lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-72-00

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 05.06.2000

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-72-00
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
05.06.2000
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1221
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-72-00

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 5. juunil 2000. a Johanna Kõva hagi AS Walli (pankrotis) ja AS Goldcrown vastu rendi- ja ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas kirjalikus menetluses 8. mail 2000. a läbi Johanna Kõva kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 1999. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/965/99. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Järva Maakohtule 4. veebruaril 1997. a esitatud hagis palus J. Kõva tunnistada AÕS §-de 18, 83 ja 95, ErS § 14 lg 4 ning TsÜS §-de 66, 67 ja 80 lg 1 ja 2 alusel kehtetuks AS Walli ja AS Goldcrown vahel 30. novembril 1995. a sõlmitud ostu-müügilepingu ning samade poolte vahel 1. detsembril 1995. a sõlmitud rendilepingu. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt müüs Erastamisagentuur hagejale 9. aprilli 1996. a ostumüügilepinguga lepingu lisas loetletud Paide REV vara. Vara kohest kasutamist takistas AS Walli ja AS Goldcrown vahel 1. detsembril 1995. a sõlmitud rendileping, millega AS Walli andis renditud riigivara allrendile ja AS Goldcrown jätkas oma tegevust Paides Parkali 18. Rendileping ja ostumüügileping on tühised, sest need on sõlmitud pärast Paide REV erastamisnimekirja kandmist ning vastuolus ErS § 14 lg-ga 4 ilma Erastamisagentuuri nõusolekuta. AS Walli müüs 30. novembri 1995. a ostu-müügilepinguga osa riigi poolt 2. septembril 1991. a rendile antud varast koos sellele tehtud parendustega AS-le Goldcrown. Rentnikuna ei olnud ta vara omanik ja tal puudus vara müügiks õigus. Riigivarale tehtud parendused tuli rendilepingu lõppemisel anda riigile, kusjuures AS-l Walli oli õigus nõuda riigilt tehtud kulutuste hüvitamist. Kuigi 2. septembril 1991. a sõlmitud riigivara rendilepingus ei ole märgitud 30. novembril 1995. a võõrandatud saeraami P-65 ja hagejale

9.aprillil 1996. a müüdud saeraami P-63 tootmisliini parendusi (sorteerimisplatvormi, sorteerimisestakaati, saepuru eemaldamise süsteemi koos tsükloniga) ning olmeruumi, on need riigivara. Tuginedes 9. aprilli 1996. a ostu-müügilepingule, ostis hageja palgi etteandmisseadme, mis vastavalt sellele lepingule lisatud inventeerimisnimekirjale asub saeveskis. AÕS § 95 kohaselt saab asja omandada ainult heauskselt. AS Goldcrown tegutses pahauskselt, kuna tema tegevdirektor ja ainuaktsionär Mati Levol oli AS Walli, kelle vastutavale hoiule riigivara anti, aktsionär. Seega M. Levol pidi teadma, milline vara kuulub riigile. Järva Maakohtu 13. mai 1999. a otsusega tunnistati osaliselt kehtetuks AS Walli ja AS Goldcrown vahel 30. novembril 1995. a sõlmitud ostu-müügileping sorteerimisestakaadi, sorteerimisplatvormi, olmeruumi ja saepuru eemaldamise süsteemi koos tsükloniga osas. Sama otsusega jäeti rahuldamata J. Kõva hagi AS Walli ja AS Goldcrown vastu 1. detsembri 1995. a rendilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Kuigi 30. novembri 1995. a lepinguga müüdud sorteerimisestakaad, sorteerimisplatvorm, olmeruum
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

ja saepuru eemaldamise süsteem koos tsükloniga on osaliselt või täielikult uuesti rajatud, on tegemist seadmetega, mis ei ole saeveskist kui tervikust eraldatavad. Vaatamata sellele, et neid ei ole eraldi loetletud, tuleb need arvata erastamisele kuuluvate objektide nimekirja ja tunnistada ostumüügileping nende osas kehtetuks. Saeraami P-65 erastatava vara nimekirjas ei olnud. Ketttransportööri ja palgi etteandmisseadme samastamine on meelevaldne. Kohus pidas õigeks kostja väidet, et J. Kõva oli teadlik erastatavast varast, ta tutvus sellega ja võttis vara pretensioonideta

