lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-39-01

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 28.03.2001

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-39-01
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
28.03.2001
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1609
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-39-01

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 28. märtsil 2001. a OÜ Baltic Truck Transport hagi IK Speditor Group OÜ vastu 112 800 krooni saamiseks ning IK Speditor Group OÜ vastuhagi OÜ Baltic Truck Transport vastu 114 742 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 12. märtsil 2001. a IK Speditor Group OÜ kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. oktoobri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/981/2000. Istungist võtsid osa OÜ Baltic Truck Transport esindaja vandeadvokaat M. Normann ja IK Speditor Group OÜ esindaja vandeadvokaat A. Pohla. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Hagiavalduse kohaselt tellis OÜ Balti Hanke Grupp kostjalt IK Speditor Group OÜ-lt (endine IK Speditor-Konsultatsiooni OÜ) saematerjali veo Eestist Saksamaale. Kostja tellis omakorda

2.oktoobril 1998. a veo hagejalt OÜ-lt Baltic Truck Transport. Viimane tellis 4. oktoobril 1998. a veo OÜ-lt Trepten, kes omakorda tellis veo OÜ-lt Urge Road Carrier. 7. oktoobril 1998. a toimus OÜ-le Trepten vahendatud kauba veol avarii, mille tulemusena OÜ-le Balti Hanke Grupp kuulunud saematerjal muutus kasutuskõlbmatuks. Selle tõttu esitas OÜ Balti Hanke Grupp 28. oktoobril 1998. a kostjale pretensiooni 114 742 krooni 56 sendi saamiseks. Kostja rahuldas pretensiooni ja sõlmis 25. mail 1999. a OÜ-ga Balti Hanke Grupp nõude ülemineku kokkuleppe, millega omandas OÜ-lt Balti Hanke Grupp kõik kaubast tulenevad varalised õigused. Samal päeval teatas kostja hagejale, et ta teeb tasaarvestuse hageja poolt talle esitatud 112 800 krooni suuruse nõudega, mis tulenes kostjale osutatud teenustest. Hageja leidis, et kostja tehtud tasaarvestus oli ebaseaduslik ja palus tasaarvestatud summa kostjalt välja mõista. Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 17 p 1 kohaselt vastutab kauba eest vedaja. Kuna hageja ei olnud vedaja, ei vastuta ta kauba riknemise või hävimise eest ning kostja ei saanud tasaarvestust teha. Vastuhagis palus kostja tunnustada 25. mai 1999. a tasaarvestust ning mõista hagejalt välja 1 942 krooni 56 senti. Hageja ja kostja vahel 2. oktoobril 1998. a sõlmitud veolepingu kohaselt kohustus hageja vedama OÜ-le Balti Hanke Grupp kuuluva kauba lepingus toodud marsruudil. Veo ajal toimus liiklusõnnetus, mille tagajärjel kaup muutus kasutamiskõlbmatuks. Sellest tekkinud kahju 114 742 krooni 56 senti hüvitas OÜ-le Balti Hanke Grupp kostja. 25. mai 1995. a nõude ülemineku kokkuleppega omandas kostja kõik OÜ Balti Hanke Grupp kui kaubasaatja varalised õigused, mis tulenesid vaidlusalusest veost. Pärnu Maakohtu 11. mai 2000. a otsusega jäeti hagi rahuldamata ja rahuldati vastuhagi. Kohtuotsuse põhjendustel on tõendatud, et kostja sõlmis 2. oktoobril 1998. a hagejaga veotellimuse, kus vedajana oli märgitud hageja. Tõendamata on, et vedaja oli kolmas isik. Tulenevalt CMR art-st 17 vastutab hageja kui vedaja tekitatud kahju eest. Kostja tasaarvestus oli seaduslik, sest arvestati tasa üheliigilisi nõudeid. Kostja rahuldas OÜ Balti Hanke Grupp 114 742 krooni 56 sendi suuruse pretensiooni.

Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1 942 krooni 56 senti, mis on 114 742 krooni 56 sendi suuruse kahju ja tasaarvestatud 112 800 krooni vahe. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja 112 800 krooni ning jättis rahuldamata vastuhagi. Vastuväiteid 112 800 krooni suurusele võlale kostja ei esitanud. Vaidlust pole selles, et 2. oktoobril 1998. a sõlmisid pooled saematerjali veoteenuse vahendamislepingu, mille kohaselt kostja esitas hagejale veotellimuse. Samasuguse veotellimuslepingu sama kauba veoks sõlmis hageja 4. oktoobril 1998. a OÜ-ga Trepten. Hageja väidete kohaselt olid OÜ Trepten ja OÜ Urge Road Carrier kauba tegelikeks vedajateks ning liiklusavarii toimus nende poolt kauba vedamisel. Kostja neid väiteid ümber ei lükanud. Vastuhagiavalduse kohaselt toimus 7. oktoobril 1998. a liiklusavarii, mille tagajärjel hävis kaup täielikult. 28. oktoobril 1998. a esitas kauba omanik OÜ Balti Hanke Grupp kostjale pretensiooni summas 114 742 krooni 56 senti. Vastuhagi väidete kohaselt rahuldas kostja pretensiooni. Selle tõendamiseks esitas kostja teatise nõude ülemineku kohta 25. maist 1999. a, mille kohaselt läksid nõude rahuldamisest kostjale üle kõik OÜ Balti Hanke Grupp kui kaubasaatja varalised õigused, mis tulenevad veost ja tekitatud varalisest kahjust. Asjas ei esitatud OÜ Balti Hanke Grupp ja kostja vahel sõlmitud veolepingut, kust nähtuks kaubasaatja ja vedaja õigused ja kohustused. Kostja ei ole esitanud tõendeid väidetavalt 7. oktoobril 1998. a toimunud avarii ja hävinenud kauba kohta. Puuduvad tõendid kauba maksumuse ja vedajate vahel liikumise, liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju suuruse ja iseloomu kohta. Hageja eitas puutumust avariiga. Kostja ei esitanud kohtule nõuet tõendavaid dokumente. Kahju tekkimise ja selle suuruse tõendamise koormus lasub kahjusaajal. CMR art 5 kohaselt koostatakse saateleht kolmes eksemplaris ja sellele kirjutavad alla nii saatja kui vedaja. Saatekirja esimene eksemplar antakse saatjale, teine kaubaga kaasa ja kolmas jääb vedajale. Seega pidi nõude loovutamise aktiga kaubasaateleht olema üle antud kostjale, kes oleks pidanud selle esitama. Kostja pole oma nõuet hageja vastu tõendanud. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse. Kohus rikkus 2. oktoobri 1998. a lepingu hindamisel TsMS § 95 lg-t 1. Sellest lepingust tuleneb üheselt, et tegemist on veolepinguga, mitte veoteenuse vahenduslepinguga. Kuna hageja väitis, et tema polnud vedaja, siis pidi seda asjaolu TsMS § 91 lg 1 kohaselt tõendama tema, mitte kostja. Ringkonnakohus on TsMS § 330 lg-t 4 rikkudes põhjendamatult asunud seisukohale, et 4. oktoobri 1998. a veolepingu üheks pooleks oli hageja. Veotellimuse p-st 1 nähtub, et veo tellija oli OÜ Baltic Truck Trade mitte OÜ Baltic Truck Transport. Kostja tõendas, millised õigused olid kaubasaatjal. 2. oktoobri 1998. a veolepingus leppisid hageja ja kostja kokku, et lepingu täitmise ja vaidlusküsimuste lahendamise aluseks on Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni üldtingimused. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et OÜ Balti Hanke Grupp ja kostja vahel oli sõlmitud veoleping. Valesti on leitud, et puudusid tõendid kauba maksumuse, liiklusõnnetuse tagajärjel kaubasaatjale tekitatud kahju suuruse ja iseloomu kohta. Need asjaolud on pooled omaks võtnud nii hagiavalduses kui vastuhagiavalduses.

