Asjaõigus › Omandiasjad

Tsiviilasi nr 2-15-17829

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-15-17829 32) Turvatrossid (200 tk); 33) Kaablid juhtmed, jätkujuhtmed (230 tk); 34) Harukarbid, kuluvahendid (100 tk). 2.2 Anda Olga Aasavile tähtaeg eelmises punktis toodud kohustuse täitmiseks, milleks on 10 päeva alates käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisest. 2.3 Kui Olga Aasav esemete väljaandmise nõuet määratud tähtaja jooksul ei täida, tuleb Olga Aasavilt välja mõista kahju hüvitis summas 12 119,70 eurot. 2.4 Välja nõuda OÜ Atlant VII ebaseaduslikust valdusest Zelluloosi Kinnisvara OÜ valdusse Zelluloosi Kinnisvara OÜ omandis olevad järgmised esemed: 1) Kõlar Center, Martin Audio F 15, (1 tk) - 275 eurot; 2) Comp BSS DPR – 404,(2 tk) – 650 eurot; 3) Gate BSS DPR-504 (2 tk) – 600 eurot; 4) Ekvalaiser BSS FCS-960 (3 tk) - 1100 eurot; 5) Helipult Crest Audio XRACK24 - 550 eurot; 6) CD mängija Pioneer CDJ-200 (2 tk) – 266,6 eurot; 7) Shure Beta 58 (2 tk) -100 eurot; 8) Monitor Martin Audio LE1200 (6 tk) – 2500 eurot; 9) Lõppvõimendi Crest CC2800 (2 tk) -500 eurot; 10) Digipult Yamaga 01V96 - 750 eurot; 11) Mikrofonijalg pikk, KÖNING-MEYER (4 tk) – 57 eurot; 12) Mikrofon Shure Beta 52 (1 tk)- 25 eurot; 13) Mikrofon Suhre SM 57 (2 tk) – 50 eurot; 14) Mikrofon OKTAVA MK-012 (3 tk) – 150 eurot; 15) Mikrofonijalg lühike KÖNING-MEYER (1 tk) – 76,7 eurot; 16) Kõlarijalg, KÖNING-MEYER (2 tk) – 25 eurot; 17) Video/Dataprojektor, EIKI LC-X71L - 500 eurot; 18) StudioDUE CS4, 4XPar64, effektvalgusti (4 tk) – 200 eurot; 19) Antari Z-1500 DMX, tossumasin (2 tk) – 50 eurot; 20) Rosco Cold Flow, külma tossu masin – 50 eurot. 2.5 Anda OÜ-le Atlant VII tähtaeg eelmises punktis toodud kohustuse täitmiseks, milleks on 10 päeva alates käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisest. 2.6 Kui OÜ Atlant VII esemete väljaandmise nõuet määratud tähtaja jooksul ei täida, tuleb OÜ-lt Atlant VII välja mõista kahju hüvitis summas 8 475,30 eurot. 2.7 Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et nõue Olga Aasavi vastu kuulub rahuldamisele AÕS § 84 lg 1 alusel palub hageja Olga Aasavilt Zelluloosi Kinnisvara OÜ kasuks välja mõista kahju hüvitis summas 20 595 eurot.

Tsiviilasi nr 2-15-17829 täiskomplektsuses oleva vara valduse, mis on loetletud hagi tagamise taotluse p-s 5 (I kd tlk 167-168). Vara nimetuseks oli üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud „Prof. audio-, video- ja valgustustehnika LISAS 1“. 3) 23.07.2013 lõpetas Swedbank Helioga liisingulepingu nr XXX lepingu rikkumise tõttu (I kd tlk 108). 4) 26.11.2013 sõlmisid Swedbank ja hageja müügilepingu TOL nr XXX (I kd tlk 123), millega hageja soetas endale vara, mida Helio oli kasutanud liisingulepingu nr XXX alusel (I kd tlk 71). Vara koondnimetuseks oli liisingulepingu nr XXX lisa nr 1 kohaselt „Prof. audio, video- ja valgustustehnika LISAS 1“. Tegemist on täpselt sama lepingu objektiga, mille võttis liisingusse XXX Helio. 3.2 Hageja on kohtule järgnevalt selgitanud, kuidas on algselt Ateena Maja OÜ poolt liisitud vara (hagi tagamise avalduse asjaolude punktis 6 märgitud vara; I kd tlk 169-171) saanud hageja omandisse: 1) XX.XX.XXX sõlmisid Elikante ja Hansa Liising müügilepingu nr XXX (I kd tlk 46-47) ning ATEENA MAJA OÜ (edaspidi ATEENA MAJA) ja Hansa Liising liisingulepingu nr XXX (I kd tlk 48-52). Lepingute objektiks oli professionaalne lavatehnika lisavarustus, vastavalt müügipakkumisele nr 505 (I kd, tlk 59-63). 2) XX.XX.XXX sõlmisid Swedbank, Helio ja ATEENA MAJA liisingulepingu nr XXX lisa nr 1 liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd tlk 72). Nimetatud üleandmise vastuvõtmise aktiga sai Helio endale 02.03.2007 üleandmise- vastuvõtmise aktis nr XXX lisas märgitud täiskomplektsuses oleva vara valduse (I kd tl 72, 1 lõik), mis on loetletud hagi tagamise taotluse p-s 6. Liisingulepingu nr XXX alusel liisitud vara nimetuseks oli XX.XX.XXXX liisinglepingus oli märgitud „seade professionaalne lavatehnika LISAS 1“. 3) 23.07.2013 lõpetas Swedbank Helioga liisingulepingu nr XXX lepingu rikkumise tõttu (I kd tlk 108). 4) XX.XX.XXXX sõlmisid Swedbank ja hageja müügilepingu TOL nr XXX (I kd tlk 124), millega hageja soetas endale vara, mida Helio oli kasutanud liisingulepingu nr XXX alusel (I kd tlk 72). Vara koondnimetuseks oli liisingulepingu kohaselt „seade professionaalne lavatehnika LISAS 1“. Tegemist on täpselt sama lepingu objektiga, mille võttis liisingusse XX.XX.XXXX Helio.

