Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Kohus tuvastas: Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-02-276 V P hagis O P ja V K vastu O P ja O P vahel 05.12.2000 sõlmitud „aktsiate ostu-müügi lepingu“ tühistamise nõudes, V K ja O P vahel 09.03.2001 sõlmitud „aktsiate ostu-müügi lepingu“ tühistamise nõudes ning O P ja V K solidaarselt aktsiate maksumuse summas 62000 krooni ja dividendide 2000-2006.aastate eest kokku summas 495000 krooni väljamõistmise nõudes. Järjekordselt täpsustatud hagiavalduse kohaselt (III köide, tl 53-54) 2000.a aprillis hageja abikaasa O P, AS-i KUKERMIT üks asutajatest, reorganiseeris nimetatud aktsiaseltsi seoses kahe elektrijaama ühendamisega. 17.04.2000.amüüs O P aktsiate osa (summas 58 tuhat krooni) oma töökaaslasele V K, kes tasus ostuhinnast vaid 2000 krooni. O P palus oma abikaasat oodata

Tsiviilasi nr 2-02-276

ülejäänud 56 000 krooni üleandmisega talle. Siinjuures O P omandas ja valdas aktsiad uues ühendatud AS-is KUKERMIT summas 62 000 krooni (30 aktsiat 100 krooni kaupa, 30 aktsiat 500 krooni kaupa, 19 aktsiat 1000 krooni kaupa ja 5 aktsiat 5000 krooni kaupa). 2001.a märtsis rääkis hageja V. K telefonitsi ja palus 2001 a surnud O. P palgatõendit. Kohtumisel tuletas hageja V. K meelde tema viimase võlgnevust 56 000 krooni ja küsis dividendide kohta vastavalt tema abikaasale kuulunud aktisate väärtusele. V. K teatas hagejale, et dividende oleks arvestatud 2001.a juunis. Hiljem, Äriregistri vastustest ja kriminaalasja materjalidest O. P „koduse testamendi“ võltsimise kohta sai hageja aru, et AS KUKERMIT kirjutas O P aktsiad O P üle ja O. P müüs nimetatud aktsiad 09.03.2001.a V. K (juba 2000 aasta majandusaruandes O. P ei ole välja toonud aktsionärina V. K, kellele kuulub 31% aktsiatest). Alles 04.09.2002. saadeti hagejale Tallinna Halduskohtust O P ja O P vahel 5 detsembri 2000 a. sõlmitud „Aktsiate ostu-müügi lepingu“ ärakiri. Hageja, oma surnud abikaasa O. P pärijana, kinnitab, et nimetatud „Leping“ ei võinud olla aluseks mainitud aktsiate võõrandamiseks – alguses O P ja hiljem O P kolmandate isikute kasuks:

Tsiviilasi nr 2-02-276

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kontrollides omal algatusel menetluse lubatavust, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Alates 01.01.2006 kehtima hakanud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku eelnõu seletuskirja 45. peatüki (leht 37) kohaselt (http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_W=12545, viimane rubriik: „Eelnõuga seotud kooskõlastusringid. Viimane versioon“) pärast hagiavalduse menetlusse võtmist kontrollib kohus omal algatusel igas menetluse staadiumis, kas menetlus on seaduse kohaselt üldse lubatud ning kas hagiavaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele (menetluse lubatavuse kontroll). Käesolev tsiviilvaidlus algas enne 1. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kehtivusperioodil. Siiski tuleb alates 1. jaanuarist 2006 tehtud või tegemata menetlustoimingutele kohaldada alates 1. jaanuarist 2006 kehtivat TsMS, see tuleneb TsMS §-st 6, mille kohaselt tehakse tsiviilasjas menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Sama paragrahvi ja lõike punkti 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 15 lg 1 kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Vastavalt AS Kukermit aktsiaraamatu kandele nr 1 (II köide, tl 97) omandas O P ajavahemikul 12.1992.a-03.1995.a 12 aktsiat A001-A012 nimiväärtusega 100 krooni, 12 aktsiat B001-B012 nimiväärtusega 500 krooni, 12 aktsiat C001-C012 nimiväärtusega 1000 krooni ning 3 aktsiat D001-D012 nimiväärtusega 5000 krooni. 27.04.1999 omandas O P 48 aktsiat A051-A098 nimiväärtusega 100 krooni, 48 aktsiat B051-B098 nimiväärtusega 500 krooni, 31 aktsiat C040C070 nimiväärtusega 1000 krooni ning 6 aktsiat D010-D015 nimiväärtusega 5000 krooni. Vastavalt abielutunnistusele AL 0067823 (III köide tl 72) O P ja V P (abielueelne perekonnanimi S) abielu registreeriti 18.12.1999. Ülaltoodust lähtudes kuulusid vaidlusalused aktsiad O P enne abiellumist, seega olid tema lahusvaraks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. O P ja O P vahel 05.12.2000 sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu järgi (II köide tl 88, tõlge I köide tl 91) müüs O P O P 30 aktsiat A001-A012, A051-A068 nimiväärtusega 100 krooni; 30 aktsiat B001-B012, B051-B068 nimiväärtusega 500 krooni; 19 aktsiat C001-C012, C040-C046 nimiväärtusega 1000 krooni; 5 aktsiat D001-D003, D010, D011 nimiväärtusega 5000 krooni, kokku 62000 krooni eest. 3(5)

