3-2-1-61-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 20. aprillil 2001. a OÜ Grinsen hagi OÜ Värvimaier vastu 538 876 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 26. märtsil 2001. a OÜ Grinsen kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/399/2000. Istungist võtsid osa hageja esindaja vandeadvokaat S. Must ja kostja esindaja vandeadvokaat P. Varul. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Hagiavalduse kohaselt müüs AS K.A.S. 14. augustil 1996. a sõlmitud ostu-müügilepingu alusel AS-le Maier 675 000 krooni eest 3/10 mõttelist osa ehitisest Tartus Pikk 12. Lepingu p 3 kohaselt kohustus ostja tasuma ostuhinnast 375 000 krooni maksegraafiku alusel kahe aasta jooksul. 24. märtsi 1997. a ostu-müügilepinguga müüs AS Maier OÜ-le Värvimaier 3/10 mõttelist osa Pikk 12 ehitisest 675 000 krooni eest. Lepingu p 2.2 kohaselt pidi kostja tasuma 375 000 krooni maksegraafiku alusel AS K.A.S. arvele ning 300 000 krooni müüjale. AS K.A.S. ja OÜ Värvimaier sõlmisid maksegraafiku. Likvideerimise käigus loovutas AS K.A.S. oma 375 000 krooni nõude kostja vastu AS-le Canel, kelle õigusjärglaseks sai ümberkujundamisel OÜ Canel Invest, kes omakorda loovutas nõude OÜ-le Grinsen. OÜ Grinsen palus OÜ-lt Värvimaier välja mõista 538 876 krooni, sest kostja ei asunud võlga kustutama. Tartu Maakohtu 30. juuni 2000. a otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kandis AS Maier 24. märtsil 1997. a kostjaga sõlmitud ostu-müügilepingu alusel oma võla AS K.A.S. ees üle kostjale. AS K.A.S. ja kostja vahel sõlmitud maksegraafikus märgitud võla tasumise tingimused kattuvad AS K.A.S. ja AS Maier vahel 14. augustil 1996. a ostu-müügilepingus kokku lepitud tingimustega. Maksegraafiku sõlmimisega väljendas kreeditor AS K.A.S. oma nõusolekut võla ülekandmiseks kostjale. AS Maier ja kostja vahel sõlmitud ostu-müügilepingust nähtub, et poolte tegelik tahe ja käitumine oli suunatud sellele, et kostja tasub lepingusumma AS K.A.S. arvele. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohtu 28. detsembri 2000. a otsusega maakohtu otsus tühistati ja uue otsusega jäeti hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võib TsK § 220 lg 1 kohaselt võlgnik oma võla teisele isikule üle kanda ainult kreeditori nõusolekul. Maakohus leidis ekslikult, et AS K.A.S. ja kostja vahel sõlmitud maksegraafikut saab käsitleda kreeditori nõusolekuna. Nimetatud maksegraafikus ei ole väljendatud kreeditori AS K.A.S. nõusolekut selles, et AS Maier võla koos intresside ja viivisega tasub kostja. Maksegraafiku aluseks on leping, mille pooleks kostja ei olnud. AS Maier ja kostja ostu-müügilepingu p 2.2 kohaselt palus müüja ostjal tasuda 375 000 krooni AS K.A.S. arvele kahe aasta jooksul eraldi maksegraafiku alusel kuude kaupa. Sama lepingu punkti viimase lause kohaselt müüja esindaja avaldab, et loeb nimetatud summa kandmist AS K.A.S. arvele endale tasumiseks. Maakohus rahuldas hagi TsK § 220 alusel ja otsuses puuduvad kohtu põhjendused