Vastavalt TsMS §-le 116 peab kohus lugema tõendatuks asjaolu, mille üks pool omaks võttis ja millele teine pool rajab oma nõude või vastuväite. Neid asjaolusid tõendab ka kaubasaatja pretensioon, mille kohus jättis analüüsimata. Kaubasaatelehe pidi esitama hageja. 2. oktoobri 1998. a veolepingu järgi pidi kostja veo eest hagejale tasuma 30 päeva jooksul peale veodokumentide esitamist. Kuna hageja dokumente ei esitanud, siis ei saanud kostja saatelehte edastada ka kaubasaatjale ning viimane ei saanud omakorda seda nõude loovutamisel üle anda kostjale. Kohus kohaldas küll CMR art 5 p 1, mille kohaselt saatedokument koostatakse kolmes eksemplaris, kuid jättis kohaldamata art 4, mille kohaselt saatedokumendi puudumine ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust, mille suhtes kohaldatakse konventsiooni sätteid. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palus jätta selle muutmata. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja kassatsioonkaebuse ja vastustaja esindaja vastuse väidete juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kostja vastuhagi oli rajatud hageja ja kostja vahel 2. oktoobril 1998. a sõlmitud veolepingule ning kostja ja OÜ Balti Hanke Grupp vahel 25. mail 1999. a sõlmitud nõude ülemineku kokkuleppele. Kohus leidis, et kostja nõue ei ole tõendatud. Apellatsioonikohus on õigesti asunud seisukohale, et OÜ Balti Hanke Grupp ja kostja vahel sõlmitud nõude ülemineku kokkuleppest ei tulene iseenesest hagejale kohustust tasuda kostjale viimase poolt OÜ-le Balti Hanke Grupp tasutud summa. Nõude ülemineku kokkuleppe alusel vastuhagi rahuldamiseks pidi kostja tõendama, et OÜ-l Balti Hanke Grupp oli hageja vastu nõue, mis 25. mail 1999. a talle loovutati. Kohus on esitatud tõendeid hinnates põhjendatult leidnud, et OÜ Balti Hanke Grupp nõue hageja vastu ei ole tõendatud ja jätnud 25. mai 1999. a nõude ülemineku kokkuleppe alusel vastuhagi rahuldamata. Samas on ringkonnakohus jätnud aga otsuses põhjendamata, miks ei kuulu vastuhagi rahuldamisele hageja ja kostja vahel 2. oktoobril 1998. a sõlmitud lepingu alusel. Selles osas ei vasta apellatsioonikohtu otsus TsMS 330 lg 4 nõuetele. Kohtuotsese põhjendustest järeldub, et kohus jättis

2.oktoobri 1998. a lepingu alusel vastuhagi rahuldamata põhjusel, et kostja ei esitanud tema ja OÜ Balti Hanke Grupp vahel sõlmitud veolepingut, tõendeid 7. oktoobril 1998. a toimunud liiklusõnnetuse, hävinenud kauba ja selle maksumuse, kauba vedajate vahel liikumise ning liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju suuruse ja iseloomu kohta. Asja materjalidest ei nähtu, et poolte vahel oleks olnud vaidlust OÜ Balti Hanke Grupile kuulunud kauba veol 7. oktoobril 1998. a toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel kauba kasutamiskõlbmatuks muutumisese ja tekitatud 114 742 krooni 56 sendi suuruse kahju üle. Seega on kassatsioonkaebuses õigesti märgitud, et kohus on rikkunud TsMS § 116, mis käsitleb poole omaksvõttu. Otsusest ei selgu, mis tähtsust omab hageja ja kostja vahelise lepingu alusel esitatud nõude seisukohalt kostja leping OÜ-ga Balti Hanke Grupp.

Selle lepingu teksti esitamise vajalikkust on kohus põhjendanud vaid 25. mai 1999. a nõude ülemineku kokkuleppest lähtudes. Samuti ei ole apellatsioonikohus otsuses põhjendanud, kuidas seondub veose saatedokumendi esitamata jätmine 2. oktoobri 1998. a lepingu alusel esitatud kostja nõudega. Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et kostja on vastuhagi tõendanud Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni üldtingimustega, mille kohaldamises pooled 2. oktoobri 1998. a lepingus kokku leppisid. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks sellise tõendi esitanud. Kohus ei pidanud otsuses põhjendama, miks ta leiab, et hageja sõlmis 4. oktoobril 1998. a veotellimuslepingu OÜ-ga Trepten, kuigi tellimuse tekstis on tellijana märgitud mitte hageja, vaid OÜ Baltic Truck Trade. Seda, et 4. oktoobri 1998. a veotellimus oli sõlmitud hageja ja OÜ Trepten vahel, kostja esimese ega teise astme kohtus ei vaidlustanud. Kuna vastuhagi rahuldamata jätmise osas ei vasta apellatsioonikohtu otsus TsMS § 330 lg 4 nõuetele ja vastuhagi rahuldamine välistab hagi rahuldamise, siis tuleb apellatsioonikohtu otsus tühistada tervikuna. Kassatsiooniastmes hageja OÜ Baltic Truck Transport kantud õigusabikulu 5900 krooni väljamõistmine kuulub lahendamisele asja sisulisel läbivaatamisel. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. oktoobri 2000. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Advokaadibüroole Pohla & Hallmägi 27. novembril 2000. a tasutud kautsjon 1147 (üks tuhat ükssada nelikümmend seitse) krooni. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.