Tsiviilasi nr 2-15-17829 hagiavalduses nõutava vara valdust. Samas ei ole kostjad esitanud vallatava vara omandit tõendavaid alusdokumente.

Tsiviilasi nr 2-15-17829 ega käsutama hakata. Kahju suuruseks on vara turuväärtus 26.11.2013 seisuga. Esmases hagiavalduses lähtus hageja vara soetamisväärtusest kahju hüvitise suuruse määramisel, mis oli 98 118,41 eurot. 01.01.2017 esitatud hagiavalduse täienduses vähendas hageja nõutava kahju suurust 20 595 euroni, mis oli hageja hinnangul vara väärtus 26.11.2013 seisuga.

KOSTJA SEISUKOHT

Tsiviilasi nr 2-15-17829

1) XX.XX.XXXX kokkuleppe osapooled on ammendavalt fikseerinud ja vastastikku kinnitanud, et kust ostetud (kes on müüja; nt OÜ Stratus) ning millist liiki liisinguvara (nt köögitehnika) asub Helio VII OÜ poolt üüritud äriruumides. 2) XXX kokkuleppest nähtuvalt ei asunud Helio VII OÜ poolt üüritud äriruumides mitte ühtegi hagi p-s 5 märgitud ning 3 Step IT OÜ-lt soetatud eset (ei arvutustehnikat, kontoritehnikat ega ka mistahes professionaalset lavatehnikat). 3) XXX kokkuleppest nähtuvalt ei asunud Helio VII OÜ poolt üüritud äriruumides hagi p-s 6 märgitud ning Focuspoint OÜ-lt soetatud ning Ateena Maja OÜ poolt liisitud professionaalse lavatehnika lisavarustust. Kostjad rõhutavad, et XXX kokkuleppest nähtuvalt asus üüripinnal üksnes Focuspoint OÜ-lt soetatud kinotehnika, mille liisinguvõtjaks oli Elikante OÜ, mitte aga Ateena Maja OÜ. Hageja pole kohtule esitanud Swedbank Liising AS-i ja Elikante OÜ vahel XXX sõlmitud liisingulepingut nr XXX, mistõttu pole teada, millised konkreetsed esemed (sh seerianumbrid, tootekoodid) on antud liisingulepingute esemeks. Seejuures võib kuupäevadest järeldada, et sellist liisingulepingut nagu Swedbank Liising AS-i ja Elikante OÜ vahel XXX sõlmitud liisinguleping nr XXX pole tegelikkuses sõlmitudki, kuna hageja väidete kohaselt anti liisingulepingu järgne väidetav vara väidetavalt üle XX.XX.XXXX ehk 3 päeva enne liisingulepingu enda sõlmimist, kusjuures asjaoludest nähtuvalt ei haaku liisingulepingu sõlmimise kuupäevad, liisingulepingute numbrid, liisingulepingute esemed ega ka mitte liisingulepingute esemeks olevad asjad (arvutustehnika, kontoritehnika ning hagis väidetud professionaalne lavatehnika). Hageja poolt esitatud väited, mille kohaselt lõpetas Swedbank Liising AS XX.XX.XXXX Helio VII OÜ-ga liisingulepingud, on paljasõnaline. Hageja on jätnud tähelepanuta, et hagi lisas 17 olev väljatrükk 02.07.2013 ülesütlemisavaldusest, ei saa järeldada seda, et see ülesütlemisavaldus on ka toimetatud kostjani TsMS § 69 lg 3 tähenduses. Swedbank Liising AS-i 19.08.2013 e-mail (I kd tlk 109), milles Swedbank Liising AS teatab, et on teostanud Athena Keskuses liisingulepingute esemete ülevaatuse, mille tulemusena puuduvad Athena keskuses 19.08.2013 e-mailis märgitud esemed, ei tõenda hageja väiteid. Olukorras, kus hageja enda väidete kohaselt lõpetati hageja ja Ateena Maja OÜ vahel üürileping 01.11.2012 ning seejärel võttis üüripinna üle uus üürnik, ei saa kostja I vastutada mistahes Athena Keskusesse jäänud ning Ateena Maja OÜ kaudsesse valdusesse jäänud väidetavate liisinguesemete säilimise eest. Teisalt tõendab Swedbank Liising AS-i 19.08.2013 e-mail ümberlükkamatult ning vastupidiselt hagis väidetule, et kõik väidetavate liisingulepingute esemeks olevad esemed asusid jätkuvalt Athena Keskuses. Swedbank Liising AS pole tuvastanud, et sealt oleks puudu rohkem esemeid, kui Swedbank Liising AS-i 19.08.2013 e-kirjas märgitud. Kostjate hinnangul on küsitav hagiga kohtule esitatud müügilepingute sõlmimine, kuna dokumendid on allkirjastatud vaid Swedbank Liising AS-i poolt. Swedbank Liising AS-i 01.12.2015 kinnituskiri ei tõenda seda, mis on 26.11.2013 müügilepingute esemeks. Müügilepingutest ei nähtu, et müügilepingute esemeks oleksid asjad, mis oleks varasemalt olnud Swedbank Liising AS-i ja Helio VII OÜ vaheliste liisingulepingute esemeteks. Müügilepingutes puudub vähimgi viide asjaolule, et müügilepingute esemeks on Helio VII OÜ poolt liisitud esemed. Kostjad rõhutavad, et omandiõiguse tekkimist mingitele asjadele peab tõendama eelkõige leping, mitte aga menetlusväliste kolmandate isikute paljasõnalised kirjalikud seletused. Samuti ei ole hageja enda väidete kohaselt või nende õigsust eeldades (mida kostjad ei tee) vallasjade omandiõigus hagejale saanud üle minna, kuna AÕS § 92 lg 1 sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Hageja on kohtule väitnud, et tal pole 26.11.2013 müügilepingute esemeks olevate asjade valdust (vaatamata asjaolule, et müügilepingutes kinnitatakse hageja poolt valduse olemasolu ja saamist). Seega pole saanud toimuda ka mistahes vallasomandi üleminekut hagejale AÕS § 92 lg 1

