3-2-1-162-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 23. jaanuaril 2001. a AS Südalinna Kinnisvarahooldus (endine Südalinna Kinnisvarahoolduse ME) hagi AS Samara ja Viktor Kuljase vastu 56 884 krooni 76 sendi saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas kirjalikus menetluses 11. detsembril 2000. a läbi AS Südalinna Kinnisvarahoolduse kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/128/00. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik AS Samara kasutas 10. oktoobril 1995. a AS Südalinna Kinnisvarahooldus õiguseellasega sõlmitud rendilepingu alusel Tallinnas Kaupmehe 4 keldrikorrusel asuvat mitteeluruumi. 1. novembriks 1997. a võlgnes AS Samara rendileandjale rendi ja kommunaalmaksete eest 36 542 krooni 26 senti ja viivist 20 342 krooni 50 senti. Hageja palus rendiseaduse § 6, mitteeluruumi rendilepingu nr 03-705 p-de 2.1 ja 5.1, TsÜS § 46 lg 1 ja 2 ning § 112 lg 1 ja 2 p 5 alusel AS-lt Samara ja selle juhatuse liikmelt V. Kuljaselt solidaarselt välja mõista 56 884 krooni 76 senti. Aktsiaseltsi lepingulise kohustuse täitmata jätmisega tekitas V. Kuljas kahju hagejale ning peab võlausaldaja ees vastutama solidaarselt aktsiaseltsiga. Tallinna Linnakohtu 4. jaanuari 1999. a otsusega rahuldati hagi AS Samara vastu. Hagi AS Samara juhatuse esimehe V. Kuljase vastu jäeti rahuldamata. Kohus ei pidanud tõendatuks hagejale kahju tekitamist V. Kuljase süülise käitumisega. Isik, kes ei täitnud kohustist või täitis selle mittenõuetekohaselt, kannab TsK § 227 kohaselt varalist vastutust ainult süü olemasolul. Hageja ei ole kostjate vastu esitanud kahju hüvitamise hagi. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. aprillil 1999. a linnakohtu otsuse muutmata ja AS Südalinna Kinnisvarahooldus apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohtu 28. oktoobri 1999. a otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata linnakohtu otsuse osas, millega hagi V. Kuljase vastu jäeti rahuldamata ja saadeti asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. ÄS § 315 lg 2 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud aktsiaseltsi võlausaldajale, viimase ees solidaarselt aktsiaseltsiga. Kuna rendikohustist rikkus AS Samara, siis tema pidi vastutusest vabanemiseks tõendama TsK § 227 lg 2 järgi süü puudumist kohustise rikkumisel. Aktsiaseltsi juhatuse liikme solidaarvastutuse tekkimise tingimusteks on, et ta süüliselt jättis oma kohustused täitmata või ei täitnud neid nõuetekohaselt ja sellega kahju põhjustamine. TsK § 222 lg 2 järgi võib kahju olla ka võlausaldaja tehtud kulutused ja tulu, mida ta oleks saanud, kui kohustatud isik oleks oma kohustuse täitnud. Kohustise tekkimise tõendamine võlausaldaja ja aktsiaseltsi juhatuse liikme vahel - et kahju on tekkinud ja selle põhjustas juhatuse liige oma kohustuse täitmatajätmise või
mittenõuetekohase täitmisega - lasub hagejal. Juhatuse liige peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta pole süüdi kahju tekitamises. TsK § 188 lg 1 annab kreeditorile õiguse nõuda täitmist solidaarvõlgnikelt eraldi ja üheskoos. Nõude võib esitada ka ühes hagiavalduses kahe kostja vastu, nagu seda AS Südalinna Kinnisvarahooldus tegigi. Kuna kostjate solidaarvastutus on võimalik, siis pole tähtsust, kas AS-l Samara on vara oma kohustuste täitmiseks või mitte. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus muutis linnakohtu otsust põhjenduste osas ning jättis hagi V. Kuljase vastu rahuldamata. Aktsiaseltsi juhatuse liikme solidaarse vastutuse tekkimise aluseks on asjaolu, et ta jättis süüliselt oma kohustused täitmata või ei täitnud neid nõuetekohaselt ning põhjustas sellega kahju. Hageja pidi tõendama, et kahju tekkis ja selle põhjustas juhatuse liige oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega. Selle tõendamise korral peab juhatuse liige vastutusest vabanemiseks tõendama süü puudumist. Rendilepingu järgsete kohustuste täitmata jätmine ei ole samastatav juhatuse liikme poolt oma kohustuste täitmata jätmisega. Rendilepingu järgsete kohustuste täitmine oli AS Samara kohustus. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi mõnele teisele ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagi esitati kahe kostja vastu. Kohus lülitas ühe kostja ja solidaarvastutusele rajatud nõude protsessist välja. Ringkonnakohus jättis juhatuse liikme V. Kuljase vastu esitatud hagi põhjendamatult rahuldamata. Solidaarvastutusest vabanemiseks peab aktsiaseltsi juhatuse liige tõendama, et ta pole kahju tekitamises süüdi. Seda aga V. Kuljas teinud ei ole. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja V. Kuljas vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Mitmeaastase kohtumenetluse käigus ei ole tema süü hagejale kahju tekitamises tuvastatud. Pealegi ei olnud temal võlaõiguslikku suhet hagejaga. Võlaõiguslik suhe hagejaga oli AS-l Samara. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Kohus on TsMS § 95 lg 1 järgi kohustatud hindama seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Rikkudes TsMS § 330 lg 4, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas peab ringkonnakohus märkima tema tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas, jättis kohus hagi V. Kuljase vastu rahuldamata põhjendusega, et rendilepingu järgsete kohustuste täitmata jätmine ei ole samastatav juhatuse liikme poolt oma kohustuste täitmata jätmisega. Riigikohtu 28. oktoobri 1999. a otsuses selgitati, et kui hageja on tõendanud kahju tekkimise juhatuse liikme kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega, vabaneb juhatuse liige vastutusest kui ta tõendab, et kahju tekitamises tema süü puudus. Linnakohtu otsusega on tuvastatud, et AS Samara vabastas renditud
ruumid alles 1997. aasta juuliks, mitte aga 1996. aasta novembris nagu väitis V. Kuljas. Kuna aktsiaseltsi juhtimine on ÄS § 306 järgi juhatuse kohustus ning ei ole tuvastatud, et rendi tasumine oli võimatu V. Kuljasest sõltumatutel asjaoludel, pidanuks ringkonnakohus märkima otsuses asjaolud, millistele tuginedes ta ei loe kahju tekitatuks juhatuse liikme kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2000. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS-le Südalinna Kinnisvarahooldus 6. juulil 2000. a tasutud kautsjon 568 (viissada kuuskümmend kaheksa) krooni 90 senti. L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.