Tsiviilasi nr 2-02-276

O P ja V K vahel 09.03.2001 sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu järgi (I köide tl 34-37, tõlge tl 92) V K ostis O P 30 aktsiat A001-A012, A051-A068 nimiväärtusega 100 krooni, aktsiate koguväärtus 3000 krooni; 30 aktsiat B001-B012, B051-B068 nimiväärtusega 500 krooni, aktsiate koguväärtus 15000 krooni; 19 aktsiat C001-C012, C040-C046 nimiväärtusega 1000 krooni, aktsiate koguväärtus 19000 krooni; 5 aktsiat D001-D003, D010, D011 nimiväärtusega 5000 krooni, aktsiate koguväärtus 25000 krooni, kokku 62000 krooni eest. Hageja taotleb hagis O P ja O P vahel 05.12.2000 sõlmitud „aktsiate ostu-müügi lepingu“ ning V K ja O P vahel 09.03.2001 sõlmitud „aktsiate ostu-müügi lepingu“ tühistamist ja aktsiate maksumuse summas 62000 krooni kostjatelt solidaarselt väljamõistmist. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hagis viidatud 05.12.2000 sõlmitud „aktsiate ostu-müügi lepingu“ poolteks O P ja O P ning 09.03.2001 sõlmitud „aktsiate ostu-müügi lepingu“ poolteks on O P ja V K. Kuna V P ei ole vaidlustatavate aktsiate ostu-müügi lepingute pooleks, ei tekita, muuda ega lõpeta nimetatud tehingud tema tsiviilõigusi ega kohustusi, seega hageja tsiviilõigused ei ole rikutud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.06.2000 otsuses nr 3-2-1-72-00 väljendatud seisukoht). Äriseadustiku (ÄS) § 279 lg 1 kohaselt aktsionäril on õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Hageja V P ei olnud kunagi AS Kukermit aktsionäriks, seoses millega ei ole tal ka õigust nõuda dividende 2000-2006.aastate eest. Kuna O P poolt võõrandatud vaidlusalused aktsiad olid tema lahusvaraks, siis tulenevalt sellest ei olnud hageja V P vaidlustatavate aktsiate ostu-müügilepingute pooleks ning AS Kukermit aktsionäriks, järelikult hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada, tuleb V P hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kohus pööras hageja tähelepanu 28.02.2008 kohtuistungil (III köide tl-d 142-151) võimalusele jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, andis tähtaja haginõuete täpsustamiseks ja selle põhjendamiseks, kuid hageja esindaja poolt kohtule 27.03.2008 esitatud avaldus (III köide tl-d 173-174) ei muuda asjaolusid, seega pole kohtule esitatud hagi, mille menetlemine on seaduse kohaselt üldse lubatud. Hageja esindaja kohtule 27.03.2008 esitatud avalduse (III köide tl-d 173-174) kohaselt esitas V. P 26.05.2006 taotluse keelata kostjal AS Kukermit võõrandada dividende V. K vaieldavate aktsiate järgi 2005.a eest. Kohus ei ole seda taotlust läbi vaadanudki. Hageja esindaja väide ei vasta tegelikkusele, kuna on ümber lükatud asja materjalidega. Viru Maakohtu 21.06.2006 määrusega jäeti V P 26.05.2006 hagi tagamise avaldus rahuldamata (II köide tl 109-110). Osundatud määruse sai hageja esindaja isiklikult kätte 22.09.2006 (II köide tl 130). Seega on nimetatud taotlus kohtu poolt läbi vaadatud ja lahendatud. Oma 27.03.2008 avalduses (III köide tl-d 173-174) palus hageja esindaja kohtutäituri kaudu sundida AS Koduinvest esitada aktsionäride üldkoosolekute protokollide selle osa, kus nimeliselt jaotati dividendid V K 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006 aastate eest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 1 võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, mis omab asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige juhul, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, see ei ole vaidlusalune või on selle kohta juba piisavalt tõendeid esitatud (TsMS 238 lg 1 p 1 ja 2). Lisaks võib kohus tõendi vastuvõtmisest keelduda, kui tõendite esitamise vajadust ei ole põhjendatud (TsMS § 238 lg 3 p 4) ja muudel TsMS § 238 lg 2 ja 3 nimetatud alustel. Tõend on TsMS § 229 lg 1 kohaselt igasugune teave, mille alusel teeb kohus seaduse sätestatud korras kindlaks poolte nõudeid ja vastasväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 229 lg 2 4(5)

Tsiviilasi nr 2-02-276

kohaselt tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Ülalmainitud hageja esindaja taotlus ei kuulu rahuldamisele seoses hagi läbivaatamata jätmisega TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi, kuna nõutud tõend ei oma tähtsust antud asjas. Veel oma 27.03.2008 avalduses (III köide tl-d 173-174) pakkus hageja esindaja kohtul määrata AS-ile Koduinvest (endine AS Kukermit) trahv kohtu nõude mittetäitmise eest. Kohus ei loe ASile Koduinvestile (endine AS Kukermit) trahvi määramist põhjendatuks, kuna hagi on jäetud läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi ja nõutud tõendid ei oma tähtsust antud asjas. Kohtu selgitused: Vastavalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. TsMS 661 lg. 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg hagi läbi vaatamata jätmise määruse puhul 30 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude jaotamine: Kuna 01.01.2006.a jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, kuna kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS ei sätestanud hagi läbivaatamata jätmisel võimalust kohtukulude väljamõistmist teiselt poolelt. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661.

Tamara Šabarova Kohtunik

Kohtumääruse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 03.04.2009.a kohtumäärusega.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.