Tsiviilasi nr 2-15-17829

alusel. Arvestades, et hageja enda väidete kohaselt pole vallasjad hageja valduses (vaatamata asjaolule, et müügilepingutes kinnitatakse hageja poolt valduse olemasolu ja saamist), ei saanud hageja omandiõigus mistahes asjadele tekkida ka AÕS § 92 lg 2 alusel. Samuti ei nähtu ka 26.11.2013 müügilepingutest AÕS § 93 kohaseid kokkuleppeid, mistõttu on kostja seisukohal, et mistahes hageja vallasomand asjadele pole saanud tekkidagi, kuna vallasomandi tekkimise eeldused on täitmata. Kui hageja ei tõenda kohtule 02.07.2013 liisingulepingu ülesütlemist, pole Swedbank Liising AS saanud ka mistahes liisingulepingute esemeteks olevaid asju hagejale võõrandada, sest Swedbank Liising AS-is puudus vara tagastamise nõudeõigus (kui see üldse kunagi on tekkinud, sest kohtule pole tõendatud liisingulepingute ülesütlemist ega ka mitte nende tingimusi). Kuigi liisinguesemete omandamine Ateena Maja OÜ poolt on tõendamata, tõendab XX.XX.XXX Ateena Maja OÜ ja OÜ Helio VII vaheline müügileping (II kd tlk 175), et Ateena Maja OÜ on XX.XX.XXXX sõlminud väidetavalt Swedbank AS-ile kuuluva liisinguvara suhtes võõrandamislepingu OÜ-ga Helio VII, võõrandades OÜ-le Helio VII enda valduses oleva liisinguvara. Swedbank Liising AS, Ateena Maja OÜ ja OÜ Helio VII sõlmisid liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd tlk 72), mis kannab kuupäeva XX.XX.XXXX, kuid mille on dokumendist nähtuvalt Ateena Maja OÜ sõlminud alles XX.XX.XXXX. VÕS § 11 lg 2 kohaselt on järelikult XX.XX.XXX dateeritud kokkulepe sõlmitud alles XXX ehk pärast seda, kui Ateena Maja OÜ oli liisinguvara võõrandanud OÜ-le Helio VII. Järelikult oli Ateena Maja OÜ võõrandanud liisinguvara OÜ-le Helio VII, jättes Swedbank Liising AS-i vara omandiõigusest ilma. Olukorras, kus Ateena Maja OÜ oli väidetavalt Swedbank Liising AS-ile kuuluva liisinguvara OÜ-le Helio VII juba XXX võõrandanud, ei saanud Swedbank Liising AS XXX ka midagi Helio VII OÜ-le liisida või üle anda, kuna Swedbank Liising AS oli selleks ajaks juba kaotanud omandiõiguse liisinguvarale. Järelikult ei saanud Swedbank Liising AS mingeid liisinguesemeid ka hagejale müüa, kuna Swedbank Liising AS-il puudus mistahes liisinguesemete omandiõigus, sest see oli juba aastaid tagasi läinud üle OÜ-le Helio VII. XXX AS Transcom Vara ja Helio VII vaheline kokkulepe (II kd tlk 176) tõendab täiendavalt, et Swedbank Liising AS-iga sõlmitud liisingulepingud on olnud täielikult esemetud, kuna Swedbank Liising AS-il ei ole olnud liisinguesemete omandiõigust, mille suhtes Helio VII OÜ-ga liisingulepingut sõlmida. Nii Ateena Maja OÜ kui ka Elikante OÜ on võõrandanud Swedbank Liising AS-ile kuulunud väidetavalt liisitud asjad OÜ-le Helio VII. Käesoleva menetlusdokumendi lisast 2 nähtuvalt on AS Transcom Vara ja OÜ Helio VII sõlminud XXX müügilepingu, mille kohaselt on OÜ Helio VII müünud Athena Keskuses oleva kogu tehnilise inventari 48 036.88 euro eest AS-ile Transcom Vara. Lepingupooled on kokku leppinud, et vara omandiõigus läheb AS-ile Transcom Vara üle pärast müügihinna tasumist. Arvestades, et müügihinda ei tasutud, jäi OÜ Helio VII endiselt kogu Athena Keskuses oleva vara omanikuks. Kostjad rõhutavad, et dokument tõendab üheselt, et kogu Athena Keskuses oleva tehnilise inventari omandõigus oli OÜ-l Helio VII, vastasel juhul ei oleks ju sõlmitud XXX kokkulepet AS-iga Transcom vara. OÜ Helio VII omandiõigust tõendab täiendavalt ju XXX Ateena Maja OÜ ja OÜ Helio VII vaheline müügileping (II kd tlk 175). Hageja on esitanud kohtule lisaks vindikatsioonilisele nõudele kostja I vastu ka alternatiivse kahju hüvitamise nõude. Hageja pole hagis motiveerinud, millisel õiguslikul alusel ning millistel asjaoludel hageja kostjalt I kahju hüvitamist nõuab. Hageja pole suutnud kahju hüvitamise nõude alusnorme defineerida vaid põhjusel, et kostja I pole mistahes väidetavalt hagejale kuuluvate asjade valdaja, mistõttu pole kostjalt I võimalik nõuda ka kahju hüvitamist.

