lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-170-00

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 21.12.2000

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-170-00
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
21.12.2000
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1071
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-170-00

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. detsembril 2000. a AS Titania hagi AS Sampo Eesti Varakindlustus vastu kahjuhüvitise 52 000 krooni ja viivise 52 000 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas

11.detsembril 2000. a kirjalikus menetluses läbi AS Sampo Eesti Varakindlustus kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. juuni 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II2/720/2000. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik
6.juunil 1997. a toimunud liiklusõnnetuses põrkasid kokku L. Kollole kuuluv sõiduk, mida juhtis Raido Saul, ja hagejale kuuluv sõiduk, mida juhtis Lembit Sildoja. R. Sauli karistati halduskorras rahatrahviga HÕS § 96 lg 2 järgi LE p-de 54 ja 581 rikkumise eest. Haldusõigusrikkumise asjas tehtud otsuse kohaselt sõitis R. Saul ette peateel liikunud sõiduautole, mille tagajärjel toimus kokkupõrge. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli R. Saul alkoholijoobes ega omanud juhiluba. Hageja palus kostjalt välja mõista 52 000 krooni varakahju katteks ja 52 000 krooni kahju hüvitamisega viivitamise eest. Eesti Autoeksperdi AS arvamuse kohaselt oli auto avariieelne väärtus 52 000 krooni ja auto ei kuulu taastamisele. Hageja esitas liikluskahju hüvitamise avalduse Eesti Kindlustuse Läänemaa esindusele 22. augustil 1997. a. Kostja pidanuks kahju hüvitama hiljemalt
22.novembril 1997. a. Kuna kostja seda ei teinud, on hagejal õigus nõuda viivist 0,2% auto taastamisväärtusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte enam kui 100% hüvitise summast. Tallinna Linnakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 52 000 krooni. Kohus luges tõendatuks, et R. Saul ei andnud teed peateel sõitnud L. Sildojale, mille tõttu toimus sõidukite kokkupõrge. Liikluskahju suurust pole kostja vaidlustanud. Viivise nõue tuleb jätta rahuldamata. Pärast juhtunust kindlustusandjale teatamist läksid poolte hinnangud liiklusõnnetuse toimumise põhjuste ning vastutuse jagamise osas lahku. LKS § 28 lg 5 kohaselt ei ole kindlustusandjal sel juhul kohustusi enne, kui pooled on vaidluse lahendanud ettenähtud korras. Enne asja lahendamist kohtu poolt ei olnud tegemist kostja viivitusega. R. Saul juhtis L. Kollole kuulunud sõidukit viimase nõusolekul. L. Kollo tsiviilvastutuse kindlustaja oli kostja, kes peab kannatanule kahju hüvitama. Hagi ei ole aegunud. LKS § 27 lg-s 8 ja § 28 lg-s 11 märgitud tähtaeg kehtib nõude esitamise kohta kindlustusandjale. Kannatanu huvide kaitset reguleerib LKS § 37, mis ei sätesta kohtusse pöördumise tähtaega. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonikohus ühines linnakohtu otsuse põhjendustega. Kohus mõistis õigesti välja liikluskahju 52 000 krooni, mis on auto avariieelne maksumus, kuna auto taastamisremondi maksumus ületab selle summa. LKS § 27 lg 7 kohaselt on kindlustusandjal õigus sellele varale, mille väärtuse ta hüvitab, vara kindlustusjuhtumijärgses
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