10.aprillil 1996. a vastu.
1.detsembri 1995. a rendileping lõppes 31. augustil 1996. a seoses tähtaja möödumisega. Erastamisagentuur andis AS-le Walli 16. jaanuari 1996. a kirjas nõusoleku renditud riigivara teatud tingimustel allrendile andmiseks. Rendileping sõlmiti lühikese tähtajaga ja tegemist ei ole TsÜS § 66 lg 2 mõttes olulise seaduse rikkumisega. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega tunnistati osaliselt kehtetuks AS Walli ja AS Goldcrown vaheline ostu-müügileping. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendustel saab hagi rahuldamise aluseks olla isikule kuuluvate õiguste ja huvide rikkumine. Rendilepingu kehtetuks tunnistamise nõudes on kohus põhjendatult jätnud hagi rahuldamata ning seda ka piisavalt motiveerinud. Linnakohus leidis õigesti, et rendilepingu sõlmimisel ei rikutud oluliselt riigivara rendile andmise korda. Hageja õigusi ei rikkunud AS Walli ja AS Goldcrown vahel 30. novembril 1995. a sõlmitud ostumüügileping ega 1. detsembril 1995. a sõlmitud rendileping. Hageja ei ole vaidlustatud rendi- ega ostu-müügilepingu pool. Kuna hageja väitel kuulus lepingute objektiks olev vara riigile, siis huvitatud isikuna sai tehinguid vaidlustada riik. Viimane ei ole tehinguid vaidlustanud. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palus tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ning protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu seisukoht, et vaidlusalused tehingud ei rikkunud hageja õigusi, pole kooskõlas AÕS §-ga 68. Hageja omand tekkis 9. aprillil 1996. a sõlmitud riigivara ostu-müügilepingu alusel. AS Goldcrown ei olnud 30. novembril 1995. a sõlmitud lepingu järgi veel vara omanik, sest vara omandiõigus läks vastavalt lepingu p-le 2 üle peale ostusumma tasumist 16. aprillil 1996. a. AS Walli ja AS Goldcrown vahel sõlmitud ostu-müügileping kitsendas hageja omandiõigust. Selle lepinguga tõendab AS Goldcrown vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagis omandiõigust lepingus loetletud varale. Sellise hagi on AS Coldcrown Järva Maakohtule esitanud 15. oktoobril 1996. a Rendileping kitsendas hageja õigusi seetõttu, et rendilepingu kehtivuse ajal oli võimalik AS Goldcrown esindajal M. Levolil viibida hagejale kuuluvates ruumides. Rendileping on vastuolus ErS § 14 lg-ga 4, sest lepingu sõlmimiseks puudus Erastamisagentuuri nõusolek. Erastamisseadus keelab erastaja nõusolekuta lepingute sõlmimise. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 70 lg 2. Ringkonnakohus tegi otsuse 30. mail 1998. a sundlõpetatud

AS Goldcrown suhtes, arvestamata, et AS-l Goldcrown puudus tsiviilprotsessiõigusvõime. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja AS Goldcrown leidis, et kassatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. AS Walli müüs kostjale oma vara ja see vara ei olnud erastamise ostu-müügilepingu lisas loetletud. Seetõttu ei rikutud ostu-müügilepinguga hageja õigusi.

1.detsembri 1995. a rendileping oli sõlmitud vastavate ametiisikute loal ja oli hagi esitamise ajaks lõppenud. Hageja on kassatsioonkaebuses käsitlenud asjaolusid, millised ta on esitanud omandiõiguslikus hagis, milles kohus on menetluse peatanud. AS Goldsrown ei ole ettevõtteregistrist kustutatud ja seega saab esineda kohtus poolena. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja AS Walli (pankrotis), et kassatsioonkaebus on alusetu. Hageja ostis riigivara üksikasjaliku nimekirja alusel. Vaidlustatud ostu-müügilepingu sõlmimise ajal kuulusid lepingu objektiks olevad seadmed AS-le Walli. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 4 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus pöörduda oma rikutud või vaidlustatud õiguste kaitseks kohtusse. TsÜS § 112 lg 2 p 1 kohaselt on üheks tsiviilõiguste kaitse viisiks õiguse tunnustamine. Nendest sätetest tulenevalt võib iga isik, kelle tsiviilõigusi rikutakse, nõuda kohtu kaudu oma õiguste tunnustamist. J. Kõva hageb AS Walli (pankrotis) ja AS Coldcrown vahel 30. novembril 1995. a sõlmitud ostumüügilepingu ja samade poolte vahel 1. detsembril 1995. a sõlmitud rendilepingu kehtetuks tunnistamist põhjusel, et nende tehingutega müüdi ja renditi riigile kuuluvat vara ja selleks puudus ErS § 14 lg-s 4 ettenähtud nõusolek. Lisaks väidab hageja, et tehingud rikuvad tema õigusi seetõttu, et kostja AS Coldcrown, kasutades rendilepingu alusel tema vara, põhjustas talle kahju, ning ostumüügilepingus nimetatud seadmed on temale kuuluva hoone päraldised. Kuna hageja ei ole vaidlustatud tehingute pool, siis ei tekita, muuda ega lõpeta ostu-müügileping ja rendileping tema tsiviilõigusi ega -kohustusi. Apellatsioonikohus jättis hagi õigesti rahuldamata. Hageja ei ole esitanud kahju hüvitamise nõuet. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kui kohtu menetluses on vaidlusaluse vara võõrast ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagid, siis lahendatakse seadmete omandiõiguse küsimus nendes vaidlustes, lähtudes asjaõigusseaduse vallasomandi tekkimist reguleerivatest sätetest. Ringkonnakohus ei ole rikkunud TsMS § 70 lg 1. Sundlõpetatud ettevõtte juhatus või seda asendava organi esindusõigus säilib kuni kohtu poolt likvideerija määramiseni või pankroti väljakuulutamiseni või vastava ettevõtte registrist kustutamiseni. Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 1999. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.