Tsiviilasi nr 2-15-17829

Hageja selgitas istungil, et esitas 1. jaanuaril 2017 nõude täpsustuse (III kd, tlk 108-115). Nõude täpsustuses on hageja vara koosseisude puhul lähtunud sellest, millised esemed tuleb välja nõuda kostjalt I ja millised esemed kostjalt II. Kostjalt II tuleb välja nõuda need esemed, mis arestiti täitemenetluse käigus Atlantises. Kostjalt I need esemed, mida Atlantises ei olnud. Muus osas jäi hageja oma hagiavalduses esitatud asjaolude juurde. Täiendavalt selgitas hageja, et XXX liisingulepingust nr XXX nähtub, et liisinguvõtja on liisinguesemega tutvunud (III kd, tlk 25) ning pankrotihalduri aruandest nähtub, et juhatuse liige võttis 2010 liisinguseadmed üle. Seega on tõendatud, et liisinguesemete valdus on üle läinud OÜ-le Helio VII, kelle juhatuse liikmeks oli Olga Aasav. Seega peab kostja I tõendama, et tema ei ole saanud liisingulepingute alusel üle antud vara. Lisaks märkis hageja esindaja, et 3 Step IT OÜ oli ettevõte, kes (III kd, tlk 36) osutas teenust ja kes hankis liisinguvara (teenuse raamleping III kd tlk 36-60). XX.XX.XXXX sõlmiti kokkulepe, äriruumides asuva liisingvara omandamiseks, mille puhul on tegemist kolmepoolse hea usu kokkuleppega, millest nähtub poolte tahe, et OÜ Helio VII võtab need kohustused üle. Hageja esindaja märkis, et 31.12.2011 toimus inventari üleandmine. Osad esemetest jäid Athena Keskusesse. Hageja põhikirjajärgne esindaja Kaspar Kokk selgitas, et osad asjad on Athena Keskuses olemas. Kui OÜ-ga Helio VII üürileping lõpetati, siis kohapeal fikseeriti olukord, mille kohta on olemas ka akt (I kd tlk 77-79). Hageja avaldas kohtuistungil, et loobub osaliselt esitatud kahju nõudest 77 523,41 euro ulatuses (algne nõue 98 118,41 eurot) ning palub kostjatelt välja mõista kahju hüvitis summas 20 595 eurot. Hageja esindaja on seisukohal, et kahju tekkis hagejale 2013. aastal. Muus osas jääb hageja varasemalt esitatud kirjalike seisukohtade juurde. Kostjate esindaja jääb oma varasemate seisukohtade juurde, kuid täpsustab, et kahju tuleks kindlaks määrata käesoleva aja seisuga, mitte 2013. a seisuga.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud poolte esitatud tõendite ja seisukohtadega leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Zelluloosi Kinnisvara OÜ esitas 26.11.2015 Tartu Maakohtule hagiavalduse Olga Aasavi ja OÜ Atlant VII vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljaandmise nõudes ja alternatiivselt kahju hüvitamise nõudes.

Hageja nõuab kostjalt I käesoleva otsuse punktis 2.1 nimetatud asjade ebaseaduslikust valdusest väljaandmist AÕS § 80 alusel. Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt I kahju hüvitist tulenevalt AÕS § 84 lg 1, summas 12 119,70 eurot.

Kostjalt II nõuab hageja käesoleva otsuse punktis 2.4 nimetatud asjade ebaseaduslikust valdusest väljaandmist. Kui kostja II seda ei tee, palub hageja määrata kohustuse mitte täitmisel kindlaks kahju hüvitise summas 8 475,3 eurot.

Seega on hageja esitanud kostjate vastu AÕS § 80 alusel vindikatsiooninõude ja alternatiivselt AÕS § 84 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude.

AÕS § 80 kohaldatakse valduse kaotusega seotud omandiõiguse rikkumise korral, st olukorras, kus omanikule kuuluv asi on kolmanda isiku ebaseaduslikus valduses (AÕS § 34 lg 1), mistõttu omanikul ei ole võimalik teostada tema omandiõiguse osaks olevat valdus- ja kasutusõigust asja suhtes. Vindikatsiooninõude esmane eeldus on, et nõude esitanud isik on väljanõutava asja omanik. Isik, kelle vastu nõue esitatakse, peab olema väljanõutava asja valdaja, kes valdab asja õigusliku aluseta, st. kellel puudub omaniku suhtes asja valdamise õigus. Vindikatsiooninõude esitanud isik peab vaidluse korral talle asja suhtes kuuluva omandiõiguse tõendama (AÕS § 82 lg 1). Kui valdaja väidab, et vinditseeritav asi kuulub talle, kehtib AÕS § 90 lg 1 kohaselt valdaja omandiõiguse eeldus

Tsiviilasi nr 2-15-17829 ning vindikatsiooninõude esitanud isik peab selle edukaks maksma panekuks ümber lükkama, st. tõendama, et ta on vinditseeritava asja omanik. Esmalt kontrollib kohus, kas hageja on saanud käesoleva otsuse punktides 2.1 ja 2.4 toodud asjade omanikuks.

