3-2-1-131-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 15. novembril 2000. a Korteriühistu Mai 34 hagi OÜ Ranna Elamu vastu 40 805 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed A. Kull ja T. Vernik, vaatas kirjalikus menetluses 23. oktoobril 2000. a läbi Korteriühistu Mai 34 kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. aprilli 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-383/00. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Hagiavalduse kohaselt moodustati KÜ Mai 34 1998. a juulis. Enne korteriühistu moodustamist haldas elamut OÜ Ranna Elamu. Kostja andmetel kulutati 1. juulist 1997. a kuni 10. juulini 1998. a Pärnu Mai 34 elamu prügiveoks ja krundi korrashoiuks kokku 150 090 krooni 96 senti. Hageja leidis, et tegelikud kulutused olid väiksemad ja palus kostjalt välja mõista alusetult omandatud 40 805 krooni 30 senti. Pärnu Linnakohtu 14. detsembri 1999. a otsusega hagi rahuldati. Kohus tugines TsK §-dele 222 ja 477 ning eluruumide erastamise korra p-le 9'. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt määrati ME Ranna direktori 23. aprilli 1997. a käskkirjaga halduskulude struktuuris maja krundi korrashoiuks 0,70 krooni ja prügiveoks 0,40 krooni ruutmeetri kohta. Mai 34 elamu üldpind on 9190,9 m2. Kostja arvutuste kohaselt kulutati ühe aasta jooksul enne korteriühistu moodustamist prügiveoks 44 116 krooni 30 senti. AS Pärnu Kommunaal õiendi kohaselt kulutati tegelikult elamu prügiveoks samal ajavahemikul 32 082 krooni. Haldustasu koosseisust lähtudes peaks krundi korrashoiuks tehtud kulutused olema 77 203 krooni 60 senti. Seega on kostja teinud tegelikke kulutusi nimetatud perioodil kokku 109 285 krooni 63 senti, kuid on näidanud kulutustena 150 090 krooni 96 senti. Kostja omandas alusetult 40 805 krooni 33 senti. Paljasõnalised on kostja väited, et elamu korrashoiuks ja prügiveos tehti lisakulutusi, mille kohta iga maja kohta eraldi arvestust ei peetud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et hageja pole kunagi väitnud, et ta oleks kostjale prügiveoks või krundi korrashoiuks midagi maksnud. Hageja nõuab kostjalt raha, mida erastatud eluruumide omanikud kostjaga sõlmitud halduslepingute alusel kostjale maksid. Nii ei saa hageja tugineda TsK §-le 222, kuna poolte vahel puudusid lepingulised suhted. Kostja ei ole hageja suhtes kohustist rikkunud. Tähtsust ei oma asjaolu, et kostjaga halduslepingud sõlminud eluruumide omanikud on praegu korteriühistu liikmed. Hageja ei saa tugineda ka TsK §-le 477. Kuna hageja ei ole teinud elamu prügiveole ja korrashoiule mingeid kulutusi, siis saanud kostja tema arvel ka midagi säästa või omandada. Ükski õigusakt ei anna korteriühistule õigust nõuda eluruumide erastamise kohustatud subjektilt elamu haldamise ja majandamise ülevõtmisel tagasi korteriomanike poolt prügiveoks ja krundi korrashoiuks makstud tasusid.
II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse. Tulenevalt eluruumide erastamise korra p 9' alapunktist 6 tuleb hooldustasu määrata elamu, mitte aga elamute grupi kohta. Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomanike poolt loodud mittetulundusühistu, mille üheks eesmärgiks on korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Hooldustasu maksid korterite omanikud, s.t praegused korteriühistu liikmed. Korteriühistul on õigus nõuda alusetult omandatu tagastamist. Ka remondiks ettenähtud raha ei ole tasunud korteriühistu, vaid korterite omanikud. Ometi kuuluvad kasutamata vahendid üleandmisele korteriühistule. III. Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning palus jätta kaebuse rahuldamata. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonikohus on jõudnud õigele järeldusele, et kostja pole hageja suhtes kohustist rikkunud ega tema arvel hagetavat summat säästnud või omandanud. Ka on õige apellatsioonikohtu seisukoht, et hagejal ei ole enne korteriühistu moodustamist erastatud eluruumide omanike poolt kostjale elamu prügiveoks ja krundi korrashoiuks tasutud summade nõudeõigust. Kui kostja on eluruumide omanikelt saanud raha nendega sõlmitud lepinguid rikkudes või ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta, siis on eluruumide omanikel õigus nende poolt tasutud raha kostjalt tagasi nõuda. Nõuete loovutamist hagejale pole asjas tuvastatud. Eluruumide erastamise korra p 9' annab korteriühistule õiguse nõuda eluruumide remondiks laekunud kasutamata vahendite üleandmist, kuid sellest ei tulene ühistu õigust nõuda elamu prügiveoks ja krundi korrashoiuks eluruumide omanikelt kogutud raha. Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. aprilli 2000. a otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. L. Laarmaa, A. Kull, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.