3-2-1-132-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 31. oktoobril 2000. a Suura Jakobsoni, Tarmo Hanssoni ja Illi Ojavere hagi AS Ober-Haus vastu 527 650 krooni saamiseks ja AS Ober-Haus vastuhagi Suura Jakobsoni, Tarmo Hanssoni ja Illi Ojavere vastu 631 785 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed A. Kull ja T. Vernik, vaatas
p 4.2. vastab sisult eellepingule. Pooltel polnud kokkulepet täiendavate tööde tegemiseks. Lepingu allakirjutamisel olid tööd lõpetatud. Kostja ei ole tõendanud, et lepingute p-s 4.2 märgitud tööd olid ostu-müügilepingu sõlmimisel lõpetamata. Samuti ei esitanud kostja müüjatele pretensioone müüdud korterite puuduste kohta. Kostja kirjavahetus korterite järgmiste ostjatega ei tõenda, millistena hagejad pidid korterid kostjale üle andma või mis töid nad pidid lepingute p 4.2 kohaselt tegema. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Ringkonnakohus märgib, et linnakohus on põhjendatult lugenud tõendatuks, et hagejad olid ostu-müügilepingute sõlmimise ajaks teinud neis sätestatud remonditööd. Kostja ei tõendanud kokkuleppe olemasolu korterite remondiks kostja poolt väidetud mahus. Ringkonnakohus leidis, et vastuhagis esitatud nõuded ei põhine mitte poolte vahel 22. novembril 1996. a sõlmitud ostu-müügilepingutel, vaid kostja ja Paul Richard Oberschneideri vahel
tehtud ja kostjale üle antud. Seega on ekslik kassatsioonkaebuse väide, et kohtud on jätnud ostumüügilepingute p 4.2 tähelepanuta. Ka on esimese astme kohtu otsuses märgitud, millel kohtu selline järeldus rajaneb. Vastavalt TsMS § 330 lg-le 5 ei pea ringkonnakohus otsuses kordama esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, kui ta jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata. TsK § 250 lg 1 kohaselt peab müüdud asja kvaliteet vastama lepingu tingimustele, lepingus juhendite puudumisel aga tavaliselt esitatavatele nõuetele. Kohtud jõudsid järeldusele, et ostu-müügilepingu tingimuste järgi pidid hagejad vaidlusalused korterid kostjale üle andma sellises seisukorras, nagu need olid pärast eellepingutes nimetatud ehitusremonditööde tegemist. Kuna kohtud leidsid, et korterite kvaliteet pidi vastama ostu-müügilepingute tingimustele, siis polnud korteritele tavaliselt esitatavaid nõudeid vaja kohtuotsustes käsitada. Põhjendamata on kassatsioonkaebuse väide, et kohus on rikkunud TsÜS § 64 lg-t 1. Selle sätte kohaselt tuleb tehingu tõlgendamisel lähtuda tehingu teinud isikute tegelikust tahtest, kui tehingu sisust ei tulene teisiti. Tehingu teinud isikute tahte väljaselgitamine saab toimuda ainult tehinguga seotud asjaolude abil. Nii ongi kohus tõendamist leidnud asjaoludele tuginedes välja selgitanud, millise kvaliteediga korterite müügile oli ostu-müügilepingute poolte tahe suunatud. Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. aprilli 2000. a otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. L. Laarmaa, A. Kull, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.