Kohus kontrollib, kas algselt Elikante OÜ poolt liisitud vara (hagi tagamise taotluse punktis 5 märgitud vara; I kd tlk 168-169) on saanud hageja omandisse.

a.

XX.XX.XXXX sõlmisid Hansa Liising Eesti AS ja OÜ 3 Step IT ostu – müügilepingu nr XXX (I kd tlk 38-39). Hansa Liisingult võttis müügilepingus ja selle lisas 1 märgitud vara liisingusse Elikante OÜ liisingulepinguga nr XXX, mida ei ole kohtule esitatud. Kostja on asunud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et on algselt (20.02.2007) Elikante OÜ poolt liisitud vara omandanud. Esmalt viitavad kostjad asjaolule, et XX.XX.XXXX AS Hansa Liising Eesti (ostja) ja 3 Step IT OÜ (müüja) vahelise müügilepingu nr XXX , kohaselt on müügilepingu esemeks arvutustehnika vastavalt liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise aktile nr XXX. Samas on hageja esitanud kohtule (I kd tlk 40) väidetavalt XX.XX.XXXX sõlmitud 3 Step IT OÜ ja Elikante OÜ vahelise kontoritehnika liisingulepingu nr XXX lisa nr 1 üleandmisevastuvõtmise akti, millise dokumendi parempoolsest tulbast nähtuvalt on iga eseme juures müüjaks märgitud hoopis Ateena Maja OÜ. Kostjad rõhutavad, et hageja pole kohtule esitanud XX.XX.XXXX AS Hansa Liising Eesti (ostja) ja 3 Step IT OÜ (müüja) vahelise müügilepingu esemeks olevat arvutustehnika üleandmise-vastuvõtmise akti nr XXX, vaid on kohtule esitanud kontoritehnika liisingulepingu nr XXX lisa nr 1, millest ei nähtu ega ole tuvastatav Hansa Liising Eesti AS-i ja Elikante OÜ vahelise arvutustehnika liisingulepingu ese. Hageja pole kohtule esitanud ka asjakohaseid liisingulepinguid AS-i Hansa Liising Eesti ja Elikante OÜ vahel. Hageja on kohtule esitanud Elikante OÜ teenuse raamlepingu 3Step IT OÜ-ga (III kd tlk 36-44), mis sätestab Elikante OÜ ja Step 3 IT vahelise lepingu eesmärgi ning teenuse alusel osutatavate esemete omandamise raamtingimused. Liisingu raamleping kannab numbrit XXX. Raamlepingu kohaselt kohustus 3Step IT OÜ hankima Elikante OÜ-le seadmeid. Lepingu lisa 1 (III kd tlk 44-45) p 1 kohaselt lisatakse liisingulepingusse vara üleandmise-vastuvõtu aktidega. Liisinguleping, mis koostati, kandis lisas 1 märgitud lisa 4 näidise (III kd tlk 49-52) kohaselt nime „kontoritehnika liisinguleping“, st. kontoritehnika liisinguleping nr. XXX (III kd tlk 54-60). Samuti on esitatud allkirjastatud kontoritehnika liisingulepingu üleandmise-vastuvõtmise akt nr XXX (III kd tlk 61-64, sama akt ka I kd, tlk 40, 42-43, allkirjaleht puudub). Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et I kd tlk 40, 42-43 esitatud lisa 1 on Elikante OÜ ja Step 3 IT vahelise liisingulepingu lisa, mille alusel on 3 Step IT OÜ ostnud vastavalt poolte vahelise teenuse raamlepingu (III kd tlk 37-43) punktile 3.1. Elikante OÜ-le Ateena Maja OÜ-lt lisas 1 märgitud tehnika. Seega ei ole tegemist Elikante OÜ ja Hansa Liisingu vahel XX.XX.XXXX sõlmitud liisingulepingu lisaga. Hageja püüab küll väita, et nõudeõiguse loovutamise lepinguga nr XXX (I kd tlk 44-45) on hageja poolt esitatud lisast (I kd tlk 40) saanud ka ostu-müügi lepingu nr 3XXX lisa. Kohtu hinnangul ei ole esitatud lepingutest võimalik aga sellisele järeldusele jõuda, kuna nimetatud ostumüügilepingu punktis 1.1 on konkreetselt märgitud, et lepingu objektiks on arvutustehnika, vastavalt liisingueseme üleandmise-vastuvõtu aktile number XXX. Hilisemas seisukohas on hageja esitanud kohtule lisaks ka koopia (III kd, tlk 61-64) järgneva pealkirjaga dokumendist: „Kontoritehnika liisingulepingu nr XXX lisa 1;

Tsiviilasi nr 2-15-17829 Liisinguesemete üleandmise-vastuvõtmise akt nr XXX“, mille on allkirjastanud Elikante OÜ ja 3 Step IT OÜ esindajad. Kohus möönab, et antud dokumendi pealkiri viitab küll XX.XX.XXXX sõlmitud müügilepingule, kuid sellel puudub AS Hansa Liising Eesti esindaja allkiri. Ostu-müügi lepingu nr XXX punkti 4.4. kohaselt loetakse vara müüja poolt üleantuks ja ostja poolt vastuvõetuks üleandmise-vastuvõtu akti allkirjastamisest. Sellist akti ei ole hageja aga kohtule esitanud. Seega ei ole kohtu hinnangul tõendatud, millise vara AS Hansa Liising Eesti XX.XX.XXXX müügilepinguga nr 3XXX omandas. b.

