankrotimenetluse lõpuks. Seetõttu ei ole põhjendatud kohtute seisukoht, nagu tuleks riikliku sotsiaalkindlustusorganil üle võtta hüvitise maksmise kohustus enne juriidilise isiku seaduses ettenähtud korras likvideerimist. TsK § 473 mõtte kohaselt on tervisekahjustuse hüvitise maksmise kohustuse üleminekuks vajalik konkreetne tingimus - juriidilise isiku likvideerimisteate avaldamine Riigi Teataja Lisas või üleriigilise levikuga ajalehes. Sama paragrahvi lõige 2 on kohaldatav vaid pärast nimetatud tingimuse saabumist või täitmist. Kuna pankrotiseaduses ei ole halduri kohustust avaldada likvideerimisteade Ametlikes Teadaannetes või üleriigilise levikuga ajalehes ette nähtud, ületas haldur seda tehes oma volitusi. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja kassatsioonkaebusele vastanud ei ole. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. TsÜS § 47 lg 3 järgi lõpetatakse pankrotistunud juriidiline isik pankrotiseaduses sätestatud korras. PankrS § 572 lg 1 kohaselt likvideerib juriidilise isiku pankrotimenetluses haldur, kes peab PankrS §
57 lg-st 5 tulenevalt juriidilise isiku lõpetamise otsuse viivitamata esitama kohtule kinnitamiseks. Kohus kinnitas AS Keila Terko (pankrotis) lõpetamise otsuse 28. detsembri 1998. a määrusega. Tulenevalt TsK § 473 lg-st 1 esitatakse juriidilise isiku likvideerimisel ja õigusjärglase puudumisel tervisekahjustuse hüvitise nõue riiklikule sotsiaalkindlustusorganile. Juriidilise isiku lõpetamine pankrotimenetluses toimub pankrotiseaduses sätestatud korras ja pankrotiseadus ei kohusta haldurit avaldama likvideerimisteadet ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seetõttu ei oma AS Terko likvideerimisteate avaldamine Ametlikes Teadaannetes riigile hüvitise maksmise kohustuse tekkimise tähtpäeva määramisel tähtsust. Juriidilise isiku likvideerimisteate avaldamine, millest arvates toimub TsK § 473 lg 2 järgi hüvitise väljamaksmine kannatanu elukohajärgse sotsiaalkindlustusorgani poolt, teenib eesmärki teavitada võlausaldajaid ja anda neile aeg nõuete esitamiseks. Pankrotimenetluses teenib analoogset eesmärki PankrS §-s 161 sätestatud pankrotiteade, milles muuhulgas märgitakse ka esimese üldkoosoleku toimumise aeg. Selle teate avaldamisest ei saa kahju hüvitamise kohustus riigile üle minna, sest juriidilise isiku lõpetamine otsustatakse PankrS § 27 lg 2 kohaselt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja sama seaduse paragrahv 57 lg 5 ja 6 alusel kinnitab või jätab lõpetamise otsuse kinnitamata kohus. Seega on põhjendatud kohtute seisukoht, et juriidilise isiku likvideerimisel pankrotimenetluses läheb kannatanule tervisekahjustuse hüvitise maksmise kohustus üle riigile juriidilise isiku lõpetamise otsuse kohtu määrusega kinnitamisest. Ekslik on kassaatori seisukoht, nagu võiks kahju hüvitamise kohustus riigile üle minna alles siis, kui likvideerimine on lõpule viidud. Ka väljaspool pankrotimenetlust likvideerimisel läheb TsK § 473 lg 2 järgi kahju hüvitamise kohustus riigile üle enne likvideerimise lõpuleviimist. Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. novembri 2000. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. H. Jõks, J. Luik, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.