TsK § 172 sätete kohaldamise või kohaldamata jätmise osas. AS Maier ja kostja vahel sõlmitud ostumüügilepingu alusel tekkisid vastastikused õigused ja kohustused üksnes lepingu pooltel, millest tulenevalt saab müügisumma tasumist nõuda TsK § 242 alusel müüja, mitte aga kolmas isik. Asjaolu, et lepingu p. 2.2 kohaselt palutakse ostjal osa ostu-müügisummast tasuda kolmanda isiku arvelduskontole, ei saa lugeda TsK § 172 lg 1 kohaselt lepinguks kolmanda isiku kasuks, vaid tegemist on lepinguga täitmisega kolmandale isikule. Seega ei saanud nimetatud lepingust tekkida iseseisvat nõudeõigust isikul, kelle kasuks täitmine oli mõeldud. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et maakohus ei põhjendanud otsuses TsK § 172 kohaldamist või kohaldamata jätmist. Maakohus märkis otsuses, et 24. märtsi 1997. a lepingust nähtub, et poolte tegelik tahe oli suunatud sellele, et lepingusumma tasub kostja AS-le K.A.S. AS Maier ja kostja vahel 24. märtsil 1997. a sõlmitud leping oli TsK §-s 172 lg 1 sätestatud leping kolmanda isiku kasuks. Seda tõendab lepingus sisalduv kostja kohustus tasuda osa ostusummast ASle K.A.S. maksegraafiku alusel ja maksegraafiku tegelik sõlmimine. Ringkonnakohus on ebaõigesti järeldanud, et ei ole alust väita, et AS K.A.S. aktsepteeris AS Maier võla tasumist kostja poolt. Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-00 leiti, et lepingut kolmanda isiku kasuks võivad pooled ilma kolmanda isiku nõusolekuta muuta või tühistada, kuid ainult seni, kuni kolmas isik ei ole võlgnikule avaldanud soovi kasutada temal tekkinud õigust. AS K.A.S. nõusolekut ja soovi temal tekkinud õigust kasutada kinnitab peale maksegraafiku ka AS K.A.S. nõudeõiguse loovutamise leping, millega loovutati nõudeõigus kostja, mitte AS Maier vastu. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja ringkonnakohtu otsust õigeks. Ringkonnakohus eristas lepingut kolmanda isiku kasuks ja lepingut täitmisega kolmandale isikule ning järeldas õigesti, et tegemist on lepinguga täitmisega kolmandale isikule, kellel puudub iseseisev nõudeõigus ja et asjas ei kuulunud kohaldamisele TsK § 172 lg 1. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuses ja kostja esindaja vastuses esitatud seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 95 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ringkonnakohus on teinud järelduse, et 24. märtsil 1997. a AS Maier ja OÜ Värvimaier vahel sõlmitud ostu-müügilepingu puhul oli tegemist lepinguga täitmisega kolmandale isikule, andmata hinnangut AS K.A.S. ja OÜ Värvimaier poolt allkirjastatud maksegraafikule ning põhjendamata, miks lepingu p-st 2.2 tulenevalt ei kuulu kohaldamisele TsK § 172. Kui lepingu sõlminud isik seadis tingimuseks lepingust tuleneva kohustise täitmise kolmandale
isikule, siis kui seaduse või lepinguga ei ole teisiti ette nähtud ega tulene kohustise olemusest, võib TsK § 172 lg 1 kohaselt lepingu täitmist nõuda nii lepingu sõlminud isik kui ka kolmas isik, kelle kasuks oli tingimuseks seatud täitmine. 24. märtsi 1997. a ostu-müügilepingus palus müüja AS Maier ostjal OÜ Värvimaier tasuda osa hinnast AS-le K.A.S. AS K.A.S. ja OÜ Värvimaier allkirjastasid maksegraafiku, millega OÜ Värvimaier tunnistas oma võlgnevust AS-le Maier ja AS K.A.S. avaldas soovi täitmine temalt vastu võtta. Kohustuse täitmist võivad TsK § 172 lg 1 järgi nõuda nii lepingu sõlminud isik kui ka kolmas isik. Kohustuse täitmisest kolmandale isikule AS-le K.A.S. (OÜ-le Grinsen) vabanemiseks oleks OÜ Värvimaier pidanud tõendama, et on kohustuse juba AS-le Maier täitnud. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 2000. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada OÜ-le Grinsen 25. jaanuaril 2001. a tasutud kautsjon 5 388 (viis tuhat kolmsada kaheksakümmend kaheksa) krooni 80 (kaheksakümmend) senti. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.