XXX sõlmisid Swedbank Liising AS, Helio VII OÜ ja Elikante OÜ liisingulepingu nr XXX lisa nr 1 liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd tlk 71). Nimetatud üleandmise vastuvõtmise aktiga sai Helio VII OÜ hageja hinnangul endale XX.XX.XXXX üleandmise-vastuvõtmise aktis nr XXX märgitud täiskomplektsuses oleva vara valduse, mis on loetletud hagi tagamise taotluse p-s 5 (I kd tlk 167-168). Vara nimetuseks liisinglepingus oli märgitud „Prof. audio-, video- ja valgustustehnika LISAS 1“. Pooled on XXX sõlmitud lepingus märkinud, et liisinguvõtja kinnitab, et on Elikante OÜ nõusolekul käesoleva lepingu sõlmimisega tervikuna üle võtnud liisingulepingust nr XXX Elikante OÜ tulenevad liisinguvõtja õigused ja kohustused. Pooled on ka kokku leppinud, et käesoleva liisingulepingu allkirjastamisega muudetakse liisingulepingu nr XXX Elikante OÜ tingimusi ja käesoleva liisingulepingu tingimused asendavad täielikult liisingulepingu nr XXX tingimusi. Seejuures ei ole hageja aga esitanud kohtule AS Hansa Liising Eesti ja Elikante OÜ vahel XXX sõlmitud liisingulepingut nr XXX, vaid on esitanud ainult nõudeõiguse loovutamise lepingu (I kd tlk 44-45). Riigikohus on lahendis 3-2-1-39-01 märkinud, et nõude ülemineku kokkuleppe alusel nõude rahuldamiseks tuleb tõendada, et nõude esitajal oli teise poole vastu nõue, mis talle loovutati. Antud juhul ei ole hageja esitanud kohtule liisingulepingut, millest nähtuks nõue, mida loovutati. Seega ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud, mida AS-le Hansa Liising Eesti loovutati. XXX sõlmitud liisingulepingu nr XXX lisast nr 1 (I kd, tlk 71) nähtub, et antud lisa on samuti ka XXX sõlmitud liisingulepingu nr XXX lisaks. Kohtule jääb selgusetuks, kuidas on võimalik, et pooled sõlmivad 2010. aastal lisa lepingule, mis on sõlmitud kolm aastat varem. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud tõenditega saab lugeda tõendatuks asjaolu, et Helio VII OÜ liisis Swedbank Liising AS-lt liisingulepingu nr XXX (III kd, tlk 65-68) alusel selle lisas 1 (III kd, tlk 23-24) toodud esemed. See aga ei tõenda hageja selgitusi, justkui oleks antud lisas nimetatud esemeid algselt liisinud Elikante OÜ XXX AS-ga Hansa Liising Eesti sõlmitud liisingulepingu alusel. Seejuures nõustub kohus kostja vastuväites toodud seisukohaga, et Swedbank Liising ASi ja Elikante OÜ vahel väidetavalt XXX sõlmitud liisinguleping nr XXX selgituste juures ilmneb ebakõlasid. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav hageja väide, mille kohaselt anti liisingulepingu järgne vara väidetavalt üle XX.XX.XXXX ehk 3 päeva enne liisingulepingu enda sõlmimist, kusjuures asjaoludest nähtuvalt ei haaku ka liisingulepingu sõlmimise kuupäevad, liisingulepingute numbrid, liisingulepingute esemed ega ka mitte liisingulepingute esemeks olevad asjad (arvutustehnika, kontoritehnika ning hagis väidetud professionaalne lavatehnika).

Tsiviilasi nr 2-15-17829 c.

23.07.2013 lõpetas Swedbank Helioga liisingulepingu nr XXX lepingu rikkumise tõttu (I kd tlk 108). Kostja on seisukohal, et esitatud ülesütlemisavaldusest ei saa järeldada, et see ülesütlemisavaldus on ka toimetatud kostjani TsMS § 69 lg 3 tähenduses. Seega ei ole kostja hinnangul ülesütlemine kehtiv. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemise avaldus on tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 mõttes. TsÜS § 69 lg 1 I lause kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. Sama paragrahvi lg 2 II lause kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohus möönab, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et antud ülesütlemise teade on Helio VII OÜ-le kätte toimetatud. Samas aga leiab kohus, et hageja on tõendanud asjaolu, et kostja I, kui Helio VII OÜ juhatuse liige teadis liisingulepingute ülesütlemisest, sest 11.09.2013 pankrotimenetluses on Olga Aasav kinnitanud (I kd, tlk 113), et Swedbank Liising on seoses võlgnevuse tekkimisega liisingulepingud üles öelnud. Seega on Helio VII OÜ kohtu hinnangul lepingu ülesütlemise tahteavalduse ka TsÜS § 69 lg 2 mõttes kätte saanud. Liisingulepingu nr XXX (III kd, tlk 65-68) lõppemisel jäi liisinguesemete omandiõigus Swedbank Liisingule.

d.