seisundis. Kindlustusandja ei ole hagejale veel midagi hüvitanud ega ole ka esitanud purunenud auto nõuet. R. Saul juhtis L. Kollole kuuluvat sõidukit viimase nõusolekul. L. Kollo andis auto R. Saulile kasutada enne nendevahelise ostu-müügilepingu vormistamist. Hagi ei ole aegunud. LKS § 27 lg-s 8 ja § 28 lg-s 11 on sätestatud üheaastane tähtaeg kindlustushüvitise taotluse esitamiseks kindlustusandjale ning see ei ole tähtaeg hagi esitamiseks peale hüvitise väljamaksmisest keeldumist. Liikluskahju hüvitamisest keeldumist reguleerib LKS § 34 ja kannatanu huvide kohtulikku kaitset sama seaduse § 37. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kostja palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjendustel on kohus oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. R. Saul ei olnud LKS § 13 lg 2 järgi kindlustatu, sest tal puudus lihtkirjalik volikiri sõiduki juhtimiseks, mida nõuab liiklusseaduse (LS) § 191 lg 3. Ka puudus R. Saulil juhiluba, mis on LS § 191 lg 4 p 4 järgi sõiduki kasutamise volikirja kohustuslik tingimus. Seega ei kuulu tema poolt tekitatud liikluskahju liikluskindlustuslepingu alusel hüvitamisele. Kohtud ei ole tuvastanud avarii tehiolusid ega vahetut põhjuslikku seost R. Sauli käitumise ning tekkinud kahju vahel. Kohtud ei ole arvesse võtnud hagejal tegelikult tekkinud kahju suurust ning on põhjendamatult kostjalt välja mõistnud vaidlusaluse sõiduauto avariieelse maksumuse. Hageja tegeliku kahju suuruse leidmiseks tuleb sõiduki avariieelsest väärtusest maha arvata selle avariijärgne väärtus 7000 krooni.Liikluskahju hüvitamise nõue on aegunud. LKS § 27 lg 8 sätestab liikluskahju hüvitamise nõudele üheaastase aegumistähtaja. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 231 lg-t 4 ja § 330 lg-t 4. Otsus ei vasta kohtuotsuse sisule esitatavatele nõuetele. Apellatsioonikohus on tõendite hindamisel eiranud TsMS § 95 nõudeid. Kohus ei vastanud apellatsioonkaebuse väidetele ja põhjendustele ega andnud neile õiguslikku hinnangut, rikkudes sellega TsMS § 330 lg-t 6. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja AS Titania ja kolmas isik hageja poolel L. Sildoja kassatsioonkaebusele ei vastanud. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. LKS § 4 lg 4 kohaselt kuulub liikluskindlustuslepingu alusel hüvitamisele kindlustatu poolt tekitatud kahju. Liiklusõnnetus, mille tagajärjel hagejal liikluskahju tekkis, toimus 6. juunil 1997. a. Sel ajal kehtis LKS § 13 lg 2 järgmises sõnastuses: "Kindlustatu on sõiduki omanik või sõidukit omaniku poolt juhtima volitatud isik (volitus peab olema antud selleks ettenähtud korras). Omaniku abikaasa, samuti isik, kes juhib sõidukit, kus viibib omanik, loetakse kindlustatuks kui suulise volituse alusel juhtima volitatud isik." Vastavalt LS § 191 lg-le 3 peab volitus sõiduki kasutamiseks olema antud lihtkirjalikus vormis. Kohtud tuvastasid, et R. Saul juhtis L. Kollole kuulunud sõidukit viimase nõusolekul. Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud LKS § 13 lg-st 2 tulenevalt sellest aga ei piisa,

et lugeda R. Sauli tsiviilvastutus liikluskahju tekitamise eest kindlustatuks. Seega pole apellatsioonikohus LKS § 13 lg 2 kohaldamiseks vajalikke asjaolusid tuvastanud. Kostja vaidlustas LKS § 13 lg 2 kohaldamise ka apellatsioonkaebuses ja esitas rida põhjendusi, miks ta leiab, et linnakohus on seadust vääralt kohaldanud. Ringkonnakohus pole otsuses neile apellatsioonkaebuse väidetele vastanud. Selles osas ei vasta ringkonnakohtu otsus TsMS § 330 lg 6 nõuetele. Kolleegium nõustub apellatsioonikohtu seisukohaga, et LKS § 27 lg-s 8 ja § 28 lg-s 11 sätestatud tähtajad ei ole mitte hagi aegumise lühendatud tähtajad, vaid kindlustusandjale kindlustushüvitise taotluse esitamise tähtajad. Samuti nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et kui auto taastamisremondi maksumus ületab auto avariieelset maksumust, pole hüvitise suuruse kindlaksmääramisel alust auto avariijärgset väärtust arvestada. Sõiduk loetakse sel juhul hävinuks (LKS § 24 lg 1) ja kindlustusandjal on kahju hüvitamise järel õigus sõiduki jäänustele (LKS § 24 lg 3). Liiklusõnnetuse asjaolude kindlakstegemisel pole apellatsioonikohus protsessinorme rikkunud. Ringkonnakohtu otsus on selles osas piisavalt motiveeritud, vastatud on apellatsioonkaebuse väidetele. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. juuni 2000. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS-le Sampo Eesti Varakindlustus 3. augustil 2000. a tasutud kautsjon 520 (viissada kakskümmend) krooni. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.