XX.XX.XXXX sõlmisid Swedbank Liising AS ja hageja müügilepingu TOL nr XXX (I kd, tlk 123), mille kohaselt hageja soetas endale vara, mis lepingu kohaselt kandis nime „Prof. audio-,video-ja valgustehnika Lisas 1“. Hageja väidete kohaselt on tegemist varaga, mida Helio VII OÜ oli kasutanud liisingulepingu nr XXX alusel (I kd, tlk 130). Kostja on seisukohal, et antud müügileping ei ole sõlmitud, kuna dokumendid on allkirjastatud vaid Swedbank Liising AS-i poolt. VÕS § 11 lg 4 sätestab, et kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Samas puudub seaduses säte, mille kohaselt müügileping loetakse sõlmituks, kui müüja allkirjastab lepingudokumendi. Kohus on seisukohal, et seaduses puudub ka säte, mis kohustaks müügilepingu osapooli sõlmima kirjaliku lepingu (VÕS § 11 lg 1). Seega puudub kohtu hinnangul alus asuda seisukohale, et Swedbank Liising AS-i ja Zelluloosi Kinnisvara OÜ vahel ei ole üldse mingit lepingut sõlmitud, kuna antud lepingut võib sõlmida ka suulises vormis. Kohtu hinnangul ei saa olla vaidlust, et poolte vahel on leping vähemalt suuliselt sõlmitud, kuna seda kinnitavad mõlemad lepingupooled. Hageja on esitanud kohtule ka Swedbank Liising AS kinnituse (II kd, tlk 198), mille kohaselt on pooled sõlminud (I kd, tlk 123) sätestatud sõnastuses müügilepingu. Seega on kohtu hinnangul antud leping sõlmitud kohtule esitatud sõnastuses. Teiseks on kostja seisukohal, et antud dokumentidest ei ole tuvastatav, mis on müügilepingu esemeks. Müügilepingu TOL nr XXX (I kd, tlk 123) kohaselt on müügilepingu esemeks „prof. audio-, video-, ja valgustustehnika LISAS 1“, mida pole hageja kohtule esitanud.

Tsiviilasi nr 2-15-17829 Hageja on esitanud kohtule Liisingulepingu nr XXX Lisa 1 (III kd, tlk 23-24), milles on nimetatud liisitud vara, ja mille on allkirjastanud Swedbank Liising AS ja Helio VII OÜ esindajad, kuid mis ei kanna pealkirja: „Prof. audio-, video-ja valgustehnika LISAS 1“. Seega ei ole kohtu hinnangul tõenditest üheselt tulenev, millist vara XX.XX.XXXX müügilepinguga müüdi. Kohus selgitab, et AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Ühtlasi on ka Riigikohus rõhutanud, et vallasasja omandi üleandmine toimub AÕS § 92 lg 1 järgi, eelkõige on selleks vajalik valduse üleandmine omandajale ja kokkulepe omandi ülemineku kohta (käsutustehing) (vt 3-2-1-133-13 p 22). Hageja on kohtule väitnud, et tal pole XX.XX.XXXX müügilepingute esemeks olevate asjade valdust (vaatamata asjaolule, et müügilepingutes kinnitatakse hageja poolt valduse olemasolu ja saamist). Seega pole hageja väidetele tuginedes saanud toimuda ka mistahes vallasomandi üleminekut hagejale AÕS § 92 lg 1 alusel. AÕS § 92 lg 2 sätestab, et kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Arvestades, et hageja enda väidete kohaselt pole vallasasjad hageja valduses, ei saanud hageja omandiõigus mistahes asjadele tekkida ka AÕS § 92 lg 2 alusel. AÕS § 93 sätestab, et kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendada väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale. Samas ei nähtu XX.XX.XXXX müügilepingutest AÕS § 93 kohaseid kokkuleppeid, mistõttu ei saanud hageja vallasasjade omanikuks, kuna vallasomandi tekkimise eeldused on täitmata. Isegi juhul, kui jätta kõrvale hageja väide, et ta pole lepingus nimetatud asju saanud, siis puuduks hagejal kostjate vastu igasugune nõudeõigus. Pooled on XX.XX.XXXX Swedbank Liising AS ja Zelluloosi Kinnisvara OÜ vahel sõlmitud müügilepingu (I kd tlk 123) punktis 5 märkinud järgmist: „Ostja kinnitab, et eseme valdus on talle üle läinud, ta on esemega põhjalikult tutvunud, ta ostab eseme müügilepingu sõlmimise hetkel olevas kvaliteedis ning ta ei oma müüjale eseme suhtes mingeid pretensioone.“ Kohtu hinnangul on nimetatud lausest üheselt mõistetav, et Zelluloosi Kinnisvara AS on esemete valduse endale saanud. Kohus on seisukohal, et hageja seisukohtades ja hageja poolt esitatud tõendites esineb vastuolusid, millest tulenevalt ei ole eluliselt usutavalt tõendanud, et algselt Elikante OÜ poolt liisitud vara (hageja sõnade kohaselt hagi tagamise taotluse punktis 5 märgitud vara; I kd tlk 168-169) on läinud hageja omandisse.

Hageja on kohtule selgitanud, kuidas on algselt Ateena Maja OÜ poolt liisitud vara (hagi tagamise avalduse punktis 6 märgitud vara; I kd tlk 169-171) saanud hageja omandisse.

a.

XX.XX.XXXX sõlmisid Elikante OÜ ja AS Hansa Liising Eesti müügilepingu nr XXX (I kd, tlk 46-47) ning ATEENA MAJA OÜ ja AS Hansa Liising Eesti liisingulepingu nr XXX (I kd, tlk 48-52). Lepingute objektiks oli professionaalne lavatehnika lisavarustus, vastavalt müügipakkumisele nr XXX (I kd, tlk 59-63). Müügilepingu nr XXX punktis I on viidatud, et lepingu objektiks on XX.XX.XXXX müügipakkumises nr XXX märgitud esemed. Samas on hageja kohtule esitanud XX.XX.XXXX kuupäevaga müügipakkumise (I kd tlk 59-63). Kuigi antud dokumendid ei riimu omavahel täielikult on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et tegemist on antud müügilepingu objektiks olevate esemete hinnapakkumisega.

b.

XXX sõlmisid Swedbank Liising AS, Helio VII OÜ ja ATEENA MAJA OÜ liisingulepingu nr XXX (III kd, tlk 25-28) lisa nr 1 liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise

Tsiviilasi nr 2-15-17829 akti (I kd, tlk 72). Hageja on seisukohal, et nimetatud üleandmise- vastuvõtmise aktiga sai Helio VII OÜ endale XX.XX.XXXX üleandmise-vastuvõtmise aktis nr XXX (I kd, tlk 4852) lisas märgitud täiskomplektsuses oleva vara valduse, mis on loetletud hagi tagamise taotluse p-s 6 (I kd tlk 169-171). Liisingulepingu nr XXX alusel liisitud vara nimetuseks oli XXX liisinglepingus märgitud „seade professionaalne lavatehnika LISAS 1“. Kostja on seisukohal, et XXX akti kohaselt annab Ateena Maja OÜ Helio VII OÜ valdusse ja kasutusse „seade professionaalne lavatehnika lisas 1“. Hageja pole kohtule esitanud ega ka mitte tõendanud üleandmise-vastuvõtmise akti lisa sõlmimist, mistõttu pole teada, millise konkreetse (esemed, nende seerianumbrid, tootekoodid jne) professionaalse lavatehnika valdust kohustus Elikante OÜ üle andma Helio VII OÜ-le. Pärast kostja vastuväite esitamist on hageja esitanud kohtule Swedbank Liising AS ja Helio VII OÜ poolt allkirjastatud liisingulepingu nr XXX LISA nr 1 (III kd, tlk 30-34). Lisa pole küll pealkirjastatud kui „seade professionaalne lavatehnika LISA 1“, kuid sisaldab samu esemeid, mis liisingulepingu nr XXX lisas toodud müügipakkumine nr 505. Kostjad rõhutavad, et üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd, tlk 72) eelviimases lõigus on kokku lepitud, et üleandmise-vastuvõtmise akti juurde kuuluva lisa kolmepoolse allkirjastamise hetkest lähevad liisinguvõtjale üle liisingueseme valdus, juhusliku hävimise riisiko ja suurema ohu allika valdaja vastutus. Kostjad leiavad, et hageja ei ole esitanud kohtule nimetatud lisa. Kohus on seisukohal, et pooled on liisingulepingu nr XXX lisa nr 1 liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti koostamisel kostjate poolt välja toodud lauses pidanud silmas seda sama akti (I kd, tlk 72), kuna selle lisa alguses on pooled märkinud, et sõlmivad käesoleva lisa nr 1 (edaspidi lisa). Seega on kohtu hinnangul XXX lisa sõlmimisel üle läinud ka lavatehnika valdus.

c.

d.

Lisaks on Swedbank Liising AS ja Helio VII OÜ XXX sõlminud liisingulepingu nr XXX lisa nr 1 (III kd, tlk 30-34). Selle lisaga on Helio VII OÜ kinnitanud, et liisingulepingu esemeks on just antud lisas märgitud esemed, mille valduse saamist on Helio VII OÜ kinnitanud juba liisingulepingu nr XXX lisa nr 1 liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise aktis (I kd, tlk 72). XX.XX.XXXX lõpetas Swedbank Helioga liisingulepingu nr XXX lepingu rikkumise tõttu (I kd tlk 108). Kuivõrd Swedbank Liising AS poolt XX.XX.XXXX koostatud teatis lepingute ülesütlemise kohta on sama, mida kohus juba käesoleva otsuse punktis 41 c käsitles, ei hakka kohus seda kordama ning asub seisukohale, et antud leping on Swedbank Liising AS poolt kehtivalt üles öeldud. XX.XX.XXXX sõlmisid Swedbank ja hageja müügilepingu TOL nr XXX (I kd, tlk 124), millega hageja soetas endale vara, mida Helio VII OÜ oli kasutanud liisingulepingu nr XXX alusel (I kd, tlk 72). Vara koondnimetuseks oli lepingu kohaselt „seade professionaalne lavatehnika LISAS 1“. Kohus viitab ka siinkohal, et kuivõrd müügileping nr TOL nr XXX (I kd, tlk 124) on sisu poolest sama, mis müügileping nr TOL nr XXX (I kd, tlk 123) ei hakka kohus kordama käesoleva otsuse punktis 41 d toodud põhjendusi ning asub samasele seisukohale, et kui arvestada hageja väitega, et ta pole vallasasju enda valdusesse saanud, ei saanud hageja omandiõigus mistahes asjadele tekkida ka AÕS § 92 lg 2 alusel. Isegi juhul, kui jätta kõrvale hageja väide, et ta pole lepingus nimetatud asju saanud, siis puuduks hagejal kostjate vastu igasugune nõudeõigus. Pooled on XX.XX.XXXX Swedbank Liising AS ja Zelluloosi Kinnisvara OÜ vahel sõlmitud müügilepingu (I kd tlk 124) punktis 5 märkinud järgmist: „Ostja kinnitab, et eseme valdus on talle üle läinud, ta on esemega põhjalikult tutvunud, ta ostab eseme müügilepingu sõlmimise hetkel olevas

Tsiviilasi nr 2-15-17829 kvaliteedis ning ta ei oma müüjale eseme suhtes mingeid pretensioone.“ Kohtu hinnangul on nimetatud lausest üheselt mõistetav, et Zelluloosi Kinnisvara AS on esemete valduse endale saanud. Seega esineb kohtu hinnangul hageja poolt esitatud tõendites ja seisukohtades vastuolusid, millest tulenevalt ei ole eluliselt usutavalt tõendanud, et algselt Helio VII OÜ poolt liisitud vara (hageja sõnade kohaselt hagi tagamise taotluse punktis 6 märgitud vara; I kd tlk 169171) on läinud hageja omandisse.

Tsiviilasi nr 2-15-17829 vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu (esindajatasu).

Tsiviilasi nr 2-15-17829

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.